Batman-ühe peremehe koer vol 1.
Batmanist on raske kirjutada, sest paraku pole teda enam elavate kirjas. Tema lugu on mulle suureks õppetunniks. Eelkõige ses suhtes, mis puudutab kaukat ja tema truudust.
Batman oli BB 10-liikmelise pesakonna kutsikas. Kuna nad sündisid märtsikuus kui õues oli veel kaunis külm, elasid nad esialgu kööki tehtud suures aedikus. Kõik 10 karvakera. Batmani oli lihtne pesakonnast eristada, sest ta oli valge põhivärvi ja hallide laikudega. Kutsusime teda algul "Lehmakeseks". Aktiivne oli ta samuti, niipea kui BB tissi juurde rabelemises tahapoole jäi, andis ta valju hädakisaga märku, puseldes end kuidagi ikka eesmärgini.
Mäletan, et kutsikatel olid just silmad pähe tulnud (~3-4 nädalased), kui hommikul kööki minnes olin riietunud erkpunasesse hommikumantlisse:) Kutsikat poole minnes, tõmbusid kõik kuidagi ehmunult tagasi. Vaid Batman astus pesakonnast välja ja püüdis haukuda mu peale:)
Kutsikad olid uute omanike leidmiseni BB ja mu perekonna kasvatada. Võtsin selleks ajaks spetsiaalselt 2 nädalat puhkust. Kaukakutsikad kasvavad imekiiresti. Kuuvanuselt hakkasime neid juba õue ehitatud aedikusse viima, ent ööseks viisime nad sauna kaminaruumi, sest ööd olid külmad ja ümberringi luusis rebaseid (meil puudus tollal veel turvaaed). Kaminaruumis neile sööki ette pannes, märkasin et Batman ei tormanud kunagi esimesena kausi juurde, vaid pidas tähtsamaks minu juuresolekut, pugedes sülle ja lakkudes käsi.
Batmani omanikuks pidi saama meie naabruses elav kohalik perekond. Kui jõudis kätte loovutamise aeg, selgus et neil pole veel aedik valmis. Kuna kaukade pidamise juures ON kindel tara oluline, siis muidugi me ootasime. Kuni selgus, et nad siiski ei soovi Batmani, vaid hoopis Bonhamit. No Bonhami olid nii poeg kui ka abikaasa valinud meie koeraks... kuigi, Batman meeldis mulle järjest enam ja enam.
Kõik teised kutsikad olid tolleks hetkeks uutesse kodudesse lahkunud ja nii otsustasimegi jätta endale 2 isast kaukaaslase kutsikat. Ruumi oli meil piisavalt ja parasjagu käisid ka ehitustööd "kaukakindla aia ehitamiseks", mis lahtiseletatult tähendab meetrikõrgust maasse valatud vundamenti ja 180 cm kõrgust aeda selle peal. Mis teha - BB-ga oli meil piisavalt probleeme tema "ringijalutamiste" tõttu. Tavaline võrkaed teda ei takistanud - ikka leidis ta koha kust välja kraapida. Ta ei teinud otseselt pahandust, aga lihtsale hirmutas oma kogu ja haukumisega. Konstaabel käis sõnu peale lugemas, et inimesed kardavad kaukasid - nad ju suured ja halva kuulsusega.
Batman oli BB 10-liikmelise pesakonna kutsikas. Kuna nad sündisid märtsikuus kui õues oli veel kaunis külm, elasid nad esialgu kööki tehtud suures aedikus. Kõik 10 karvakera. Batmani oli lihtne pesakonnast eristada, sest ta oli valge põhivärvi ja hallide laikudega. Kutsusime teda algul "Lehmakeseks". Aktiivne oli ta samuti, niipea kui BB tissi juurde rabelemises tahapoole jäi, andis ta valju hädakisaga märku, puseldes end kuidagi ikka eesmärgini.
Mäletan, et kutsikatel olid just silmad pähe tulnud (~3-4 nädalased), kui hommikul kööki minnes olin riietunud erkpunasesse hommikumantlisse:) Kutsikat poole minnes, tõmbusid kõik kuidagi ehmunult tagasi. Vaid Batman astus pesakonnast välja ja püüdis haukuda mu peale:)
Kutsikad olid uute omanike leidmiseni BB ja mu perekonna kasvatada. Võtsin selleks ajaks spetsiaalselt 2 nädalat puhkust. Kaukakutsikad kasvavad imekiiresti. Kuuvanuselt hakkasime neid juba õue ehitatud aedikusse viima, ent ööseks viisime nad sauna kaminaruumi, sest ööd olid külmad ja ümberringi luusis rebaseid (meil puudus tollal veel turvaaed). Kaminaruumis neile sööki ette pannes, märkasin et Batman ei tormanud kunagi esimesena kausi juurde, vaid pidas tähtsamaks minu juuresolekut, pugedes sülle ja lakkudes käsi.
Batmani omanikuks pidi saama meie naabruses elav kohalik perekond. Kui jõudis kätte loovutamise aeg, selgus et neil pole veel aedik valmis. Kuna kaukade pidamise juures ON kindel tara oluline, siis muidugi me ootasime. Kuni selgus, et nad siiski ei soovi Batmani, vaid hoopis Bonhamit. No Bonhami olid nii poeg kui ka abikaasa valinud meie koeraks... kuigi, Batman meeldis mulle järjest enam ja enam.
Kõik teised kutsikad olid tolleks hetkeks uutesse kodudesse lahkunud ja nii otsustasimegi jätta endale 2 isast kaukaaslase kutsikat. Ruumi oli meil piisavalt ja parasjagu käisid ka ehitustööd "kaukakindla aia ehitamiseks", mis lahtiseletatult tähendab meetrikõrgust maasse valatud vundamenti ja 180 cm kõrgust aeda selle peal. Mis teha - BB-ga oli meil piisavalt probleeme tema "ringijalutamiste" tõttu. Tavaline võrkaed teda ei takistanud - ikka leidis ta koha kust välja kraapida. Ta ei teinud otseselt pahandust, aga lihtsale hirmutas oma kogu ja haukumisega. Konstaabel käis sõnu peale lugemas, et inimesed kardavad kaukasid - nad ju suured ja halva kuulsusega.
Kommentaarid