Quo vadis, Theo?

Pole tükk aega hobustest ja koertest kirjutanud. (kõlab nagu "lilledest ja liblikatest":)

Osalt ehk seetõttu, et käes on argipäev - s.t. seda, et kõigi elukate jaoks välja on kujunenud oma režiim. Teisalt, olen väga kiiresti harjunud meeldiva rutiiniga, mis tähendab tegelikult seda, et Theo on töös ja heades, isegi väga heades kätes. Tulemused on silmaga näha. Mis mind enim võlub on see, et Madli harjutab iga ilmaga. Tema jaoks ei ole ratsastamisel probleemiks, et puudub sisemaneež, liivaplats jms. Eks Theo ole ka suurema osa oma eluajast kopliavarustes veetnud ning pole sedavõrd ilmastikust sõltuv kui sisetingimustes elavad hobused.

Mulle väga meeldib ka see, et Madli tajub Theo iseloomu, austab hobuse saavutustahet ja oskab teda mõjutada iga treeningu vältel pisut rohkem püüdma. Tema sõnutsi on Theol natuke mära iseloom, selline krutskeid ja hakkamist täis:) Ent õpib kiiresti ja põnevust jagub.

Kuidas edasi?

Plaanid on, ent neist on vara rääkida. Eks kõik olene ka Theo tervisest. Pärast kuivsilole üleminekut on allergia täielikult taandunud. Theol on tulnud kõvasti võhma juurde, lihaskond on tip-top ja hobune näeb välja nagu tõeline sporthobune. No aga ta ongi ju seda:)

16.juunil saab poiss 8-aastaseks. Theo tallis läheb 6.aasta...