Sahkari talu

Pole tükk aega hobustest ja koertest kirjutanud. (kõlab nagu "lilledest ja liblikatest":) Osalt ehk seetõttu, et käes on argipäev - s.t. seda, et kõigi elukate jaoks välja on kujunenud oma režiim. Teisalt, olen väga kiiresti harjunud meeldiva rutiiniga, mis tähendab tegelikult seda, et Theo on töös ja heades, isegi väga heades kätes. Tulemused on silmaga näha. Mis mind enim võlub on see, et Madli harjutab iga ilmaga. Tema jaoks ei ole ratsastamisel probleemiks, et puudub sisemaneež, liivaplats jms. Eks Theo ole ka suurema osa oma eluajast kopliavarustes veetnud ning pole sedavõrd ilmastikust sõltuv kui sisetingimustes elavad hobused. Mulle väga meeldib ka see, et Madli tajub Theo iseloomu, austab hobuse saavutustahet ja oskab teda mõjutada iga treeningu vältel pisut rohkem püüdma. Tema sõnutsi on Theol natuke mära iseloom, selline krutskeid ja hakkamist täis:) Ent õpib kiiresti ja põnevust jagub. Kuidas edasi? Plaanid on, ent neist on vara rääkida. Eks kõik olene ka ...

... ei lase meil hetkel väga tugevat trenni teha. Ta keskendmumisvõime on häiritud, sest treeningu kestel liikumahakkav röga hakkab väljapääsu otsima. Kordetasin teda täna ilma igasuguste abivahenditeta. Vaid päitsed olid tal peas ja minul käes kordepiits suunanäitamiseks. Isegi nööri otsa ei pannud. Ta oli olukorraga väga rahul, mu meelest. Sai rahulikult köhatada, siis kui häälkäsklusega sammule võtsin, samas aga vabalt traavida ja ka galopeerida. Allüürid on oluliselt ühtlasemad ja ka tasakaal paranenud - ma pole paari nädala jagu saanud teda väga jälgida töö tõttu. Aga täna, lõuna ajal ei pidanud enam vastu. Jalgu andis kenasti ja ei spilenud väga. Mu käsi jäi seega paika:) Ka seisma jäi Theo kenasti, siis kui häälkäskluse andsin ja kordepiitsa ülespidi tõstsin. Ikka tegi oma "leivaka" viies tagumise jala kenasti kohakuti teisega. Niiet - tubli ja mõnus hops, üle oma saatusest! Karin ja Theo

Täna võtsime Kesko-Agrost passimiseks Winteci üldsadula: lisaraamiks sadulaga kaasasolevale mustale ( medium ), valisime punase ( wide ). Iste sügavus 17,5 tolli. Ilma õhkpadjata. Kaalusin ka õhkpadjaga varianti, ent mingit kaaluvahet ei tuvastanud. Alustuseks proovisime Theole musta raamiga sadulat, Mari sellega päris rahule ei jäänud - hindas pisut kitsaks. Vahetasime raami punaseks ja sellega tundus sutsuke liiga lai... Nokk kinni, saba lahti. Otsustasime kerge trenni teha siiski punase raamiga. Kuna eelmises trennis pelgasime pisut, et Theo kordel suule haiget tegi ning ratset kartma hakkas, otsustasime teda kordetada kordepäitsete abil. Esmakordselt. Pähe lasi ta need täiesti rahulikult panna, olgugi et need on pisut rasked ja "hirmuäratavate" metallist jubinatega. Kordenööri kinnitasime nina pealt (mitte Ninatagant:P), see oli tema jaoks pisut võõras ja platsi poole suundudes vahtis ta pisut ärevalt minu poole. Platsil olles sai ta üsna pea võõristusest üle ja tegi üli...

Eilse päikselise ilma ja üle pika aja tehtud treeningu tõttu sai mõned fotod klõpsitud. Enne trenni võttis Mari ette põhjaliku juuksuritöö Theo juures - kärpis lõuakarvu, sõrgatsitutte, kõrvakarvu ja muidugi ka lakka ja saba. Trenn polnud just kõige parem -Theod häiris miski, mistõttu galopp oli juba kordel täiesti pöörane. Seljas olles tegi Marile paar küünalt isegi sammus ning ajas pead kuklasse nagu tige hani. Asi võis olla selles, et polnud ~2 nädalat teda liigutanud või siis mõni silmaga nähtamatu põhjus (tegi ehk kordel suule haiget ja pärast juba pelgas ratset). Aga pildid tulid kenad - nii trenni omad, kui ka koplis patseerimise omad. Theo on ikka suureks kasvanud, võrreldes eelmise suvega. Mozart näeb samuti kobe välja. Loodetavasti hakkab ta nüüd kibekähku karva kasvatama. Igatahes õhtul Mossu nahk taas õhetas kergelt - karva on liiga vähe.

Putukatest, satikatest hoolimata on mu hobudel siiani olnud imeline suvi. Mozarti tervis on hea, isegi nii hea et vahepeal käis läbi isegi uitmõte, et mis oleks kui tasakesi tal siiski seljas käia. Õnneks tuli "mõistus koju" ja otsustasime, et nii nagu on, nii jääb. Las ta olla lihtsalt ilus:) Minu väärtuslik koplikaunistus. Ta võtab oma ilus olemise rolli väga tõsiselt. Tuju on tal enamasti hea, sest jalg paistab vähem valu tegevat. Heameelega haarab ta päitsed ise hammaste vahele, kui neid pähe hakkan libistama. See on üks äraütlemata armas liigutus... Hobusel on oma positiivsete emotsioonide näitamisega üldse raskusi. Peaga koogutamised ja eemalt suure rõõmuga kohale kihutamised võivad üsna tõsiseid vigastusi põhjustada:) Mozart on pakkunud mulle ühe märgi lisaks - just seesama päitsete õrnalt esihammaste vahele võtmine... Õhtuti olen teda koos Theoga korduvalt galopijooksu tegemas. Palavate päevade ajal võtsime Mariga ka tema pesemise ette. Lumivalget frakki jätkuks paa...

Äraolekul olid treener koostöös Mariga Theo treeningkoormust tõstnud, kuna ta vastupidavus ja lihaste olukord seda lubavad. Treeningud viidi läbi nädala jooksul ja tänast arvesse võttes suisa neljal korral. Selline meetod, kus kogenud sõitja sadulas ja treener "maa pealt" juhendamas, on ratsastuse viinud taas sammu võrra edasi. Mulle kui kõrvaltvaatajale ja algajale, on ülikasulik kuulata nii treeneri kommentaare/õpetussõnu, kui ka jälgida Mari sõitu. Püüan tulevikus ise samuti fokusseeruda rohkem käte ja jalgade asendile. No ütleme nii, et sellise istakuni nagu Maril, on mul veel pikk maa ja ega ma enne eriti Theole selga ihaldagi, kui hobul endal tasakaal käes. Sellega tal veel pööretel tegu. Kavalette oleks samuti vaja, et jalgu õpitaks ülespoole tõstma. Praegu kipub ta aeg-ajalt kivikeste või ebatasasuste otsa koperdama. Täna aga oli suurpäev nagu pealkirjastki järeldada - Theo esimene galopp koos Mariga ehk ratsanikuga. Alguses oli tal pisut tegu käsklusest arusaamisega...

Theo treeninguid me katkestanud pole. Enda ratsatundidele lubasin küll nädalase pausi, sest teisipäeval tundsin tõepoolest, et ei suudaks kolmapäevases trennis keskenduda. Hoiatasin treenerit ette, ta suhtus äärmiselt mõistvalt... ei hakanud mind ümberveenma, et pead, just praegu pead... Theol ilmnesid enne äikesevihma kerged hingamisprobleemid. Õnneks möödusid need kohe, kui loodus ja tema vihmaga harjusid. Sellest hoolimata on tunda, et tal hetkel võhma ja lusti vähem kui tavaliselt. Treener keskendubki rohkem sammudele, seima jäämistele, eest äraastetele, jala sirutustele/venitustele. Sadulas olles on pearõhk sammul ja häälkäskluste väljavahetamine sääre vastu. Eilses trennis oli eriline hetk. Treeningu lõpu osas tõmbus Theo pingesse ja vaatas järjekindlalt kopliäärse raja suunas. Treeneri tütar koos lumivalge lambakoeraga tuli emale vastu. Mozart, kes kõrval koplis rahulikult heina nosis, tundis end ilmselt valvekorra eest vastutavana ning kappas asja uurima. Treener ahmis sõna o...

Kes hobusid koolitanud, teab et peamiselt tegeldakse hobuse põgenemisrefleksi ennetamise ja tähelepanu suunamisega meeldivamale tegevusele. Põgenemisrefleks on niisama vana kui hobune liigina üldse... Looduses elas ta ju saakloomana, kus ainus päästee mõne tugevama isendi käest kiired jalad. Hobuse põgenemisrefleks vallandub, kui surve vabale tahtele läheb liiga tugevaks või siis, kui ta segaduses on... Sarnast põgenemisrefleksi tunnetan aeg-ajalt ka endas võimust võtvat. Põgenen ebameeldivate tegevuste eest, probleemide eest, iseenda mõtete eest ... sulegedes neid endasse või siis lükates kaugemasse tulevikku. Tänagi on meeletu soov võtta kätte ja minna... näiteks Vormsi saarele:) Otsida hubane peatuspaik, jalutada paljajalu liivas, kusagil kivi otsas istudes pikkamööda kohvi rüübata ja lihtsalt olla. Ja mitte üksi. Tegelikult see on ju nii väike soov... Aga miks ometi on neid "väikseid soove" kõige raskem täita? Inimene leiab alati terve listi edasilükkamatuid toimetusi...

Theo tunnis toimus täna taas üks sündmus esmakordselt: nimelt oli treener tal sadulas ilma kordeta. Sammust mindi traavile ja tehti ära ka suunamuutus. Väikesed kõhklused edasiliikumisel olid, ent ei midagi hullu. Järgmises tunnis , ülehomme proovime taas. Treener õpetas ka ühe uue triki Theole: käskluse peale "Jalg!" esimest jalga ettepoole sirutama (kaapsata ei tohi). See on hea venitus trenni lõpus... hobule pidavat see lõpuks nii külge jääma, et harjubki end niiviisi venitama/lõdvestama pärast trenni. Mozartiga tegin treeneri soovitusel hoopi käekõrval trenni. Kordering tundus talle täna liiga ränk olevat. Paremat jalga ikka väga hoiti...:( Tegin südame kõvaks ja ajasin hobu liikvele. Algul liiguti üsna koperdades, kivide vastu põrgates, ent paari minuti pärast läks samm hulka lahtisemaks ning lõpuks kappasime mõlemad kerges traavis kaasa. Tegime käekõrval vaheldumisi sammu ja traavi. Peamiselt sammu. Suures koplis, kus vähe pöördeid. Lõpus painutasime porgandi abil pis...

Kõik targad inimesed on siiski soovitanud Mozarti vastuseisust hoolimata teda liigutada. Kerge, ent võimalikult sage trenn. Koplis jalutamine ja kohatine hullamine ei andvat piisavalt koormust. Hakkan siia põgusalt märkima, kas ja kuidas on arengud... Täna oli teda üsna raske trenniplatsile saada. Kuna ta teab, et minuga nii saab, siis jätkas ta vanamoodi - lihtsalt ei liikunud sammugi niipea, kui teda korderingi suunas talutasin. Püüdsin siis teisiti - kohapealt tagasiasted. Need sooritati nurisemata ja väga korrektselt. Niipea, kui edasi liikuma ärgitasin - kivistunud seis ja irooniline pilk:) Seekord otsustasin järjepidevam olla. Püüdsin stekiga tagantkätt märku anda, samal ajal jalutusrihma ettepoole nõksutades. Ei õnnestunud. Lõpuks tõin kordepiitsa ja puudutasin kandu - liikvele mindi! Ja otse kordeaia suunas. Trennis tegime umbes 10 minutit ainult sammu koos suunamuutustega. Kuna Mozart on väga hästi väljaõpetatud, pole vaja mingit kordenööri. Kõike sooritatakse erakordselt puht...

Nädalajagu on treener kinnistanud Theo teadmisi kordel - ikka käskluse peale sammust traavile, traavilt galopile, sammust galopile tõusmist. Selline põhjalikkus on vajalik enne järgmise, raskema etapi juurde asumist. Täna arvas ta, et on käes õige aeg töö jätkamiseks sadulas. Selgaminek oli äärmiselt rahulik, hobu ei teinud ühtegi edasi või tagasiastet. Hoidsin kordet (läbi valjaste) ja tegime sammus 2 ringi koos peatustega. Theo peatus kenasti ratsme märguandele ning reageeris liikuma minemisel säärele. Kui treener teda traavile ergutas, ei kahelnud poiss hetkegi - kohe teadis, mida temalt oodati. Lasin kordet vaikselt järele, lõpuks olin ringi keskel ja seejärel liiguti vaheldumisi sammus ja traavis. Super! Ratsmesurvet kuulates jäädi seisma. Sama rahulikult ja lõdvestunult lubati Karinil jalusest maha hüpata. Ei mingit tõmblemist. Samal ajal saabus seltskond küla tantsupeolt ja oh, kui uhkelt sammuti ja mõnuleti kiituse käes peaga koogutades! Ise olen samuti maha rahunenud. Mul on h...

Kahes viimases tunnis on treener püüdnud suurendada ratsmekontakti ja reageerimist ratsme puudutusele (läbi suuliste). Kohati avaneb päris karm vaatepilt - õbluke treener ohjamas Theo-sugust kolakat käekõrval. Hoides ratsmeid sadula kohal ja ise hobusega maa peal samas rütmis kaasa traavimine - see nõuab omajagu füüsilist pingutust. Mina oleks tõenäoliselt pärast esimest 5 sammu hingest kinni:) Igal juhul on tulemus pärast kahte viimast tundi taas silmaga nähtav - pead püütakse järjest enam paigal ja allpool hoida. Täna käis treener taas Theol seljas, püüdes maa peal õpitud ratsmekontakti juurutada - Theo sai kenasti hakkama. Väike sabin tuleb kohati sisse, ent kuna usaldus treeneri vastu on nii suur, rahuneb ta momentaalselt. Tegime korderingis taas 2 ringi sammus ja ratsmesurvega. Sadulasolekust pilte pole (hoidsin kordet), ent tänasest ülejäänud treeningust küll:

Esmaspäeva õhtul riputasime Theole külge paar uut varustuselementi. Esmalt proovisime valjad ilma päitsmeteta pähe panna. Sel lasti täiesti rahulikult toimuda. Ka sadulasse ja suhtuti endiselt sallivalt. Uudse asjana kinnitasime korde valjaste külge: viisime kordenööri kõrvade kõrvalt üle teisele poole, et hobune harjuks pisut tugevama survega näo vastas, ratsmed keerasime enne kaela rulli nagu ikka. Pisut aega treener kordetas Theod sellisel meetodil ning seejärel otsustasime proovida külgratsmetega. See oli paras katsumus Theo jaoks, sest külgratsmed nägid välja sellised: Külgratsmete eesmärgiks on õpetada hobusel pead allpool hoidma ning seeläbi suurendada seljalihaste lõdvestamist (kui pea üleval, siis ka lihased pinges). Külgratsmeid on erinevaid ja treeneri sõnul on parimad siiski need, mis ei kinnita hobust jäigalt sadula külge. Nii sõidetakse hobuse kael lihtsalt kangeks. Pildilolevad võimaldavad hobuse pead liigutada, ent kuna üks ratsme pooltest kinnitatakse sadulavöö külge, ...

Tagasilöök pole tingitud mitte Theo suutmatusest või tüdimusest treeningute suhtes, vaid RAO-st. Õhus on hetkel midagi sellist, mis talle ei sobi. Laupäeva hommikul leidsime Theo tugeva hingeldusega boksis seismast. Viisime ta kibekähku koplisse, kus hingeldamine küll taandus, ent väike hingamisraskus siiski jäi püsima. Kahjuks ei saa ma Mozarti pärast Theod õue jätta. Mozart magab pikaliasendis ainult boksis, haigetele õlgadele on ju puhkust vaja... Esmaspäeval tuli drAibolit, vaatas mõlemad üle ja vangutas pead: "Võta üks ja viska teist!..." Santalaager! :) Tuli välja, et ka ta oma hobu emfüseemik, sarnase probleemiga rinda pistnud. Imekombel on hobu elanud 18-aastaseks ja alates 10-ndast eluaastast polevat tal ühtegi haigushoogu olnud. Aibolit soovitas uurida Võrumaal toodetavat spetsiaalselt emfüseemikutele toodetavat ravimtee manustamist. Täna hommikul tegime siiski Theole süsti, sest lõõtsutamine oli tagasi tulnud. Õhtupoolikul, pärast kaera etteandmist, läksin Theod ...

Varustus sobis väga hästi, ent külgratsmeid proovime järgmisel korral, olin unustanud vaadata, kuidas need täpselt peale käivad ja seetõttu hindasime need algul liiga pikkadeks, tahtsin neid juba poodi ümbervahetama minna... õnneks taipasin Mailise käest telefonitsi järgi uurida:) Selgus, et need külgratsmed lubavad aga tavapärastest palju suuremat vabadust - seetõttu nad ongi topeltpikkusega, need tuleb hoopis suuliste vahelt pooleks jagades hobuse jalgevahelt sadulavöö külge kinnitada, teine ots aga sadula külge. Teiselt suulise poolelt samuti. Point ongi selles, et pead ei tõmmata karmilt ühte asendisse vaid hobune saab end ka ise painutada ning sobivat lõdvestuasendit otsida. Ja tunni lõpus tegime kohe 3 auringi:) Nüüd teeme peaaegu nädalase pausi - niikaua on Theol aega seedida, mis temaga viimastel treeningutel toimus.

Ohh, emotsioonid on siiani üleval! Mis ma pikalt keerutan - treeningu lõpus lubas Theo treeneri endale esimest korda sadulasse. Täiesti rahulikult seisis - mina julgestasin kõrval, hoides ohelikust kinni:) Kui ta treenerit seljas tundis olevat, vaatas korraks tahapoole, nuusutas ning tegi paar sammu edasi, ent ratsmete tõmbamisele reageeris koheselt seismajäämisega. Kui hobune rahulikult seisis, tuli treener sadulast maha. Kiitsime kui tubli ta on, pingutasime pisut sadulavööd ja proovisime veelkord. Tegime ka väikse sammutiiru. Täiesti rahulik, väike üllatusmörin vaid selga minnes:) Taas jäädi märguande (kerge ratsmete tõmme) peale seisma. "Kuldse ratsu" pood on kahjuks avatud vaid T-R. Mina seda ei teadnud ja seetõttu mul külgratsmeid tänaseks veel hangitud polnud. Traavis hoiab Theo pead üleval ja pingutab seetõttu liigselt seljalihaseid. Proovime esmalt külgratsmeid kaelaasendi fikseerimiseks ja hiljem tõenäoliselt ka chamboni . Homme aga saab Theo endale igatahes oma esi...

Theo 6.tund toimus tegelikult juba neljapäeva õhtul, sest alates reedest viibib treener Hannoveri messil. Seekordne trenn toimus treeneri toodud Wintec sadulaga, 31-raamiga. Poiss laskis selle ilma närveldamata selga panna, ka sadulavöö lubati probleemideta kinnitada. Sadul sobis kui valatult. Treener kordetas Theod sadulaga. Oldi väga tubli ja kuulekas. Tõsteti end käskluse peale sammust galopile ja puha. Endiselt kinnistab treener ta pea allaviimist sammus, seisus ja ka traavis. Suunamuutus on oluline. Theole on vasakultpoolt kordetamine harjumatum kui paremalt. Võrdselt peaks mõlemat poolt treenima. Haruldaselt kuulekaks ja koostöövõimeliseks on Theo lühikese ajaga muutunud. Isegi sedavõrd, et täna söandasin trenni ise läbi viia. Kuna endiselt tunnen end treenides pisut ebakindlalt, siis võtsin ette vaid elemendid, mille läbiviimises olin kindel et hakkama saan. Esmalt valjad koos ratsemetega pähe (endiselt päitsete peale). Poiss langetas pea alla ja oli täiesti rahulik. Siis kinnit...

Uhh, väsinud olen, ent võtsin endale kohustuseks Theo arengud või tagasilöögid üles märkida. Treeningpäevik või nii... Tänase tunni märksõna on ....*sadul! Treener läbis kõigepealt meeldiva protseduuri, harjas ja puhastas Theod ja siis kinnitas talle Mozarti sadula selga. Selle peale tehti pisut hapu nägu. Kahjuks on Mozarti sadul Theole lootusetult väikseks jäänud. Isegi 140 cm sadulavöö ulatus hoolimata kummidest vaid esimesse auku. Selline kamakas siis:) Treener lasi paar tiiru tal kordel joosta ja ei kiusanud teda rohkem rohkem sadulaga. Järgmiseks tunniks lubas ta oma hobuse sadula tuua, mis pidi olema laiema raamiga. Eks olen käinud Theole ka sadulaid hiilimas, leppisime kokku Kuldse ratsu poe müüjatariga, et kui asi nii kaugele jõuab tuleb ta erinevate sadulatega kohale, passima või nii... Siis tahaks muidugi ka uusi valjaid, suulisi, lambanahast valtrappi... oeh, pea hakkab ringi käima, kui mõtlen sellele, mis see kõik kokku maksma läheb:) Mnjah, varustuse hankimine pole odav ...

Eilse tunni märksõnadeks võib tuua * uus olukord ja *kuulekus. Uue olukorrana püüdsime hobud teineteise nägemisulatusest täiesti eraldada. Selleks püüdsime Theo talli viia (tahtsime talle varustust peale panna), jättes Mozarti üksi suurde koplisse. Mossu reageeris suhteliselt rahulikult. Theo seevastu püüdis juba käekõrval käies pidevalt vastu punnida, jäädes seisma, keeldudes edasiliikumast. Jälle tuli treener appi - hobuse seisma jäädes liikusin 2 sammu tagasi, sirutasin käe ettepoole ja tõmbasin päitsetest. Noh, paar sammu sai niimoodi edasi jälle. Lõpuks sai hobune aru, et ma jonni ei jäta ja nii sammusime sujuvalt tallini. Tallis, tühja naaberboksi nähes, haaras teda taas kerge paanikahoog. Vaatasin, et asi kisub liiga käest ära ja treeneriga otsustasime, et toome seekord ka Mozarti järgi. Suur oli mu üllatus, kui Mossuga talli sisenesime - treener oli juba boksis ning Theo täiesti maharahunenud. Seekord lasti valjad rahulikult pähe libistada. Kordeaias võttis treener ette ~20 min...

Alustasime väikses koplis, Mozarti sulgesime taas talli selleks ajaks. "Hüüdmised" on jäänud kõvasti harvemaks võrreldes esimese tunniga. Seekord lisasime valjastele lisaks uue elemendi - ratsmed. Täiesti rahumeelne reageering Theo poolt. Peamiseks vaatlusobjektiks võttis treener Theo pea. Harjutuse lõpus, seisma jäädes õpetati hobust pead alla langetama, et niimoodi lõdvestuma õpiks. Paari pikema mõtlemishetke järel jõudis asi kohale:) Pea langetati kenasti alla. Väike trikk tehti Theo poolt ja seeläbi tuli välja ka esimese treeningtunni didaktiline väärtus;-) Nimelt tegi treener sääre eest äraasteid vasakule poole. Seejärel küljendamist ning siis soovis, et Theo traavile tõuseks - pisut keerulisem kombinatsioon tekitas hobus hetkeks protesti. Pea aeti selga ja korraks tundus, et nüüd tõmbab end taas lahti, aga sealsamas käis temast läbi väike nõksakas - meelde tuli! Niimoodi ei tohtinud ju teha!:) Umbes 15 min järel siirdusime kordeplatsile. Mina koos Mozartiga väljaspool a...