Eilne kontsert

Eile õhtul viibisin üritusel, kus kitarristina astus üles mu poeg. Kokku esitas nende bänd ~1 jagu muusikat. Täiesti arvestataval tasemel, mu meelest.

Lisaks üldtuntud lugudele esitasid nad ka 3 omaloomingulist (bassimehe sulest) lugu, punkrocki sugemetega. Tean et see stiil eriti ei istu pojale, ent laval tundus ta seda ikkagi kaifivat. Muidugi, kõige paremini tema esituses kõlas ikkagi "Gravity" (Nuno Bettencourt).
Erakordseks tegi selle sündmuse veel asjaolu, et kuna bändi tegelik trummar ei saanud osaleda, siis mängis trumme mu abikaasa. Kas nad veel kunagi "kohtuvad" laval? Eks seda näita aeg. Igatahes mees kommenteeris pärast live`t, et tõeliseks muusikuks saamisest jääb neil entusiasmist puudu. Et ta mäletab, millise "isuga" nemad omal ajal bändi tegid... ja et neil kuttidel on ehk ca 20 aasta pärast hea rääkida a la "mäletad, kuidas me bändi tegime..." olles ise reinkilgid, hhluiged, arturtalvikud jne. Eks näis.

Kommentaarid