Koerad versus Hobud
Pisut pelgasin koerte reaktsiooni uustulnukate e. siis hobuste suhtes. Lugesin sellekohaseid teemasid/kommentaare foorumitest ja jäi mulje, et tall, koerad ja hobused kuuluvad lahutamatult kokku.
Esimene nädal oli paras põrgu. Lõppematu haukumine, olgugi et hopside lõhnad pidid neile tuttavad olema - igakord kui Theod vanas kodus vaatamas käisin, nuusutasid koerad mind põhjalikult läbi.
Kuna Bonham oli tollal veel esimese jala operatsioonist toibumata, siis otsustasime tutvumisperioodi kuni ta tervenemiseni edasi lükata ja lihtsalt sulgesime ta teise hoonesse seniks kui hobud koplis.
Bibi seevastu võttis uued asukad üsna kiiresti omaks ja nii söandasin nad üsna pea korraks kokku lasta. Eriti suurt huvi ilmutas uue tuttava vastu Mozart - nuusutas Bibit pikalt ja sörkis tal sabas. Eks B.B tundis end üsna kõhedalt nii suure olendi huviorbiidis olemisest ja vahepeal kui Mozart liiga lähedale talle tuli, viskas end selili, kõht taeva poole - alistumise märk.
Bonzo tervenedes ja rahumeelsemaks muutudes viisin samalaadse tutvumisvisiidi läbi, ent paraku tärkas temas karjatamise instinkt ja ta otsustas uusi tuttavaid hoopis taga ajama hakata. Mozart tundis end solvatuna ja viskas tagaotsa hoiatavalt üles, igal juhul ei jäänud ma ootama, kuni Bonzo mõne uue trauma saab ja eraldasin nad.
Õnneks aga jäi Bonham pärast hobustega kokkuviimist üsna leplikuks ja nüüd näen teda tihti lamasklemas seal, kus ta neid silmas saab pidada (keldrimäel). Ja muidugi meeldib talle vahetevahel "märkamatult" hobustele ligi hiilida ja neid haukumisega ehmatada. Jutumärgid seepärast, et hobudel teavasti üliterav kuulmine. Ja ega nad enam viitsi reageeridagi. Vahetevahel vaid, kui jooksutuju niigi:)
Bonham ja Theo
Esimene nädal oli paras põrgu. Lõppematu haukumine, olgugi et hopside lõhnad pidid neile tuttavad olema - igakord kui Theod vanas kodus vaatamas käisin, nuusutasid koerad mind põhjalikult läbi.
Kuna Bonham oli tollal veel esimese jala operatsioonist toibumata, siis otsustasime tutvumisperioodi kuni ta tervenemiseni edasi lükata ja lihtsalt sulgesime ta teise hoonesse seniks kui hobud koplis.
Bibi seevastu võttis uued asukad üsna kiiresti omaks ja nii söandasin nad üsna pea korraks kokku lasta. Eriti suurt huvi ilmutas uue tuttava vastu Mozart - nuusutas Bibit pikalt ja sörkis tal sabas. Eks B.B tundis end üsna kõhedalt nii suure olendi huviorbiidis olemisest ja vahepeal kui Mozart liiga lähedale talle tuli, viskas end selili, kõht taeva poole - alistumise märk.
Bonzo tervenedes ja rahumeelsemaks muutudes viisin samalaadse tutvumisvisiidi läbi, ent paraku tärkas temas karjatamise instinkt ja ta otsustas uusi tuttavaid hoopis taga ajama hakata. Mozart tundis end solvatuna ja viskas tagaotsa hoiatavalt üles, igal juhul ei jäänud ma ootama, kuni Bonzo mõne uue trauma saab ja eraldasin nad.
Õnneks aga jäi Bonham pärast hobustega kokkuviimist üsna leplikuks ja nüüd näen teda tihti lamasklemas seal, kus ta neid silmas saab pidada (keldrimäel). Ja muidugi meeldib talle vahetevahel "märkamatult" hobustele ligi hiilida ja neid haukumisega ehmatada. Jutumärgid seepärast, et hobudel teavasti üliterav kuulmine. Ja ega nad enam viitsi reageeridagi. Vahetevahel vaid, kui jooksutuju niigi:)
Bonham ja Theo
Kommentaarid