Theo 9.tund: väike tagasilöök

Tagasilöök pole tingitud mitte Theo suutmatusest või tüdimusest treeningute suhtes, vaid RAO-st. Õhus on hetkel midagi sellist, mis talle ei sobi. Laupäeva hommikul leidsime Theo tugeva hingeldusega boksis seismast. Viisime ta kibekähku koplisse, kus hingeldamine küll taandus, ent väike hingamisraskus siiski jäi püsima. Kahjuks ei saa ma Mozarti pärast Theod õue jätta. Mozart magab pikaliasendis ainult boksis, haigetele õlgadele on ju puhkust vaja...

Esmaspäeval tuli drAibolit, vaatas mõlemad üle ja vangutas pead: "Võta üks ja viska teist!..." Santalaager! :) Tuli välja, et ka ta oma hobu emfüseemik, sarnase probleemiga rinda pistnud. Imekombel on hobu elanud 18-aastaseks ja alates 10-ndast eluaastast polevat tal ühtegi haigushoogu olnud. Aibolit soovitas uurida Võrumaal toodetavat spetsiaalselt emfüseemikutele toodetavat ravimtee manustamist.

Täna hommikul tegime siiski Theole süsti, sest lõõtsutamine oli tagasi tulnud. Õhtupoolikul, pärast kaera etteandmist, läksin Theod treeninguks boksist välja tooma. Talli sisenedes ei näinud teda tavapäraselt vastu mühatamas, süda vajus juba saapa säärde, et mis nüüd siis... Aga hobu lihtsalt pikutas:) Eks viimased päevad olid hingamisraskuse tõttu temalt rohkem energiat võtnud. Treeneriga otsustasime, et teeme kerge sammu ja kõrvaleastete trenni, ent sedagi mitte pikalt, sest Theo oli suhteliselt uimane ja apaatne toimuva suhtes. Oli küll püüdlik, ent tujutu.

Rääkisin Aibolitile ääriveeri ka Mozartile röntgeni tegemisest, ent ta laitis selle idee maha. Ütles, et näha on, et vigastus on liiga suur ja ravida seda niikuinii pole võimalik. Peabki otsima võimalusi vaid täisväärtuslikuma elu tekitamiseks - equipalazone, jalutuskäigud, palju sammu, kui "soojaks saadud", siis ka pisut traavi.
Niisiis, sina, tundmatu poolakas! - tea, et ma vihkan sind kogu südamest selle eest, mida sa Mozartile tegid! Kõige hullem, et me ju ei teagi täpsemalt, mida... Kas aeti meeletult galoppi või hüpati sadu ja sadu kordi kuni käis prõks... Ja siis loobuti hobust - romulasse või nii.

Aga ikkagi...ikkagi... on ju ka pisaradkurgus tundest mitu head kuud möödas. Nende kuude sisse mahtus tohutu palju saavutusi ja lootust! Niiet - pole meil häda midagi.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Ega me vist ei oskagi neid pisikesi edusamme ilma tagasilöökideta õieti hinnata ja nautida... Igatahes pai ja kalli nii Sulle kui hobudele!
Heli ütles …
Aitäh, kulla naine! Sulle tänaseks põnevaid avastusi!