Selgus

Nii mulle ka mehele hakkab vaikselt kohale jõudma, et oleme sidunud end käsist-jalust oma majapidamisega. Ühelt poolt on see hea, hoiab eemale igavusest tulenevad pahed. Kohustuslikud värskeõhutunnid lihtsalt ei lase masendusse või väljamõeldud probleemidesse vajuda. Aga teisalt on puhtpraktiline vajadus sõita näiteks... vanemate või venna juurde külla. Tahaks ju lihtsalt autosse hüpata ja minna nagu vanasti, aga ei saa, sest hobud vaja talitada ja nende toitmiseks ei saa paluda ma ka lähedalasuva sugulase abi. Koerte söötmisel ta mind alati abistanud, ent hobusid ta pelgab. Ja ainult söötmisest ju ei piisa kah, ma tean. Neil on vaja sõnnik võtta, saepuru tuua, joogikünad puhastada ja täis valada, hommikul koplisse lasta jne jne. Ainult kahekesi mehega saamegi nendega hakkama. Teine võimalus - leida kedagi appi. Samas ei söandaks vist ikkagi kogu majapidamist abilise õlule jätta, vähemalt esialgu...
Leidsin väga hea viite võimaliku abilise kandidaadile - vot selline abiline oleks igati teretulnud.
Aga jah, keeruline - vajjab kõrgetasemelist aja organiseeritust:)

Kommentaarid