...Sirelite õitseaeg on käes...

Ei mäletagi teist nii kaunist maikuud kui tänavune.... Kuidagi eriliselt õite-, lõhnade- ja linnulaulurohke.

Või pole mul enne olnud aega märgata? - Mnjah, ei pea ma ju enam ilmtingimata kella 8 paiku ummikutes rüselema, samas ärkan ikkagi hobuste tõttu üsna vara ja luban endale vähemalt tunnikese värskes õhus olla...

Täna tuleb üle hulga aja külla meheema, Kurb, sest esimest korda tuleb ta ilma isata. Kogemata ütlesin hommikul mehele, et "kui ema-isa jõuavad siia, siis..." Niivõrd harjunud olen neid kahte kooslusena nimetama. Aga jah, seekord ja edaspidi ilma temata.

Äi oli väga eriline inimene. Kuldne inimene, öeldakse. Tema teadmised loodusest....lindudest, loomadest... väga igatsen tema jutustusi ja teda. Ka teised, kellega tema teed ristusid. Peietel võttis sõna tuntud looduskirjanik, kes meenutas kuidas äi oli talle kinkinud unustamatu hetke, mida ta nimetas rebasekallistuseks. Tegelikkuses tähendas see "nippide kogumit", kuidas rebane inimesega kohtuma kutsuda - ehk siis teda väga lähedale saada.