Theo_maikuu: külgratsmed
Külgratsmete eesmärgiks on õpetada hobusel pead allpool hoidma ning seeläbi suurendada seljalihaste lõdvestamist (kui pea üleval, siis ka lihased pinges). Külgratsmeid on erinevaid ja treeneri sõnul on parimad siiski need, mis ei kinnita hobust jäigalt sadula külge. Nii sõidetakse hobuse kael lihtsalt kangeks. Pildilolevad võimaldavad hobuse pead liigutada, ent kuna üks ratsme pooltest kinnitatakse sadulavöö külge, suurendab see ka kontakti rinnakuesisega.
Theo jaoks oli see kõik väga võõras ja uus, sellele järgnes ka koheselt reaktsioon - peaga vehkimine ja pukitamine. Treener aga vähendas pisut ratsemete kontakti ja püüdis poisile näidata, et hoopis mugavam on pead allpool hoida, kui seda selga visata:) Kuna Theo on hakanud täielikult treenerit usaldama - see võte toimis. Mina hoidsin kordenöörist ja treener ratsmeid sadula juures üleval, mitte kinnitatult ning tasakesi tegime paar-kolm korderingi. Korraks proovis hobu veel põgeneda, ent ennetasime hüpet, suunates ta kordeaia piirde vastu. Seepeale otsustati leppida.
Järjest enam ja enam saan ma aru Katja Leutoneni koolitusest ülesjäänud mõttest, et hobune on erakordselt leplik loom. Tõepoolest, talle pole ju kopka eest vaja seda, mida inimene püüab tema väljaõpetamisel teha. Milleks talle sadul, ratsastus ja see kõik? Niiet - kõik on üks suur kompromiss hobuse poolt ja seda tuleks respekteerida, mitte ära kasutada...
Olen talle puhkepäevadel andnud külgratsmeid nuuskida ning püüdnud nendega rinnakut silitada. Üsna kõhklev ollakse siiski. Näis, kuidas täna õhtul läheb...
Kommentaarid