Bonham
Bonham ehk Bonzo on B.B poeg.
Kolides praegusesse elukohta, oli Bibik juba 7.a ja viimane aeg oli mõelda järeltulijate saamise peale. Selleks sai otsitud tikutulega Eestist talle sobivat puhtatõulist kaukat. Selgus, et see polegi nii lihtne - palju kaukasid paberiteta ja suvaaretuse tulemused. Meie sellist peikat B.B-le ei tahtnud, lõpuks siiski õnnestus leida "poiss" Võrumaalt.
Mäletan siiani, kuidas seda õiget aega oodates lõpuks Võrumaale, täpsemalt Paganamaale sõidetud sai. Kena ja suur kaukapoiss oli igatahes väga särtsu täis, omanik muudkui hüüdis et "Renzu hops" ja Renzu muudkui hüppas. Ent Bibikule ta vist väga ei meeldinud. Igatahes ligi kahetunnise üritamise tagajärjel oli meil kui algajatel paaritajatel lõplikult villand ja tahtsime koju tagasi pöörduda. Lasime koerad õuepeale lahti, mees läks maja nurga taha suitsu tegema...ja siis lõpuks B.B otsustas ikka teo ette võtta. Tulemusena sündis 16.märtsil 2003.a 10 kauka kutsikat, 4 isast ja 6 emast. Bonhami valik oli meile lihtne, ta lihtsalt oli nii armas mütakas karumõmm. Tegelikult aga jätsime endale ka tema venna, Batmani...aga see on kurb lugu ja sellest mõni teinekord.
Bonham on täiesti erinev oma emast, muidugi....soolised iseärasuses, aga ta on ka erinev oma vennast, Batmanis. Bonzo on kaunis suurt kasvu ja mõned meie tuttavad on tunnistanud, et tunnevad end natuke kõhedalt kui ta õues ringi patseerib. Üldiselt on Bonzo väga sõbralik inimeste vastu, kes seespool aeda. Ent väljaspool aeda olijate peale on ta leppimatu. Tal on omad kiiksud - näiteks pelgab ta autosõitu ja üleüldse kitsastesse ruumidesse pugemist. Meie kodukoha veterinaarkliinikusse ta ei sisene, sest seal on liiga kitsas uks. Nii olengi pidanud laskma vet.arstil teda majaesise poriloigu ääres läbi laskma vaadata. Billy loomakliinikusse seevastu siseneb ta rõõmuga. Tänaseks on ta sealt oma suurele tervisehädale abi saanud - nimelt on mõlemasse tagajalga opereeritud kunstlihased (oktoobri lõpus 2006 ja 07.03.07). Kõlab kummaliselt, aga nii on... suur kere ja nõrgenenud geneetika tulemusena oli ta vahepeal täielik sant, ent nüüd pärast teist op.-i toibub kenasti. Suvel loodan temaga taas metsaradu mõõta.
Kolides praegusesse elukohta, oli Bibik juba 7.a ja viimane aeg oli mõelda järeltulijate saamise peale. Selleks sai otsitud tikutulega Eestist talle sobivat puhtatõulist kaukat. Selgus, et see polegi nii lihtne - palju kaukasid paberiteta ja suvaaretuse tulemused. Meie sellist peikat B.B-le ei tahtnud, lõpuks siiski õnnestus leida "poiss" Võrumaalt.
Mäletan siiani, kuidas seda õiget aega oodates lõpuks Võrumaale, täpsemalt Paganamaale sõidetud sai. Kena ja suur kaukapoiss oli igatahes väga särtsu täis, omanik muudkui hüüdis et "Renzu hops" ja Renzu muudkui hüppas. Ent Bibikule ta vist väga ei meeldinud. Igatahes ligi kahetunnise üritamise tagajärjel oli meil kui algajatel paaritajatel lõplikult villand ja tahtsime koju tagasi pöörduda. Lasime koerad õuepeale lahti, mees läks maja nurga taha suitsu tegema...ja siis lõpuks B.B otsustas ikka teo ette võtta. Tulemusena sündis 16.märtsil 2003.a 10 kauka kutsikat, 4 isast ja 6 emast. Bonhami valik oli meile lihtne, ta lihtsalt oli nii armas mütakas karumõmm. Tegelikult aga jätsime endale ka tema venna, Batmani...aga see on kurb lugu ja sellest mõni teinekord.
Bonham on täiesti erinev oma emast, muidugi....soolised iseärasuses, aga ta on ka erinev oma vennast, Batmanis. Bonzo on kaunis suurt kasvu ja mõned meie tuttavad on tunnistanud, et tunnevad end natuke kõhedalt kui ta õues ringi patseerib. Üldiselt on Bonzo väga sõbralik inimeste vastu, kes seespool aeda. Ent väljaspool aeda olijate peale on ta leppimatu. Tal on omad kiiksud - näiteks pelgab ta autosõitu ja üleüldse kitsastesse ruumidesse pugemist. Meie kodukoha veterinaarkliinikusse ta ei sisene, sest seal on liiga kitsas uks. Nii olengi pidanud laskma vet.arstil teda majaesise poriloigu ääres läbi laskma vaadata. Billy loomakliinikusse seevastu siseneb ta rõõmuga. Tänaseks on ta sealt oma suurele tervisehädale abi saanud - nimelt on mõlemasse tagajalga opereeritud kunstlihased (oktoobri lõpus 2006 ja 07.03.07). Kõlab kummaliselt, aga nii on... suur kere ja nõrgenenud geneetika tulemusena oli ta vahepeal täielik sant, ent nüüd pärast teist op.-i toibub kenasti. Suvel loodan temaga taas metsaradu mõõta.
Kommentaarid