Sahkari talu

Tubasel režiimil viibimise juures on vaid üks hea omadus - lugemine ja omaette olek. Kui pea väga raskeks muutub ja nohune nina lukku läeb, uitan pisut tubades ja tõstan valin järjest uusi raamatuid, millega siis taas voodisse peitu kooserdan... et end parimate paladega kostitada. On raamatuid, milleni kasvatakse - lihtsalt on vaja teatud kogemusi, teadmisi et neid mõista. Vahest haarab mind kahjutunne ja paanika, kui palju on häid teoseid, milleni tahaks jõuda! J.Brodsky Koguja rõõm on üks neist, mille endale ilmumise järel soetasin (Vagabund, 1996), ent mis mulle tollases kontekstis kohati mõistetamatuks jäi. Täna, taas Brodsky`t sirvides, tundub kõik mõistetamatu kokkujooksvat nagu pusle. Ühe olulise mõtte Nobeli kõnest (tõlkinud Piret Lotman) tahan enda jaoks kirja panna: "... Esteetiline valik on alati ilndividuaalne ja esteetilised elamused alati isiklikud. Iga uus esteetiline reaalsus muudab seda kogenud inimese veelgi isikupärasemaks, ja muutudes ajapikku kirjanduslikuks (...

Täna on olnud üsna kummaline päev, osalt seetõttu et olen üle hulga aja "korralikult" haige - 31 kraadi õues ja 20 kraadi kliimaseadmes tegid esmaspäevasel Viljandi teekonnal oma töö. Nüüd siis angiin ja üle 38 kraadi palavikku, mistõttu poolest päevast töölt koju ja teki alla. Teine, palju valusam probleem on aga see, et esimest korda 18-aastase kooseksistentsi ajal tunnetasin, et poeg kuritarvitas mu usaldust. Olen terve õhtupoolik vaaginud võimalikke põhjusi, analüüsinud, kus tegin mina vanemana vea... See igivana lapsevanema küsimus, et kuidas olla võimalikult liberaalne nii, et lapsevanema tingimusteta armastus ja usaldus ei muutuks pimedaks . Kuidas aidata, suunata noort inimest nii, et mitte teha temast abitut. Sekkudes sekkumatult... Süda tilgub verd. Näen ta valu, ent ei saa seda võtta, sest olnut enam tegematuks ei tee. Kas on õige läbi valusa kogemuse õppimine? Sest neid ju paratamatult elus tuleb....

... arvas mu sugulane kui pühapäeval hobusid nägi. Mõtlesin, et millest küll selline arvamus, aga jah - enamik hobuseid, keda maal karjas näha võib ongi ju punnkõhukestega tööhobud või suisa raskeveolased. Tavainimene, kes ma ju isegi veel aasta tagasi olin, ei teegi vahet hobuste erinevate tõugude vahel. Ka minu jaoks olid enne hobude tegelema hakkamist olemas valge hobune, tööhobune ja Palladium:) Et siis sellised tõud... Tegelikult tegi mind see hobuse kõhnuse värk algul kergelt õnnetuks. Sest pean oma ponnistusi just söötmise alal väga püüdlikuks. Kui Aibolit käib, uurin ikka hobude konditsiooni kohta ja temalt olen ikka saanud rahustava vastuse, et kõik ok. Aga jah, eks inimestele tunduvad peenikeste jalgade peal seisvad, ~175 cm turjakõrgusega hobud harjumatult kebjakad. Aga selliseks ongi nad aretatatud, et suudaksid mängleva kergusega parkuuridest üle hüpata, manööverdada jne. Raskeveolasega ei kujutaks seda nagu ette, eks ole. Ja rahvaüritustel lapsi ringiratast tiirutavad h...

Tegelikult oli ämma külaskäigul ka teine eesmärk - nimelt aitas meheõde naaberkülas organiseerida tantsupidu. Jah, just - majadevahelisel muruväljakul leidis aset juba mitmendat aastat järjest küla tantsupidu, tähistamaks kirikukalendri järgi nelipühi ja lihtsalt - kokkutulemist, - tantsimist. Kõlab sürrealistlikult. Aga tegelikult oli üritus vahva! Rahvariietes memmed, taadid (neid oli küll vaid 2, aga see-eest väga sirgeselgsed), naised, lapsed... ja kõik tantsisid! Tantsud olid väga mitmekülgsed varieerudes reinlendrist, robushkast kuni kunstipärasemateni. Päikseprillid ikka kippusid uduseks minema kohati - nii liigutav oli vaadata tantsulusti, rahavariietesse rüütatuid, valgeid sukkpükse (!) ja väärikust, millega tantse läbi viidi. Üritus vältas umbes tunni jagu ja siis siirduti järvakaldale puljongile/pirukale. Ei mingeid autolahvkasid õlle, longerote ja muu taolisega. Suheldi, naeratati. Helge oli.

Ei mäletagi teist nii kaunist maikuud kui tänavune.... Kuidagi eriliselt õite-, lõhnade- ja linnulaulurohke. Või pole mul enne olnud aega märgata? - Mnjah, ei pea ma ju enam ilmtingimata kella 8 paiku ummikutes rüselema, samas ärkan ikkagi hobuste tõttu üsna vara ja luban endale vähemalt tunnikese värskes õhus olla... Täna tuleb üle hulga aja külla meheema, Kurb, sest esimest korda tuleb ta ilma isata. Kogemata ütlesin hommikul mehele, et "kui ema-isa jõuavad siia, siis..." Niivõrd harjunud olen neid kahte kooslusena nimetama. Aga jah, seekord ja edaspidi ilma temata. Äi oli väga eriline inimene. Kuldne inimene, öeldakse. Tema teadmised loodusest....lindudest, loomadest... väga igatsen tema jutustusi ja teda. Ka teised, kellega tema teed ristusid. Peietel võttis sõna tuntud looduskirjanik, kes meenutas kuidas äi oli talle kinkinud unustamatu hetke, mida ta nimetas rebasekallistuseks . Tegelikkuses tähendas see "nippide kogumit", kuidas rebane inimesega kohtuma ...

Tumeblondi on otsustanud on blogi sulgeda võõraste pilkude eest. Kahju. Tema postitused andsid ülitervistava laengu, rebides välja argipäeva kontekstist. Siirus ja "trikitamine" vaheldumisi- ehtne blogiilma Piki Pikksukk:) Mõnus oli jälgida kassi-hiire mängu lugejaga manipuleerimisel. Seksisõbrukestest sujuvalt üle tõsiste ja hingekriipivalt õrnade teemadeni. Sellist elegantsi mitmeid kordi päevas oma poliitilisi vaateid serveerivalt ketšupitädilt ei leia.... Aga jah, nüüd ta siis otsustas minna. Mis seal`s ikka - kass sai Sul ju kah kastreeritud. Hääd teed Sul, omapäid kõndiv CatWoman - julge ikka unistada! Täiesti ebaoriginaalselt lohutan end Jeff Beck`iga...:)

Juhtus nii, et paraku ei saa me abikaasaga Genesise kontserdile minna. Kontsert toimub Helsinkis, Olümpia staadionil, 11.juunil. Rohkem infot leiab siit. Huvitatutel palun kontakteeruda aadressil Metsap11ga@hot.ee Täiendatud: NB! Piletid on uued omanikud leidnud ja seetõttu enam mittesaadaval.

Eile, peolt tulles ja hobusid koplist talli viies avastasin, et Theo oli puhta kuplas. Sääsed ja muud elukad olid teda ikka korralikult purenud. Mozartil seevastu polnud suurt mida viga... huvitav, kas sääsed eelistavad värskemat verd?:) Igal juhul kimasin täna hommikul vara Kesko Agrosse (muideks, juba alates 08:00 lahti!) ja ostsin mingisugust jube intensiivse lõhnaga deodoranti neile. Kandsin selle hobudele peale, ent kuna Theo ei näidanud üles erilist vaimustust, siis tema sai oluliselt vähem sissemöksitud. Täna õhtul - taas Theo punne täis. Ja ikka üsna palju... lisaks leidsin mõlemal puuke. Huvitav, kas see on mööduv näht... umbes nii et, kujuneb immunsus suveks? Või mis oleks hea vahend sääse jm putukate peletamiseks? Parmud ju samuti peagi kohal... Täiendatud: Aibolit käis ja hobudel sai tehtud teistkordne teetanuse ja gripi vastu vaktsineerimine. Samuti said mõlemad ussikuuri.

Eile õhtupoolikul õnnestus meil üle pika aja ühiselt tuttavate sünnipäeval käia. Tegu oli abielupaari ümmarguse juubeli(te)ga. Kunstiinimestele omaselt olid nad kokkuleppinud "ühe päeva", mil kahepeale kokku 100 aastat ära tähistada. Kuna mõlemad olid oma esimese noorusaja veetnud estraadilavadel nii Eestis kui ka Venemaa avarustes, siis oli ka külalistering põnev ja lapsepõlvemälestusi esiletoov. Meenus, kuidas majataguse lauavirnast väljaulatuva laua peal kiikudes "esinesin", lauldes ulapalomablanca`t jms. Sünnipäevalapsed said tavapäraste kingituste kõrval ka muusikalisi üllatusi. Nii näiteks esinesid Anne Veskit, Liia Laatsu ja sünnipäevlasi matkivad transvestiidid või kuidas naiseks riietunud mehi nimetadagi? Igatahes vastuvõtt oli maruline. Ja siis tuli Tema, Madame... Tõeline kabareetäht! Tänas elegantselt parodiste ja pidas vajalikuks meenutada, et tõeline kunst seisneb muus... tunnetes ja oskuses neid väljendada. Mäletan Madame`i ajast, mil olin ~20-aastan...

Seekordne tellimus Amazonist sai kokkupandud puhtalt hetkeemotsiooni ajendil. Nimelt oli mul üleelmisel nädalavahetusel külas sõpruskond, kelle hulgas tõsiseid metalli ja tantsumuusika sõpru. Oleng hakkas juba päeval pihta, laisklesime valge veini ja grillimise saatel õuel ja polemiseerisime päevakajalisemad sündmused loodusrüpes ära. Õhu jahenedes siirdusime toapoolele ja hakkasime muusikavalikus sobrama. Soov oli live kontserti järgi. Kuna tuju oli üsna üleval, siis avastasimegi et pole ühtegi sellist dvd-d, mis peotujuga haakuks. Noh, et mis ei vajaks väga süvenenud kuulamist/vaatamist. Üks külalistest, Segu, tahtis ilmtingimata Black Sabbath`it kuulata. Pika otsimise peale leidis poeg Ipod`ist ühe üldse mitte blacksabbathiliku bluesi:) Muusikaõpetajast Liivi aga seevastu soovis hoopis midagi Abbalt... ise tundsin kah kahetsust, et Abbalt polnud mul ühtegi plaati. Täna, kodust suurpuhastust läbiviies, olengi olnud Sabbathi The Last Supper`i ja Abba seltsis. Dekadentlik elamus vürt...

Täna siis esineb Kumus selline Kitarrist. Piletid tema kontserdile müüdi imekähku läbi, ent tänu headele inimestele õnnestus (tänud, Tõnn) meil ikka 3 piletit saada. Olen ta kontsertsalvestist dvd-lt kuulanud, vaadanud. Tegu tõelise virtuoosiga... Kitarristid teavad paremini - tema fingerpicking tehnika pidada olema unikaalne. Tommy Emmanuel Somewhere Over the Rainbow Täiendus 22:49 Arvan, et need mõnisada inimest keda Kumu saal täna mahutas, nägid/kuulsid väikest muusikaimet... Tegelikult pelgan alati pisut , minnes virtuoosi kontserdile, sest mingil hetkel võib tehniline võimekus muusika "alla neelata". Aga mitte tänasel kontserdil... Kõrghetk oli minu jaoks Tommy Emmanuel ja tema kihlatu duett "Burn for Me" (ma pole kindel kas oli selline nimetus), võttis sipelgad jooksma... Teineteise häälte tunnetus, lihtsus, muusika. Liigutav ja igatsusi tekitav. Aga muidugi jätkus kontserdi jooksul ka ülemõistuse tehnilisi kõlavigureid (kratsitud kitarr), Tommy elegantset rü...

Mõtlesin, et kuidas ma Batmani loo lõpu küll kirja panen ja... ei saagi seda teha, sest koguaeg meenub anuv silmapaar "ära mine ära". Igal juhul, kaukaaslane pole see tõug, kelle närvisüsteem elaks üle peremehe vahetuse. Kaukadega ei katsetata, tagajärjed võivad olla ülimalt traagilised... Õppisin seda läbi väga valusa kogemuse. Ja kaukade kasvatajad peaksid väga hoolikalt uurima oma kutsikate uute omanike tausta... Kes tahab võtta kutsikat vaid tema armsalt karupoegliku välimuse pärast , omamata eelnevalt mingit kokkupuudet selle uhke, ent põikpäise tõu esindajatega - otsige parem uus tahtja kui kutsika saatus korda läheb... Selle koeraga tuleb tegeleda palju ja maast-madalast. Mul on väga heameel tõdeda, et nii mõnigi kaukakutsika omanik on võtnud minuga hiljem kontakti, kas siis käitumisprobleemide pärast või lihtsalt, andmaks ülevaadet nende käekäigust. See annab kinnitust, et vähemalt enamik neist said kindlatesse ja hoolivatesse kätesse. Rohkem infot ja pilte sellest su...

Loodetavasti kriitiliseim aeg Theo ruunamisest möödas ja sellest protseduurist kirjutamine enam "kurja karja" ei kutsu. 1. päev - operatsioonipäev Nõrganärvilisena hoidusin sel tunnil kodust eemale. Abikaasa assisteeris dr Aiboliti ja tema mulle seda kõike ka kirjeldas. Hobule tehti tuimestav süst ja oodati pisut kuni see mõjuma hakkas. Saba teibiti kinni. Seejärel tegi arst 2 lõiget ja urgitses munad välja. Täkumunad umbes rusikasuurused ja mõnedes kultuurides manustatakse neid delikatessina... Kui munad väljavõetud, lasti õõnsustesse valgunud verel välja joosta... nii umbes 20 minutit. Kui verejooks lakkas, puhastas dr Aibolit haavad ning siis talutati hobu boksi toibuma. Mõnedel hobudel (väga harva)pidavat olema vere hüübimise probleem, see teeb ka ruunamise ohtlikuks. Õnneks meie hobul taolist probleemi ei ilmnenud. Arsti ettekirjutused: 5 järjestikusel päeval süstida Gentamycini lahusega Dieet - ainult kuiv hein pluss vesi, ei kaerale porgandile jne Koplikeeld - boksi ...

Kuna Hobufoorum juba pikemat aega maas, ei saa seda küsimust kahjuks sinna postitada. Aga jah - Theo on saanud külge halva kombe kordel "lõigata". Kui ma nüüd end õieti väljendasin. See seisneb selles, et hobu ei tee täit ringi, vaid ühe külje pealt püüab mulle hästi lähedale tulla. Lootsin, et see läheb järgmisel korral üle, aga tundub mitte. Viimasel ajal teeb ta iga korde ajal teeb ta seda sama trikki. Kusjuures suunavahetusel just - päripäeva traavis teeb kõike ideaalselt, ent just vastupäeva joostes see probleem ilmneb... Püüdsin selle kohta infot netist leida, ent tulemusteta. Kas peab kasutama spetskordet?Topeltkordet või Chamboni vms? Treenin teda praegu tavaliste päitsmetega, tegelikult tahakski teada, millal ja milleks peab kasutama spets kordepäitsmeid. Need tunduvad nii kobakad, et praegu ta nendega ilmselt küll ei lepiks. Äkki on mingi lihtsam nipp?

Eile viibisin tööasjus pea terve päeva Tartus. Õnneks oli enne tagasisõitu piisavalt aega, et teha väike tiir Tartu südalinnas. Välikohvikus istudes ja imehead mojito`t limpsides, tundsin seletamatut rahu- ja turvatunnet endasse voolavat. Tartu ON kuidagi mõnusalt hubane... Vaadates mööduvaid omaette naeratavaid inimesi, taustaks täistundi lööv Raekoja kell... mõtlesin, et tahaks varsti jälle tagasi tulla.

On üks nendest laupäevadest, mida väga armastan... piisava ärkamisaja, kohvitass näpus uimerdamise ja looduse nautimisega. Naabruses asuvast metsast on saanud Roheline Tuba... Eile otsustasin LedR kontserdi(!) vahetada Bonhamiga metsaskäigu vastu. Valged jänesekapsad hiirekõrvus toominagate ja kaskede vahel, linnud suurte kuuskede otsas viimaseid päiksekiiri püüdmas, saatjaks kõrvlukustav sädin, minu Suure Kiviga aas täis nurmenukkusid....mnjah, pole just palju elus selliseid hetki ja aega (tahtmist) nautimiseks. Andsin uue hoo oma ürdipeenrale - külvasin tüümiani, basiilikut, aed liivateed, tilli... Herneid kah. Hobud tunduvad samuti uue kopliga harjunud olevat... vahepeale võetakse jooksutuurid üles, püherdatakse, Theo näitab noorusuljust end aeg-ajalt küünlasse visates. Havensi müslit hakkasin hobudele lisatoiduna manustama. Mozart nosis seda erilise mõnuga, selekteerides kaera vahelt müslisegu tükke. Beckisagod sai Soome progemetal kontserdile lähetatud (Pain of Salvation). Ta o...

Ühe kena inimesega sai kunagi vesteldud süsteemiarhitektuurist ja süsteemide arhitektuurist üldse. Loomulikult jõudsime otsaga semiootikasse ning arutelu jättis palju filoosoofia valdkonda? kalduvaid küsimusi rippu. Oma väidete illustreerimiseks kasutas kena inimene näidet solresol tehiskeelest. Ainsamate tehiskeeltena programmeerimiskeelte kõrval olid mulle sinnani teada ladina ja esperanto. Interneti abil uuendasin oma teadmisi ses vallas.... Sellest teadmisest alates mängingi vahest mõttega, et mis oleks kui ühel päeval kõik inimesed planeedil Maa vestleksid solresolis. Muusika puudutab ju niigi meid kõiki.... pungist klassikani. Igal ühel oma. Püüdsin klaveril järgi mängida edastatud sõnumit " dm, frm, dfsom ", foneetiliselt kõlab siis - domi, faremi, dofasolmi....nagu haldjakeel:) Igal juhul - see sõnum heliseb siiani kõrvus. solresol/prantsuse/inglise sõnastik.

Sellist rohelust nagu kevadega kaasneb, ei leidu vist ühegi kunstniku värvikarbis. Vihm, päike, rahe, tärkamine ja meeleolu - kõik see kokku annab erakordse vaatepildi. Eile õhtupoolikul tegelesime mehega koduümbruse haljastamisega. Saime sekka vett ja vilet (rahet!), aga ühistöö tulemusena sai tulevane kaskede allee täiendust 8 liikme võrra. Saan siis kah kunagi parafraseerida Aleksei Tolstoi eesmärgini jõudmist, mis vältab "kuni kasekeseni" (oli vist nii...). Istutasin kabineti akna alla ka ühe "võõramaalase" - kollase forsüütia - meenutamaks ligi pooleaastast "eksiili" Kanadas... Õnnekägu kukkus, kui töödega ühele poole olime saanud. Hea märk? Ööbikuid aga veel kohal pole. Theo tunneb end üsna hästi, minimaalne paistetus ja korde ajal pisut nõriseb verd. Aga ei midagi hullu. Täna hommikul, kui ruunamisest möödas 6 päeva, lasime mõlemad hobud koplisse. Eraldi tarastusega, kuniks Theo täiesti paranenud. Pikemalt kogu protsessist kirjutan hiljem, ebausk ...

On ikka nii, et kingsepal pole kingi... Täna hommikul tööle sõites ja ummikus aega surnuks lüües, mõtlesin mõningase hirmuga algava töönädala peale. Õigemini, selle peale kuivõrd palju tuleb sel nädalal ekraani taga passida.... Talveperioodil pole asi vast nii masendav, sest siis istub enamik inimesi nelja seina vahel ning liikumisvaegus ei torka nii valusalt. Ent pruugib vaid päikesel end näidata, kui tajud - ma olen aheldatud töökohta "tänu" oma elukutsele. IT inimesi "toodetakse" ülemaailmselt, noor ja arenev teadusharu ju. Istuv generatsioon, kelle kutsehaigusteks valutavad kaelad, kõverselgsus, halvenev nägemine jne. Probleemi ei lahenda ka edumeelse tööandja poolt kord aastas läbiviidavad terviseuuringud. See pole profülaktika, parimal juhul diagnoositkse midagi ja sinnapaika see meie meditisiini ülekoormatuse tõttu ka jääb. Profülaktikaks sobiks loomulikult liikumine. Isiklikult olen tänulik oma "loomaaiale", kes mind vähemalt korra päevas liikuma...

Sageli aetakse ekstreemprogrammeerimise metoodika ( extreme programming methodology) segamini selle ühe võtte, paarisprogrammeerimisega. Paarisprogrammeerimine on aga ekstreemprogrameerimise üks praktika nagu on seda ka plaanimismäng, rekodeerimine, lõppkasutaja projekti kaasamine jne. Paarisprogrammeerimine ajamahukates projektide on üsnagi riskantne, mu meelest... isikuomadused ja stress teeb oma töö. Olen teinud üht ajakriitilist projekti ekstreemprogrammeerimise erinevate võtete abil ja tulemus oli üllatavalt hea. Oli teada, et tellija nõuded võivad pidevalt muutuda kuna süsteem osteti värskelt reformitud organisatsioonile, polnud veel kindlat struktuuri ja kasutajate tööülesanded võisid muutuda. Õnneks mõistis ka tellija olukorra kriitilisust ja nii saigi mehitatud kliendi lõppkasutajatest kasutajaliidese testimisrühm, kes prototüüpe ja uuendusi katsetasid ning vigade korral kiiret tagasisidet andsid. Kogu projekt oli jaotatud väiksemtaks redaktsioonideks ( release ) kestvusega 1-...

On olemas üks maailm, kuhu mul õnnestunud põgusalt pilk heita. See on Glenn Gould`i poolt (taas)avastatud J.S.Bach. Sattusin aastat viis tagasi nägema Yle_1 pealt dokumentaalfilmi eelmise sajandi tipp-pianistidest: Svjatoslav Richter, Vladimir Askenazy, Vladimir Horowitz...ja Glenn Gould. Tollest hetkest alates olen aasta-aastalt tema loomingut otsinud, kuulanud, endast läbilasknud. Kiindumus. Puudutatus. Nagu ikka siin ilmas, kui miski või keski su südant liigutab. Glenn Gouldi elukäik on üks kummalisemaid, mida tean... tema isiksus oma eremiitluses ja tavapäratuses samuti. Mitmeid mu tuttavaid interpreete segab ja ärritab tema kaasa ümisemine . Mind mitte, vastupidi see sulab ja imendub kõikehõlmavasse muusikasse. Suurte metropolide plaadipoodide ja Amzoni abil on mul "kiirabi" Gouldi muusikaga olemas. Kummaline, aga Beethoveni, Mozarti ega Hindemithi interpretatsioonid pole niimoodi puudutanud nagu Bach, kes oli kahtlemata Gouldi suurim kirg ja armastus. Olen avastanud, ...

Hommikul puhastasin ja harjasin hobusid, ühtlasi püüdsin Mozartile salvi jalale panna. Seekord tehti üsna tõsine katse mulle jalaga äsada...vaistlikult kiljatasin ja põhjustasin omakorda hobudele väikse panic attack `i... Ei midagi hullu, õnneks rahuneti koheselt, aga siiski. Kella 10 paiku helistas sepp, et ta just nüüd meie kandis ja teeb hobudel kabjad korda. Noh, jätsime nad esialgu kuni järgmise värkimiseni üldse raudadeta. Kusagile asfaltile me ju niipea niikuinii ei lähe. Ratsutame ikka koplis. Theo trall jätkus pisut ka täna, ei tahtnud end eriti boksis kätte anda, ent porganditega laskis siiski "ära rääkida" ja nii sai Reimo tal krihvidega rauad eemaldatud ja kabjad tagasilõigatud. Valgustasin Reimole kah viimaste päevade sündmusi ja kuuldes, kuidas ma Theoga koplist tulin, vangutas pead. Ütles, et kui juba hobune inimesest ette jooksnud, pole mõtet tema taga olla, vaid targem on nöörist lahti lasta üldse. Ja eriti kui täkk tahab minna, siis tema tagajalgade piirkon...

Sooh, kahjuks juhtus nädalavahetusel see, mida mõnda aega olin peljanud... Kevad, tärkav loodus ja võib-olla ka uus ning avar koppel pannud vohama ka Theo hormoonid, paraku on ta oma "pruudiks" valinud Mozarti, kes ju samuti isasloom, olgugi et ruunatud. Igal juhul on taolised lähenemiskatsed Mozarti täiesti ära retsinud, sest esimestel kapjadel alles krihvid all... Kuna Mossu on niigi haigusest puretud ja väetim kui tavaliselt, ei suuda ta ka Theod korralikult paika panna ja vaevalt, et see ka aitaks. Armuvalu on nii suur, et sellist käitumist ma veel Theo puhul kohanud polegi... Kael püsti, sõõrmed puhevil, üleni higine ja muudkui möriseb... Kuna olin üksi kodus, siis helistasin koheselt hobulausuja Jaagule, kes soovitas hobud koheselt lahutada. Noh, võtsingi siis Mozarti paela otsa ja viisin talli varjule. Päris jube, mis siis lahti läks... mõlemate meeleheitlikud hirnatused ja Theo ahastav traav piki koplitara. Vaatasin, et nii see kah kestma jääda ei saa... samas tundus ...

Viimaste päevade blog.tr postitusi sirvides on hakanud silma kõikvõimalikud üleskutsed: süüdata küünlaid, eirata konflikti, Ansipi valitsust jne jne. Kuidagi kõhe hakkab neid lugedes. Ma mõistan ja hindan valitsuse pressibüroo poolt edastatud sms-i ja mailide olulisust. Tean oma poja tutvusringkonda ja neis möllavat nooruslikku radikalismi, mis neid taolistes olukordades VÕIKS barikaadidele Eesti au kaitsma ajada. Õnneks ei kujuta nende, Wikmani poiste (nagu neid naljatades kutsun) puhul küll kunagi ette taolist vandalistlikku libastumist, nagu kahjuks sai osaks vene noortele kahe möödunud ööpäeva jooksul... Leian, et demokraatlikel alustel valitud parlamendil on igati õigus ja suisa kohustus edastada üleskutseid teemal "provokatsioonide ja rahvakogunemiste vältimine". Seda enam ei saa ma aru, kust võtavad endale õiguse üles kutsuda midagi eirama, mingit aktsiooni läbi viima jne jne punased hanharanid, outekid, mr costellod ... Virtuaalpäeviku tegelased siis ühesõnaga:) Kas p...

Õhtupoolik möödus "pidulikult" - nimelt said hopsid omale uue, ligi 2ha-l paikneva suvekopli. Tundub, et härraste esimesed muljed on head - ei proovitud end elektrikarjuse lindi üle ega alt läbi murda... Päev oli ka tähtis selle poolest, et meid külastas dr Aibolit, kes sedakorda määras Mozartile antibiotsikuuri süstide ja ravipulbri näol. Süstima tahtis hakata mu abikaasa - noh las proovib. Kuigi, olen ise enne koeri süstinud jne... aga leian et loomapidamise juures see vajalik oskus mõlemile. Treener Jaanika abil kordetasime Theod. Theo sai kõvasti kiitust, kuna õppis kiiresti ja tundus tegevust igati nautivat. Õppisin paar lihtsat nõksu, mille abil hobu üle taas kontrolli saada. Lihtsalt, kui õpilane väga kiskuma hakkab, tuleb pisut enda pool teda tõmmata ja hetk hiljem taas kordepaela järgi anda. Ja niimoodi vajadusel mitu korda kuni sikutamine lõpetatakse. Jaanikaga lobisime mõnda aega ka piruka ja kohvi juures, teemaks peamiselt hobud. Sain temalt näpunäiteid just teatu...

Ja ei näe enam ühtegi liikumist üllaste tõdede eest seismas...Uni tuli peale, ilmselt. Minul hetkel küll mitte. Mõtlen ausalt öeldes esimest korda Eestist lahkumisele... kogu karjaga:) Hommepäeva uurin, kuidas oleks hobude ja koerte transport. Marodööride ja ullikeste maa, tõesõna.... Või kuidas oleks ratsapolitsei loomisega? Taoline jõuk ehk aktsepteeriks looma rohkem kui inimest?

Mõtlesin pikalt enne, et kas kommenteerin seda ja seda postitust. Lõppeks otustasin enda postituse kasuks. Kummaline lähenemine ilmalikele asjadele liikumise algatajate poolt... Ja ülimalt naivistlik ja läbinähtav eneseeksponeerimine. Oleks see ainult nii, siis ei kulutaks ühtegi rida. Aga seltskond pürib ju arvamuse kujundajaks... Manifest ja puha. Kogu sellest farsist kumab läbib ju meeletu tähelepanuvajadus ning seetõttu ollakse valmis konflikti õhutama, pungestades ükskõik mida. Oh, tule taevas appi.... kui iga päev mr Costello moodi mööda ilma kindla eesmärgiga ringi siiberdada, küllap leiaks analoogseid näiteid nii eestlaste kui venelaste kasuks/kahjuks. "Salasilm ei maga! " Olgem ettevaatlikud! Ja isegi kui oleme ettevaatlikud, punnitaks 8.mai liikumine oma lauludes ja rääkimiste s ikkagi samasugust hülgemöla välja. Kurat võtaks, te, liikmed ei tundu nii saamatud ja armetud olevat, et sellisel moel endile tähelepanu otsite. Manifest ja puha... Ehk saate omandatud ko...

Minu jaoks on kahtlemata parim söögikoht kaukaasia köögiga Must Lammas. Eile õhtul sai seal üle hulga aja käidud. Seekord sõin dolmaad ja rüüpasin pisut ka punast majaveini "Must Lammas", imehea ja õdus tundmus tekkis. Trehvasin mitme hea tuttavaga, keda iidamast-aadamast saati näinud pole - olen ju oma loomaaiaga üsna koduseks jäänud. Igal juhul leppisime ühe nädalavahetuse õhtusöögi meie juures kokku. Aga jah, erakordselt hubane õhtupoolik hea toidu, vanade tuttavate ja taustaks kõlava Sulikoga...

Midagi ei aidanud, tuli taas dr Aibolit välja kutsuda... viimane katsetus Mozarti preist lahtisaamiseks (Natusani tsinksalv) ajas ikka jala totaalselt paiste ja mädaseks:( Arst vaatas, vangutas pead ja käskis paariks päevaks jalg üldse rahule jätta.... Nüüd pesen siis kummeliveega ülepäeva ja mätsin õhukese kihi saialille salvi (arst soovitas ettevaatlikult proovida). Täna igal juhul toetus Mozart juba kindlamalt neljale kabjale. Aibolit veel mainis, et kuna tegu valge hobuga, võib ta ka vabalt olla allergiline salvidele, mis teiste hobude puhul mõjuvad ja on raviva toimega. Ja ka päikesevalgus ei pruugi taolisele hobule just hea olla. Sooh, tuleb välja et allergia on tõeline elusorganismide nuhtlus. Üks mu tuttav teadis rääkida, et ameeriklased olevat väljatöötamas tõelist sensatsiooni allergikutele... ravimit, mis pidavat minema pühkima igasuguse allergia. Juhul kui see tõsi, ehk jõuab järjekord ka neljajalgseteni. Ahjaa juhul, kui mõnel lugejal sel alal kogemusi, palun nõu! Publish...

Sellise uudise peale sattusin Lemmik.ee portaalis. Esimene reaktsioon oli muidugi, et taas üks maailma narrus... Ent siis meenus aastavahetus tavapärase saluudi ja rakettide põmmutamistega ning kuivõrd ärritas see Mozartit. Hirm teadupärast on nakkav ja jumal tänatud, et taipasin paukumise ja sähvatuste ajal talli minna. Mõlemad hobud tiirutasid üsna ärevalt mööda bokse. Küünlas nad veel polnud ja end rappinud samuti mitte. Veetsingi aastavahetuse momendid tallis hopside juures, neid rahustades ja porgandeid sissesöötes. Selle uudise puhul - serblastel kindlasti tallis kuumaverelised, kes esimese basstrummi laksaka peale lõhkuma võivad hakata... Olgugi et, Charlie W. suht vana juba;-) Teisalt jällegi, inimeste puhul küll nii suuri ümberkorraldusi ette ei võeta... Kujuteldamatu oleks kui Metallica kontserdi eel oleks Lauluväljaku ümbruses käivitunud samalaadne aktsioon imikutele rahustite andmiseks...

Eks minagi märkasin eilseid blog.tr pealkirju ja lugesin need õhtul ka uudishimust kantult läbi. Kirjutajate paar meenutas kangesti kunagisest nõukaaegsest Buratino filmist nähtud kerjuspaari - rebane Alice `i ja kass Basilio `t. Nende unistus Lollidemaast ja see kuidas nad vedasid vaese Buratino prügimäele rahapuud kasvatama haakub mu meelest vägagi viimaste päevade sahistamisega teemal, kuhu maani võib blogida... Avalik blogi on minu arusaamist mööda siiski avalik virtuaalne päevik, mille autorid (kaasaarvatud mina) põevad kirjutamiskirge segatult eneseeksponeerimisega. Sel põhimõttel loetakse ka teiste blogijate kirjutisi - kuidas teine inimene mõtleb, tunneb, tegutseb. Ja kindlasti ka võrreldakse ja kohati samastatakse end. Epp samastas ja võrdles end ning tundis end puudutatult, sest tema nii ei teeks ja ei suudaks. No mina ka mitte. Nagu ma ilmselt ei suudaks kirjutada väga paljudest teemadest. Sel lihtsal põhjusel, et see lihtsalt ei huvita mind. Aga seda ohjama hakata.....

Täna hommikul äratas mind postiauto signaal - Amazonist oli nädal tagasi tellitud dvd-d kohal. Ühe plaadi toppisin koheselt mängijasse ja nüüd ma siin siis naudin hommikust kohvi ja vot seda asja siin. Juba sipelgad jooksid, kuulates That`s The Way algust: "... I dont know how Im gonna tell you, I cant play with you no more..." Teine plaat on Joe Satriani 2006 live , mida ma kah veel näinud pole. Kuna nädalavahetuseks ennustatakse üsna heitlikku ilma, siis tore - saan tubaselt ja hubaselt aega veeta. Aga nüüd hetkel pean idülli lõpetama, sest nädalalõpp ja sebimist kui palju veel.

Täna siis kukkusin tänu iseenda liigsele julgusele... Mulle ju koputati südamele, et hobu pole miski puudel, aga noh inimene õpib kogu elu ja eks mõnda aega tuleta seda ka haigetsaanud sabakont meelde... Valusähvakas oli küll jube, aga veel jubedam oli tunne et ma ei saa mitte midagi parata enam.... õnneks oli Mozart niipalju tark loom, et suutis vältida mulle suuremaid traumasid tekitamast. Aga oigasin ikka jupp aega, hobu tuli nuhutama et mis minuga on. Komberdasin kuidagi majani, lärmi peale oli ka poeg õue tormanud. Eks ta oli sellises seisus emmet nähes üsna ehmunud ja helistas esmalt kohe kiirabisse (õige reaktsioon muidugi), aga pisut hiljem siiski annulleerisime hädaabi. Kondid tundusid terved olevat ja hing sai kah rinnust lahti köhitud:) Ehmatus oli küll korralik ja lonksasin ikka mõned tassid suhkruvett selle asja peale. Tänane õhtupoolik siis peamiselt pikutavas asendis valusa sabakondi tõttu. Aga naljakas on see, et ma ei tunne mingit hirmu nende ees. Tean, et Mozart polnu...

Mul oli täna Viljandisse asja ja tagasitulles sai kanuutatud mööda Pärnu jõge. Mõnus... Veevool oli üsna kiire ja nii sai kohati lihtsalt allavoolu libisetud ja ümbritsevat loodust nauditud. Nägin hästi lähedalt kitsekest, kes tunnistas mind enne putkupanekut üsna kaua; sinikael parte, linavästrikupaari, toonekurgi - kõikjal saatjaks vee vaikne vulin. Kurgja talumuuseumi silla all tegin väikse peatuse, lasin vihmapilvel tühjaks sadada, haukasin võileiba ja mõistsin, et taolist hetke olin kaua oodanud ja vajanud... Enne Kersti valdusteni jõudmist sai vihma- ja rahepilv mind siiski kätte, ent mõnus oli seegi - jõgi oli täis miljoneid täppe, pärast sahmakat oli tunne kui oleks puhastustulest läbi käinud. Oh Kersti, Sa oled ikka hullum kui mina - 17 hobu, jajah. Aga raskeveokad olid muljetavaldavad, üldse - kogu kari. See liigutus, kuidas karjajuht mind läbiuurima tuli ja alles siis ülejäänud liikmed nuuskima saabusid, uhh... kõhedaks võttis. Eesel Hans oli samuti tõeline vaatamisväärsus:...

Eile õhtul oli siis mõlematel poistel metsik jooksutuju. Kiirused, mis üles võeti olid kohati suisa hirmutavad - ei olnudki sellist vaatepilti nende puhul veel näinud... Aga muidugi ega me tea, millega nad päevad läbi oma aega sisustavad. Igaljuhul olid nad lõpetades üleni higised, siis muidugi püherdati end veel liiva sees korralikult läbi ja nii nad end mulle öiseks tallilaskmiseks üle andsid:) Mozarti prei puhul hõiskasin liiga vara... kohati tundub et olukord hullemaks läinud - korpasid on juurde tulnud. Lugesin foorumitest beebi pepusalvi kohta ja eile tõingi Natusan tsinksalvi. Hoian seda nüüd 24 h peal ja eks siis näis. Samas pelgan, et ehk ei tohi siiski kinni siduda jalga - ei saa õhku. Aga kuna nii tolmune on, siis arvan siiski et vajalik, et mustust sisse ei läheks. Theo hirmutas mind paari köhatusega, pelgasin juba et puuslak - andsin igaks juhuks meega küüslauku ja tuulutasin talli, niisutasin heinu jne. Tegu oli vist siiski ajutise nähtusega, sest peale eilset galopeerim...

Eile õhtul viibisin üritusel, kus kitarristina astus üles mu poeg. Kokku esitas nende bänd ~1 jagu muusikat. Täiesti arvestataval tasemel, mu meelest. Lisaks üldtuntud lugudele esitasid nad ka 3 omaloomingulist (bassimehe sulest) lugu, punkrocki sugemetega. Tean et see stiil eriti ei istu pojale, ent laval tundus ta seda ikkagi kaifivat. Muidugi, kõige paremini tema esituses kõlas ikkagi "Gravity" (Nuno Bettencourt ). Erakordseks tegi selle sündmuse veel asjaolu, et kuna bändi tegelik trummar ei saanud osaleda, siis mängis trumme mu abikaasa. Kas nad veel kunagi "kohtuvad" laval? Eks seda näita aeg. Igatahes mees kommenteeris pärast live`t, et tõeliseks muusikuks saamisest jääb neil entusiasmist puudu. Et ta mäletab, millise "isuga" nemad omal ajal bändi tegid... ja et neil kuttidel on ehk ca 20 aasta pärast hea rääkida a la "mäletad, kuidas me bändi tegime..." olles ise reinkilgid, hhluiged, arturtalvikud jne. Eks näis. Nuno Bettencourt Midnig...

Batmanist on raske kirjutada, sest paraku pole teda enam elavate kirjas. Tema lugu on mulle suureks õppetunniks. Eelkõige ses suhtes, mis puudutab kaukat ja tema truudust. Batman oli BB 10-liikmelise pesakonna kutsikas. Kuna nad sündisid märtsikuus kui õues oli veel kaunis külm, elasid nad esialgu kööki tehtud suures aedikus. Kõik 10 karvakera. Batmani oli lihtne pesakonnast eristada, sest ta oli valge põhivärvi ja hallide laikudega. Kutsusime teda algul "Lehmakeseks". Aktiivne oli ta samuti, niipea kui BB tissi juurde rabelemises tahapoole jäi, andis ta valju hädakisaga märku, puseldes end kuidagi ikka eesmärgini. Mäletan, et kutsikatel olid just silmad pähe tulnud (~3-4 nädalased), kui hommikul kööki minnes olin riietunud erkpunasesse hommikumantlisse:) Kutsikat poole minnes, tõmbusid kõik kuidagi ehmunult tagasi. Vaid Batman astus pesakonnast välja ja püüdis haukuda mu peale:) Kutsikad olid uute omanike leidmiseni BB ja mu perekonna kasvatada. Võtsin selleks ajaks spetsia...

... tavatseb abikaasa ohata, kuulates bändide elavaid esitusi. Täna, Eesti otsib superstaari vaadates/kuulates, tabasin end samalt mõttelt. Iseenesest ju toredad ja julged noored, aga siiani veel pole veel kõrva hakanud erilist tämbrit, mis paneks sipelgad jooksma... Tehniliselt võimekaid hääli oli seevastu küll ja küll. "Puhtalt" laulvaid, samuti. Aga...superstaari? Eks aeg näita. Tegelikult on mind viimasel ajal paelunud üha rohkem instrumentaalmuusika ja selle erinevad žanrid. Võib-olla seetõttu, et "hääl" käib enamasti närvidele või siis on tämber äravahetamiseni sarnane mõne teise artistiga. Ja vast tähtsaim - "hääle" teeb usutavaks vaid otseesitus. Silmas pidades tänapäeva stuudiovõimalusi, tean et on võimalik lugusid salvestada ka takthaaval... või kokku miksides (näiteks uskumatult kaunis Händeli Lascia Ch`io Pianga "Farinellis" , kus kontratenori ja mezzo-soprani piirid sulandatud üheks). Seda enam vapustas soovitatud Antony and Johnso...

Vaevaliselt, nagu Utegi Hobu foorumis hoiatas, aga siiski - koorikud on pea kõik eemaldunud ja nahk hakkab paranema. Pole enam nii punetav. Kuidas ma ravin? Vet.arsti soovitusel toimin järgnevalt: hommikul, enne koplisse laskmist mätsin jala paksult sinises tuubis Helosaniga kokku. Õnneks on preist nakatunud vaid üks tagumine jalg - sõrgatsi ala peamiselt....Siis katan jala marliga ja kõige lõpuks isekleepuv side peale, mis fikseerib kogu kupatuse. Õhtul, kui olen hobuse talli lasknud, eemaldan sideme ja pehmeks muutunud korbad tulevad enamuses koos sidemega. Seejärel pesen õrna lasteseebiga jala puhtaks ja püüan veel kärnasid eemaldada, nii palju kui lahti on. Siis kuivatan hästi hoolikalt pehme froteekaga. Mozart hakkas foorumis soovitatud fööni peale ikka väga närviliselt tõmblema:) Kui nahk kuiv, pihustan aerosoolist spets.ravimit (nime pean vaatama) lapikese peale tupsutan sellega kogu sõrgatsiala kokku. Sel siis nahka raviv ja bakterit hävita toime. Aerosoolilt otse nakatatud al...

Tarkvaraarendus on suhteliselt noor tööstus (teadus)haru. Kõikvõimalikud uuringud tarkvaraarendusmetoodikatest (vettpidavamaid ehk Data Evans Corporation omad) viitavad siiski, et pole olemas ühest ja kõigile sobivat viisi, kasutatakse peamiselt kosemudeli modifikatsioone ja iteratiivseid meetodeid. Samas olen näinud läbi mitmete riigihanke pakkumiste RUP-i ( Rational Unified Process ) pakutavat ja nüüd, olles ise täitja ehk siis arendaja rollis - lubatagu kahelda RUP-i läbi tööde realiseerimises. Kogu projekti aur kulubki nii vaid RUP-i protseduuride jälgimiseks ja real action ehk siis tarkvara tootmine jääb teisejärguliseks. Aga RUPi autorid on oma metoodikat viitsinud ehk visuaalselt kõige põhjalikumalt seletada ning riigihangetel jätab see ka usutava mulje... Oleme mitmeid kordi oma arendusmeeskonnaga arutlenud teemal, et mis ikkagi on kliendi nõuetele vastava tarkvara tootmise edukuse kriteeriumiks ja jõudnud järeldusele, et peamine on kliendi motivatsioon. Motivatsioon antud k...

You are The Star Hope, expectation, Bright promises. The Star is one of the great cards of faith, dreams realised The Star is a card that looks to the future. It does not predict any immediate or powerful change, but it does predict hope and healing. This card suggests clarity of vision, spiritual insight. And, most importantly, that unexpected help will be coming, with water to quench your thirst, with a guiding light to the future. They might say you're a dreamer, but you're not the only one. What Tarot Card are You? Take the Test to Find Out Testi leidsin Meie Maailmas

Täna vihastasin hetkeks. Püüdsin Theole enne koplisse viimist päitsmeid pähe panna ja vot ta ei lasknud. Muudkui venitas oma pead 2m kõrguseks ja tiirutas mööda boksi. Ei saanud algul pihta, mis talle ei meeldinud. Proovisin mitu korda ja lõin käega. Riidlesin temaga pisut, mille peale ta silmad mu meelest ähvardavalt hiilgama hakkasid. Pidasin targmaks ta rahule jätta. Ja siis tuli mu abikaasa ja pani supsti! tal nina päitsmetesse. Theo vist ikkagi tunnetab sellist otsusekindlat käitumist ja kellega on mõtet protsessida ning kellega mitte... Eks minu populaarsuse langus on ka tingitud sellest, et iga päev Mozarti jalga tohterdan, rohu pealepanek on üsna kipitav protseduur ja võtab hetkeks Mossu tagajalga viibutama. Theo vaatab kõike hinge kinnipidades pealt ja ilmselt seostun mina talle nüüd vastiku kiusajana:( Eile õhtul üritasin ju taas miskit "kohutavalt jubedat" - nimelt, Theo lakka kärpida. Kääride lõgin ajas ta taas kaelaga rehmama. Nüüd mõtlesin välja järgmise nipi......

Külastasin täna üle hulga aja Steve`i kodulehekülge ja ennäe imet, Euroopa tuur suvel ees. Vaieldamatult üks mu lemmikuid... Eelkõige imelise sound`i tõttu, aga imetlustvääriv on ka tema artistlikkus ja kommertsedu. Olgem ausad, üleaastased tuuritamised täissaalidele instrumentaal-rocki esitava kitarristi poolt - see on üsna muljetavaldav saavutus, mu meelest. Tean, et enamik Eesti tõsiseid kidramehi klassifitseerivad tema loomingu "ludistamise" alla. No mis teha, tehniline efektsus ja puhtus, samas täiesti oma "käekiri" pealuvad mind. Ja kena mees on ta samuti. Ja kuidagi spirituaalne, "ebamaine" ja "kättesaamatu"tundub ta olevat nagu staarile kohane:) Seda muljet lisavat kindlasti 2 teadaolevat fakti - tas kasvatab oma koduaias L.A-s mesilasi ja ta pikki juukseid heljutab live ajal lava sisse paigaldatud ventilaator. Igal juhul, olen sattunud kahele tema live`le (Kanadas, Eestis) ja - superelamuse saanud. Väike (sry, suur näide) 3-kaelalises...

Sting on kahtlemata hea laulja ja produtsent. Kunagi sai teda ohkuipalju kuulatud. Lives on ta samuti väga nauditav. Sai kunagi Turu jäähallis teda kuulamas käidud. Stingi saatebänd on alati filigraanne, backroundi lauljatest trummarini. Aga tõttöelda, tervet plaaditäit Stingi üsna raske seeditavaks teha. Aga igal ta plaadil on alati vähemalt üks lugu, mis "kummitama" jääb. Hea tuttav kinkis Stingi plaadi ja mulle meeldib sealt väga Whenever I Say Your Name koos M.J Blige P.S Viidatud lingil on video ja sound asünkroonne! Aga paremat vabavaralist näidet ei leidnud...

Mozart on väljaõpetatud ja jookseb kordel kenasti, minnes käskluse peale sujuvalt üle kergendamiselt traavile ja traavilt galopile. Kõige meelsamini teeb ta muidugi sammu, sest ligi aastakese pidi töötama ka n.ö tunnihobusena ja kes teab kuidas teda Poolamaal veel trööbati. Igal juhul, praegu ta naudib igati sellist vabapõli nagu meie juures võimalik. Ja eks ta mõistab ka olukorda, et minu või abikaasa näol pole tegemist elupõliste treenerite ja karjajuhtidega. Selle viimase pärast tegelikult kordetamine vajalik ongi - kordel juhib liikumist inimene ja taoline kontakt on vajalik eelkõige meenutamaks, et inimene pole vaid selleks, et hoolitseda hobu eest, vaid ka et tema käsklusi tuleb kuulata ja nende järgi vastavalt toimida. Kordevarustus. Kuna ma ei treeni veel n.ö spetskordet (libiseva ratsmega,külgratsmetega, chamboni jne jne), siis on mul hetkel olemas vaid kordepael (selline mõnus kapronist, mis ei lõigu peopessa - Kesko Agrost), jalakaitsmed hobustele ja kordepiits. Ja ma het...

Pisut pelgasin koerte reaktsiooni uustulnukate e. siis hobuste suhtes. Lugesin sellekohaseid teemasid/kommentaare foorumitest ja jäi mulje, et tall, koerad ja hobused kuuluvad lahutamatult kokku. Esimene nädal oli paras põrgu. Lõppematu haukumine, olgugi et hopside lõhnad pidid neile tuttavad olema - igakord kui Theod vanas kodus vaatamas käisin, nuusutasid koerad mind põhjalikult läbi. Kuna Bonham oli tollal veel esimese jala operatsioonist toibumata, siis otsustasime tutvumisperioodi kuni ta tervenemiseni edasi lükata ja lihtsalt sulgesime ta teise hoonesse seniks kui hobud koplis. Bibi seevastu võttis uued asukad üsna kiiresti omaks ja nii söandasin nad üsna pea korraks kokku lasta. Eriti suurt huvi ilmutas uue tuttava vastu Mozart - nuusutas Bibit pikalt ja sörkis tal sabas. Eks B.B tundis end üsna kõhedalt nii suure olendi huviorbiidis olemisest ja vahepeal kui Mozart liiga lähedale talle tuli, viskas end selili, kõht taeva poole - alistumise märk. Bonzo tervenedes ja rahumeelse...

Täna käis doktor Aibolit. Kutsun teda mõtteis nii, sest kohe esimesest kohtumisest alates tundus ta väga usaldusväärne ja ta kandis sellist otsmikult kinnitatud taskulampi. Täna kohtusime siis teist korda. Mulle kohutavalt meeldib kui inimesed kellaaegadest kinni peavad (ise patustan vahest). Mõlemad hopsid said teetanuse/gripi kompleksvaktsiinid (03.04) . Mozartile aga tehti üsna omapärane ja ebamugav protseduur - nimelt raspeldati hambaid. Nägin juba mõnda aega, et kaera nosides hoiab ta pead paremale ning vahest pudistab suuvahelt terad põrandale. Uurisin pisut hobufoorumit ja leidsin, et tegu võib olla hambasakkidega, mis suu hellaks teevad. Igaks juhuks palusin tohtril spetsvahendid kaasa võtta. Oligi probleem. Noh, Mozart sai väikse tuimestuse krae vahele ja protseduur võis alata. Esiteks, topiti suhu spetsiaalne metallist "king", mis suud lahti aitas hoida, siis võttis dr pika viili (olen seda töömeeste käes näinud) ja hakkas tagumisi hambaid viilima ehk raspeldama ni...

Nii mulle ka mehele hakkab vaikselt kohale jõudma, et oleme sidunud end käsist-jalust oma majapidamisega. Ühelt poolt on see hea, hoiab eemale igavusest tulenevad pahed. Kohustuslikud värskeõhutunnid lihtsalt ei lase masendusse või väljamõeldud probleemidesse vajuda. Aga teisalt on puhtpraktiline vajadus sõita näiteks... vanemate või venna juurde külla. Tahaks ju lihtsalt autosse hüpata ja minna nagu vanasti, aga ei saa, sest hobud vaja talitada ja nende toitmiseks ei saa paluda ma ka lähedalasuva sugulase abi. Koerte söötmisel ta mind alati abistanud, ent hobusid ta pelgab. Ja ainult söötmisest ju ei piisa kah, ma tean. Neil on vaja sõnnik võtta, saepuru tuua, joogikünad puhastada ja täis valada, hommikul koplisse lasta jne jne. Ainult kahekesi mehega saamegi nendega hakkama. Teine võimalus - leida kedagi appi. Samas ei söandaks vist ikkagi kogu majapidamist abilise õlule jätta, vähemalt esialgu... Leidsin väga hea viite võimaliku abilise kandidaadile - vot selline abiline oleks iga...

Sügise ja talve läbi meil just suuri seltskondi külas pole käinud. Kevadine liikumise aeg on käes, reedel käisid mu kolleegid külas. Meid oli ühtekokku 10, kes me Theod ja Mozartit patsutama suundusime. Kolleegid hoidsid ohutusse kaugusesse ja ilmselt seetõttu regaeerisid hopsid neile suhteliselt rahumeelselt. Tulid niisama uudistama, et kellega tegu ja ehk saab porgandit. Mozart, va trikimeister, seevastu kasutas ära lahtijäänud aiaukse ja nii ta täitis enda kauaaegse soovi ja jalutas elumaja territooriumile. Märkasin teda siis, kui oli võimatu mittemärgata. Esimese sammuna panin kiiresti aiavärava kinni, et Theo ei järgneks talle ja seejärel tõin jalutusrihma, et ta tagasi koplisse viia. Ega talle see eriti ei meeldinud, sest aiamurust oli üht-teist rohkem näksata kui koplist. Kolleegid said igal juhul show osaliseks. Nagu Pipi hobune:) Ilmselt poleks asi üldse nii naljakas, kui ka Theo oleks aeda pääsenud, siis nad oleks üsna ahistatuna end puude ja hoonete vahel tundnud... Igal juh...

Hoolimata lörtsisegustest sademetest tabas mind pühapäeva õhtupoolikul vastupandamatu soov metsa minna. Bonzo on veel kolmel jalal ja seega võtsin vaid Bibiku kaasa. Kummaline, muidu on ta oma 12-le eluea tõttu üsna rahulik ja isegi uimane, ent pruugib vaid lausuda võlusõna "Jalutama!", kui ta krapsti püsti ja särtsu täis on. Sadas laia lörtsi, olin erinevatel põhjustel natuke kurb, ent nähes taas valgesse vaipa mattunud puid ja põõsastikku - imeliselt kerge ja mõnus hakkas. Muideks, ma ei pea paljuks vahest metsaradadel omaette laulu ümiseda või teatud otsuseid poolihääli enesele kinnituseks lausumast. Niiet - nagu ullike või nii... Mees vahest ütleb, et "ta tõsiselt kardab, et ühel päeval talle Viru tn kõva häälega lauldes vastu sammun". Noh, kui nii siis nii. Aga vaevalt et Viru tn-l, pigem ikka siinsamas, mu kodumetsas... B.B. on mõnus kaaslane metsas, ent tal omad kaukaaslase tembud. Tal on kogu elu meeldinud oma teed käia, olgugi et vahepeal mind muretsema pan...

Reedel saabus (10 päevaga) mu viimane plaaditellimus. Sain siis järgmiste plaatide õnnelikuks omanikuks: 1. Haydn, Hummel, L. Mozart: Trumpet Concertos - Wynton Marsalis `e esituses. Mõnusalt kevadine , hea ärataja ja optimistliku päeva alguse:) plaat, eriti Haydn`i kuulus trompetikontsert. Pisut liiga korralik "sound" minu jaoks (Marsalise jazzu esitused on rohkem "usutavad"), aga ikkagi hea plaat. Liiklusummikutes seismisel eriti. 2. J.S.Bach "Hästitempereeritud klaviir" - Glenn Gould `i esituses Noh, seda plaati tahtsin endale juba ammu, siiani oli mul olemas II vihik ja G.G variatsioonid (Goldbergi variatsioonidele viide), kus ta fragmente I-stvihikust esitab. Olen vaid oma lemmikprelüüdid ära kuulanud hetkel. Ei hakka pikemalt lahkama siin, see on lihtsalt nii intiimne ja sõnukirjeldamatu maailm. Seda tuleb tajuda. 3. No ja siis Zep`i Houses of the Holy , mida mu plaatide hulgas üllatuslikult polnudki. Ometi see üks parimaid plaate Led Zeppelinil...

Viimased antibiootikumid ja Rimadyli andsin talle reedel, 16.03. Laupäeval alustasin Fortiflexi kuuri, mis vältab 1 kuu ja mis peaks kunstlihastele sobiva keskkonna "kasvatama". Kõhre siis. Esmaspäeval peab minema kohaliku vet.arsti juurde ja paluma tal niidid väljavõtta. Bonham toetub aeg-ajalt juba kõigile neljale jalale. Eriti siis, kui vaja Bibiku ees tähtsat mängida. Bibil just jooksuaeg ja see periood asetanud ta hierharhias taas kõrgemale positsioonile. Naljakas oli vaadata, kuidas kuningas Bonham on troonilt ajutiselt tõugatud, lemmikpesakoht maja välisukse kõrval, köögiakna all on taas B.B valduses ja Bonzo külitab sootuks kõnniteel. Aga hommikuti, pressib Bonham kööki - tahab hellust ja silitamist ja kuulda, kui tubli ja tark koer ta on. Suskan seda rääkides ka tableti vorstitükiga suhu. Muidu ajavad nad hetkel meeletult karva. Kogu hoov on kaetud valgete tutikestega. Pean ette võtma ühe talvekasukast vabanemise/kammimise päeva. Aga praegu veel öökülmad, las vatid...

Bonham ehk Bonzo on B.B poeg. Kolides praegusesse elukohta, oli Bibik juba 7.a ja viimane aeg oli mõelda järeltulijate saamise peale. Selleks sai otsitud tikutulega Eestist talle sobivat puhtatõulist kaukat. Selgus, et see polegi nii lihtne - palju kaukasid paberiteta ja suvaaretuse tulemused. Meie sellist peikat B.B-le ei tahtnud, lõpuks siiski õnnestus leida "poiss" Võrumaalt. Mäletan siiani, kuidas seda õiget aega oodates lõpuks Võrumaale, täpsemalt Paganamaale sõidetud sai. Kena ja suur kaukapoiss oli igatahes väga särtsu täis, omanik muudkui hüüdis et "Renzu hops" ja Renzu muudkui hüppas. Ent Bibikule ta vist väga ei meeldinud. Igatahes ligi kahetunnise üritamise tagajärjel oli meil kui algajatel paaritajatel lõplikult villand ja tahtsime koju tagasi pöörduda. Lasime koerad õuepeale lahti, mees läks maja nurga taha suitsu tegema...ja siis lõpuks B.B otsustas ikka teo ette võtta. Tulemusena sündis 16.märtsil 2003.a 10 kauka kutsikat, 4 isast ja 6 emast. Bonhami ...

Avastasin, et sügisene probleem on Theole tagasi tulnud - kõõm. Kogu lakk ketendab ja mõned kõõmavad laigud ka tagumisel jalal. Õnneks oli mul veel üks pudelike Imaveroli (saab vet.apteegist retspetiga), mis dr Tuvi visiidist veel alles. Tegin lahuse 50 ml (10 ml Imaveroli +1 l vett)kaanega ämbrisse valmis (see säilub oma 6 nädalat) ja püüdsin suure kollase svammiga Theod selle abil kokku mätsida. Nii jube kollane asi käes ju! Siis püüdsin teda ülekavaldada, tegin lahusega kokku hoopis harja, millega teda igapäevaselt puhastasin ja - õnnestus! Sain korralikult laka Imaveroliga kokku tupsutatud. Samas pole nüüd harja vaja eraldi "desinfitseerida":) Mozartil tegin profülaktika mõttes kõhualuse ja jalad samuti kokku. Nüüd "kuivavad" fliismantlite all nunnude nägudega. Paari-kolme päeva pärast tuleb kuuri korrata ja niimoodi 3-4 korda, siis peaks pisiliased hävitatud olema. Ahjaa, ja lahus peab olema toasoe.

Zepi hakkasin süvitsi kuulama kui olin 26.aastane. Sisendi selleks andis üks väga eriline inimene, kellega nüüdseks eluteed lahku viinud. Paratamatult meenutab teatud lugude kuulamine totaalset maailmavalu, mida sel ajal läbi elasin. Hiline puberteet? Küllap vist. Kuna elavat Led Zeppelini koosseisu ei õnnestu eales kuulata, siis olen "kollektsioneeriunud" Robert Plant`i kontserte - niipalju kui ta kusagil Skandinaavias on käinud ja mul õnnestunud sinna minna. Ühtekokku olen teda näinud/kuulnud viiel korral, neist kahel korral Eestis. Mäletan tema esimest live Soomes, Järvenpää Puistobluusil...olin üsna esireas ja tema lavaletulek jättis unustamatu mälestuse. Kes on tema kontserte näinud, teavad et see mees OSKAB lavale tulla... Loomulikult ei kuula ma Zep`i pidevalt, erinevat ja kordaminevat muusikat on loodud lihtsalt sedavõrd palju. Aga olen täheldanud, et mingil ajal "pöördun ikka ja jälle" nende muusika juurde tagasi. Ja alati saan emotsiooni osaliseks. Zep on...

B.B ehk Bibi ehk maailma kõige targem koer käib juba 12-ndat suve sel aastal. Puhtatõuline kaukaaslane, kelle isaks oli võimas ja majesteetlik Aron ja emaks Gloria. Mõlemad nüüdseks kutsude taevas. Bibi oli 9-liikmelise pesakonna väikseim koer. Mäletan tänaseni väga selgelt tema võtmise lugu. Elasime tollal perega Tallinna kesklinna üürikorteris. Abikaasa oli aastavahetuse pikkade pidustustega jõudnud otsaga sõbra juurde, kus selleks hetkeks veel järgi 4 kutsikat. Sealt ta mulle, koerahaigele, helistas - "pead kohe siia sõitma, sa ei kujuta ette mis siin toimub". Läksingi. Kaukaasia lambakoera kutsikad ON ääretult armsad olevused. "Kommikarbikoerad". Seda ei saa eitada vast mitte keegi ja paljud hangivad selle kutsika endale hetkeemotsiooni ajel. Ärge palun tehke seda! Uurige selle koera kohta nii palju kui võimalik. Ja alles siis otsustage. Igatahes, meie otsustamise tegi lihtsamaks tutvus Kersti (kasvataja) ja võrratute Gloria ja Aroniga - tõelised osseedid. Nii m...

Tänane päev jääb õppetunnina taas meelde. Kiirelt soojenevad ilmaolud on pannud veed vulisema, teinud talliümbrusest vaid kõrgete kummikutega läbitava mudamülka ja jõudnud ka hopside ihurakkudesse. Nimelt, läksime täna neljakesi (mees Mozartiga ja mina Theoga) uue kopli ümbrusega tutvuma. Poistele tundus kõik uus ja huvitav ning nad nosisid rõõmuga vahelduseks teistsugust kõrrestikku kui oma koplis, kus kõik läbiuuritud, tuhnitud, mälutud... Abikaasal tuli idee, et laseme nad korraks lahti - saavad oma käepeal jalutada. Don`t ever do this again!... Mozart võttis esimesena tuule alla, Theo tegi samuti paar uljast hüpet ja siis - vasakule ja ära... Galopeerides, muidugi. Üsna pea nägime neist vaid kahte täppi, suutsin veel märgata, et edukalt ületati sõidutee... üks auto pidas kinni, mõeldes ilmselt et Jumanji-taoline džungel järgneb. Abikaasaga saime aru jooksmise teel tagaajamise mõttetusest. Hüppasime autosse ja kimasime neid püüdma. Õnneks on me elukoha ümbruses piisavalt avarust...