Jälle kahekesi
Spiilson läks täna talvekorterisse. Päris kurb ikka, kui mõelda. Polegi enam hommikust esimest tervitajat ja ninaotsa taskusse pugemas... Suvi/sügis Spiilsoniga näitas veelkord kuivõrd erinevad on hobused oma käitumiselt ja iseloomult. Kõik on omaette isiksused ja on ikkagi äärmiselt tore, kui iga hobuse jaoks jätkuks inimene. Suurtes hobukarjades ei pruugi seda luksust jaguda ja tegelikult... kas kõik hobud seda vajavadki? Ilmselt mitte. Spiilson oli ses suhtes eriline eksemplar, et temale on inimese lähedal olek ja suhtlus oluline. Vaatasin eile üht videot araabia hobudest. Kuna Spiilsonis on 1/4 araablast, siis...mnjaa, leidsin väga sarnaseid käitumismustreid. Jagan oma leidu.