Mozart: 1.katse
Kõik targad inimesed on siiski soovitanud Mozarti vastuseisust hoolimata teda liigutada. Kerge, ent võimalikult sage trenn. Koplis jalutamine ja kohatine hullamine ei andvat piisavalt koormust.
Hakkan siia põgusalt märkima, kas ja kuidas on arengud...
Täna oli teda üsna raske trenniplatsile saada. Kuna ta teab, et minuga nii saab, siis jätkas ta vanamoodi - lihtsalt ei liikunud sammugi niipea, kui teda korderingi suunas talutasin. Püüdsin siis teisiti - kohapealt tagasiasted. Need sooritati nurisemata ja väga korrektselt. Niipea, kui edasi liikuma ärgitasin - kivistunud seis ja irooniline pilk:)
Seekord otsustasin järjepidevam olla. Püüdsin stekiga tagantkätt märku anda, samal ajal jalutusrihma ettepoole nõksutades. Ei õnnestunud. Lõpuks tõin kordepiitsa ja puudutasin kandu - liikvele mindi! Ja otse kordeaia suunas.
Trennis tegime umbes 10 minutit ainult sammu koos suunamuutustega. Kuna Mozart on väga hästi väljaõpetatud, pole vaja mingit kordenööri. Kõike sooritatakse erakordselt puhtalt ja püüdlikult. Vargsi jälgiti mind silmanurgast. Kiitsin iga pikemat ja lõdvemat sammu. Seejärel ajasin ta kergele traavile (pool ringi) ja taas sammu. Niiviisi samuti 10 minutit koos suunamuutustega. Kuna parem õlg ikka tundlik, tegin selles suunas minimaalse traavi. Vaid sammu. Nägin ka, et lihaseid pole ollagi, võrreldes Theoga. Täiesti deformeerunud:(
Trenni lõpu poole oli samm traavis juba üsna lahti, keelega rütmis naksutamise peale mindi järjest kiiremaks (tõenäoliselt oli Poolas see märguandeks kiirendatud traavile minekuks:). Pisut ka galoppi, hästi natsa aega. Lõpus lõdvestasime sammuga lihased. Tundus, et peale seda oli tal üsna hea enesetunne. Koplisse mindi väga reipal sammul igatahes.
Hakkan siia põgusalt märkima, kas ja kuidas on arengud...
Täna oli teda üsna raske trenniplatsile saada. Kuna ta teab, et minuga nii saab, siis jätkas ta vanamoodi - lihtsalt ei liikunud sammugi niipea, kui teda korderingi suunas talutasin. Püüdsin siis teisiti - kohapealt tagasiasted. Need sooritati nurisemata ja väga korrektselt. Niipea, kui edasi liikuma ärgitasin - kivistunud seis ja irooniline pilk:)
Seekord otsustasin järjepidevam olla. Püüdsin stekiga tagantkätt märku anda, samal ajal jalutusrihma ettepoole nõksutades. Ei õnnestunud. Lõpuks tõin kordepiitsa ja puudutasin kandu - liikvele mindi! Ja otse kordeaia suunas.
Trennis tegime umbes 10 minutit ainult sammu koos suunamuutustega. Kuna Mozart on väga hästi väljaõpetatud, pole vaja mingit kordenööri. Kõike sooritatakse erakordselt puhtalt ja püüdlikult. Vargsi jälgiti mind silmanurgast. Kiitsin iga pikemat ja lõdvemat sammu. Seejärel ajasin ta kergele traavile (pool ringi) ja taas sammu. Niiviisi samuti 10 minutit koos suunamuutustega. Kuna parem õlg ikka tundlik, tegin selles suunas minimaalse traavi. Vaid sammu. Nägin ka, et lihaseid pole ollagi, võrreldes Theoga. Täiesti deformeerunud:(
Trenni lõpu poole oli samm traavis juba üsna lahti, keelega rütmis naksutamise peale mindi järjest kiiremaks (tõenäoliselt oli Poolas see märguandeks kiirendatud traavile minekuks:). Pisut ka galoppi, hästi natsa aega. Lõpus lõdvestasime sammuga lihased. Tundus, et peale seda oli tal üsna hea enesetunne. Koplisse mindi väga reipal sammul igatahes.
Näis, kuidas edaspidi.
Kommentaarid