Katse nr 1: hobused ja mitmed külalised

Sügise ja talve läbi meil just suuri seltskondi külas pole käinud. Kevadine liikumise aeg on käes, reedel käisid mu kolleegid külas. Meid oli ühtekokku 10, kes me Theod ja Mozartit patsutama suundusime. Kolleegid hoidsid ohutusse kaugusesse ja ilmselt seetõttu regaeerisid hopsid neile suhteliselt rahumeelselt. Tulid niisama uudistama, et kellega tegu ja ehk saab porgandit.

Mozart, va trikimeister, seevastu kasutas ära lahtijäänud aiaukse ja nii ta täitis enda kauaaegse soovi ja jalutas elumaja territooriumile. Märkasin teda siis, kui oli võimatu mittemärgata. Esimese sammuna panin kiiresti aiavärava kinni, et Theo ei järgneks talle ja seejärel tõin jalutusrihma, et ta tagasi koplisse viia. Ega talle see eriti ei meeldinud, sest aiamurust oli üht-teist rohkem näksata kui koplist. Kolleegid said igal juhul show osaliseks. Nagu Pipi hobune:) Ilmselt poleks asi üldse nii naljakas, kui ka Theo oleks aeda pääsenud, siis nad oleks üsna ahistatuna end puude ja hoonete vahel tundnud...
Igal juhul pärast, oma boksidesse saamist nosisid nad mõnuga külaliste antud porgandeid ja nii võis sotsialiseerimise esimese katse õnnestunuks lugeda.