Korde
Mozart on väljaõpetatud ja jookseb kordel kenasti, minnes käskluse peale sujuvalt üle kergendamiselt traavile ja traavilt galopile. Kõige meelsamini teeb ta muidugi sammu, sest ligi aastakese pidi töötama ka n.ö tunnihobusena ja kes teab kuidas teda Poolamaal veel trööbati. Igal juhul, praegu ta naudib igati sellist vabapõli nagu meie juures võimalik. Ja eks ta mõistab ka olukorda, et minu või abikaasa näol pole tegemist elupõliste treenerite ja karjajuhtidega.
Selle viimase pärast tegelikult kordetamine vajalik ongi - kordel juhib liikumist inimene ja taoline kontakt on vajalik eelkõige meenutamaks, et inimene pole vaid selleks, et hoolitseda hobu eest, vaid ka et tema käsklusi tuleb kuulata ja nende järgi vastavalt toimida.
Kordevarustus.
Kuna ma ei treeni veel n.ö spetskordet (libiseva ratsmega,külgratsmetega, chamboni jne jne), siis on mul hetkel olemas vaid kordepael (selline mõnus kapronist, mis ei lõigu peopessa - Kesko Agrost), jalakaitsmed hobustele ja kordepiits. Ja ma hetkel isegi ei kasuta suulisi, vaid tavaliste päitsmetega. Mozartile näiteks piisab juba ainüksi kordepiitsa nägemisest, kui ta minema pühib ja Theo muidugi kannul.... Alguses oligi nii, et Mozart teostas harjumuspärase ringi ilma kordepaelata:) Ja ega ma takistanud ka, mõtlesin et las harjub, enne kui teda käsutama hakkan. Selline anarhiline värk siis. Aga muidugi võttis va kavalpea võimust - avastades, et hoopis huvitavam on ümber talli joosta, end ära peita vahepeal ja siis nurga tagant uhkel taas välja kapata. Theo muidugi koguaeg sabas.
Nüüd, kevade poole olen püüdnud Theo jätta boksi ootama ja Mozarti ikka paela otsa võtnud, ent oh seda hädakisa, mis siis talli poolt lahti läks. Nad ju kokkukasvanud kui sukk ja saabas. Mõtlen, et parim variant oleks ikkagi jooksukoppel poolitada ja et teisel hobul oleks samuti võimalust kasvõi vabalt kaasa joosta.
Theo kui algaja puhul, otsustasime esimeste kordeljooksude juures kasutada treeneri abi. Algaja noorhobuse puhul siiski olulised nõksud, mida me ei pruugi teada. Igal juhul loodan teda juunikuus juba ilma kõrvalise abita kordetada. Jaanika igaljuhul oli selleg päri:)
Selle viimase pärast tegelikult kordetamine vajalik ongi - kordel juhib liikumist inimene ja taoline kontakt on vajalik eelkõige meenutamaks, et inimene pole vaid selleks, et hoolitseda hobu eest, vaid ka et tema käsklusi tuleb kuulata ja nende järgi vastavalt toimida.
Kordevarustus.
Kuna ma ei treeni veel n.ö spetskordet (libiseva ratsmega,külgratsmetega, chamboni jne jne), siis on mul hetkel olemas vaid kordepael (selline mõnus kapronist, mis ei lõigu peopessa - Kesko Agrost), jalakaitsmed hobustele ja kordepiits. Ja ma hetkel isegi ei kasuta suulisi, vaid tavaliste päitsmetega. Mozartile näiteks piisab juba ainüksi kordepiitsa nägemisest, kui ta minema pühib ja Theo muidugi kannul.... Alguses oligi nii, et Mozart teostas harjumuspärase ringi ilma kordepaelata:) Ja ega ma takistanud ka, mõtlesin et las harjub, enne kui teda käsutama hakkan. Selline anarhiline värk siis. Aga muidugi võttis va kavalpea võimust - avastades, et hoopis huvitavam on ümber talli joosta, end ära peita vahepeal ja siis nurga tagant uhkel taas välja kapata. Theo muidugi koguaeg sabas.
Nüüd, kevade poole olen püüdnud Theo jätta boksi ootama ja Mozarti ikka paela otsa võtnud, ent oh seda hädakisa, mis siis talli poolt lahti läks. Nad ju kokkukasvanud kui sukk ja saabas. Mõtlen, et parim variant oleks ikkagi jooksukoppel poolitada ja et teisel hobul oleks samuti võimalust kasvõi vabalt kaasa joosta.
Theo kui algaja puhul, otsustasime esimeste kordeljooksude juures kasutada treeneri abi. Algaja noorhobuse puhul siiski olulised nõksud, mida me ei pruugi teada. Igal juhul loodan teda juunikuus juba ilma kõrvalise abita kordetada. Jaanika igaljuhul oli selleg päri:)
Kommentaarid