Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2007 postitused

Tööst - ausalt ja ausast

Kujutis
Mind lähedamalt tundvad inimesed teavad, et kipun kõigega süvitsi minema. Ka tööga. Sestap on mulle otsusehetk - töökohavahetus - alati raske. Pole seda ka just sageli teinud, pigem paikselt kui kahepaikselt. Tõttöelda pole ma end kunagi eriti säästnud ja otsinud mugavat äraolemist. Lihtsalt, hommikune varajane ärkamine töölemineku eesmärgil tundub suhtkoht mõttetu, kui sinna lihtsalt munema/suhtlema või arvutimänge mängima minna. Mu viimane töökoht on võimaldanud kodus töötamist, kui pole koosolekuid ning kohtumisi. Iseenesest ju tore, et ei pea hommikustes ummikutes stressama ning saad töötada harjunud keskkonnas, kodukontoris, samuti saan silma peal hoida meie mittejustväiksel majapidamisel. Ent... "kurat, teadagi, peidab end detailides":) Minu kodutöö komistuskiviks sai alul kindlasti fakt, et ei osanud oma aega kuigi hästi jagada. Püüdsin kolleegidele olla võimalikult kättesaadav ning niimoodi õigustada oma kodutööd. See tähendas seda, et hommikutunnid möödusid märkama

RAO- taastuv hingamisteede obstruktsioon

Theo on varsana põdenud raskekujulist kopsupõletikku, mistõttu teda vahest piinab hingeldustõbi - rahvakeeli teatud ka puuslaki või emfüseemina. Inimestel on analoogne haigus astma. Haigushoo võib vallandada mingi allergeen - tolmune hein, tolmav allapanu (okaspuu saepuru). Theol on mingi seos siiski ilmastikuga - kui õhu niiskusprotsent ülikõrge, siis ta ka "kõhuga hingama" hakkab. Õnneks on seda juhtunud harva - s.t seda et enamasti on haigus peiteseisundis ning ei sega teda nautimast täisväärtuslikku hobuseelu koos uljaste galoppide jms-ga. Samas on haigushoo võimalus alati olemas, sest RAO on ravimatu. Olukord on hobuse jaoks kehv kui ta seisab tammudes kohapeal ning kere vappub hingamise rütmis, kõrvad on üldjuhul pealigi ning võib kaasneda ka isutus. Õnneks isupuudust Theo puhul pole täheldanud. Kuidas olen Theod aidanud n.ö esmaabi korras? Üsna teada-tuntud meetodidega, aga ehk mõned nipid lisaks:) hoian teda võimalikult pikalt värskes õhus (oleneb ka ilmast, sest nä

Sa magad veel...

Kujutis
... sest pidutsesid pikalt nagu nooruses on kohane:) Ootan siin Sinu ja Mari ärkamist, et kingiga üllatada. Minule oled Sa üks suur kingitus läbi elu. Palju õnne ja julgust edasiste valikute tegemiseks! Heh, kallis oled... Koos vanaisaga aasta tagasi

Natüürmort Soome sepa ja lambapraega

Kujutis
Nädal on möödunud tšaardaši rütmis, osalt peatsest töökohavahetusest tingitud töökiire suhtes ning osalt ka isikliku elu hõivatusest tingituna:) Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida... Panen kirja pea nädalase hilinemisega sepa külaskäigu. Mul on hea meel, et kohtusime Tapsaga (Tapio), kes hariduselt hoopistükis ehitusinsener, ent kes mingil ajal pöördus täiesti "hobuusku". Ühel päeval ta lihtsalt mõistis, et hobused on tema jaoks tähtsam kui hoonete ehitusjärelvalve. Tapsa hobulugu algas sellest, et ta hakkas ratsatundides käima... kokkupuude kujunes vajaduseks ning nii treenis ta üksvahe suisa iga päev, mis tipnes osalemisega Soome meistrivõistlustel, kus ta väga hästi esines. Siis tulid juba oma hobud ning ühel päeval tekkis vajadus sepatöö oskuste järele. Soomes ja ka Eestis on professionaalsete seppade põud. Vahest venivad järjekorrad kuupikkuseks, ent kui hobul viletsad kabjad, pole vahest võimalust oodata, seda enam kui enamik Eesti seppasid ravi- ja profülaktikag

Usaldus ja koostöö

Kujutis
Üks omadus, mida ma hobude puhul olen täheldanud ja mis tasub ka inimelus järgimist, on õpitav usaldamine. Nii näiteks usaldavad koerad mind enamasti - nad jälgivad mind ja mu reaktsioone ning kui nad hädas on, pöördutakse abi saamiseks minu poole. Aga ma olen neid ka kutsikast peale kasvatanud ning aeg on olnud piisav tundmaõppimiseks ning usalduse tekkeks. Olen siin kirjutanud, et enne kui Theo ja Mozart meie "karja liikmeteks" said, käisin ligi 3 kuud Kurtnas hobude eest hoolitsemist õppimas. Theoga puutusin väga sageli kokku, viisin talle ikka porgandeid ja leiba... julguse kasvades käisime ka paaril korral koos käekõrval jalutamas, tõin teda koplist talli jne jne. Ja ikkagi oli tunda, et ma talle suhteliselt ükskõik olen... Endamisi lootsin, et olukord paraneb momentaalselt, kui nad meile elama asuvad ning kokkupuude nendega mitmeid kordi päevas. Tegelikkus oli aga selline, et loomulikult nad kogunesid õhtuti talliukse taha sisselaskmist ootama ning sörkisid sabas kui vi

Õpilane Theo

Kujutis
Ootame endiselt Theo järjekorda algratsastusse suundumiseks, ent egas me seetõttu õppele käega pole löönud. Nädalavahetusel tegin siis teoks väikese takistustrenni. Küll "käekõrval", aga siiski. Tegelikult pole see Theole päris võõras asi - nimelt olla ta Kurtnas olles vabahüppeid teinud juba ka 120 cm takistuse üle... No aga meil läheb sellise kõrguse tõstmiseni veel pisut aega. Kõigepealt peavad olema 2 tingimust täidetud: hüppetunnel (vaja kõksida jooksukoplisse mõned vaiad ja lindid ning sinna takistus ehitada) ja perenaise kindlus, et madalamad kõrgused pole hobule vastuvõtmatud. Aga jah, möödunud laupäeval turnisin pisut mööda metsaalust ja leidsin sealt "keskkonnasõbralike inimeste" poolt jäetud autokumme. Veeretasin paar tükki siis koplisse ja rajasin algatuseks umbes 30 cm kõrguse "takistuse", et lihtsalt üle sammumist harjutada. Eks metsateedelgi ole seda juba praktiseeritud, sest pärast suuremaid torme ikka juhtub, et mõni puu ristseliti üle tee

Ahjusuu ees

Kujutis
Olen leidnud omale pikaks laupäevahommikuks uue "altari" - ahjusuu. Saalituba oli täna kaunis jahe, niisiis vedisin tugitooli tulele lähemale ja nüüd ma siin jalad keras konutan, seltsiks läpakas ja kõlaritest Pingipoolikult saadud Adiemus . Mõtlesin hommikusi toimetusi tehes imetlevat oma mehe peale.... et kui palju ta jõuab - kõike ilusamaks ja paremaks muuta. Vahest on mul hirm ta tervise pärast, pidevalt lühikeseks jäänud ööd...sõidud ühest Eesti otsast teise, siis kodused toimetused. Kust ta küll võtab jõu ning energia? Väidetavasti minust ja kodust....siinkohal tunnengi end vahest mannetuna, sest kui olen ise väsinud, vot ei suuda mind ükski vägi sundida head nägu tegema. Nagu eilegi. Õnneks olin küll üksi, end client acceptance testidelt saabudes olin surmani väsinud, suutsin vaid hobud talli viia ja magasin jutti kohe paar tundi järjest. Kuna ka poeg oli hoopistükis Tartusse sõbratari juurde kulgenud, lubasin endale täielikku väljalülitust ning rahu. Aga tema.... ü

W.A.Mozarti klaverikontserdid Fr. Gulda esituses

Olen täheldanud, et juba mitmendat sügist järjest kuni lumetulekuni "ilmuvad" mu plaadimängijasse W.A.Mozarti klaverikontserdid ja ikka mu lemmik-Mozarti-interpreteerija, Friedrich Gulda, esituses. Samu kontserte on mul õnnestunud kuulata ka Kalle Randalu elavas esituses. Hoopis teine "käekiri", ent ääretult tundlikult ja suure respektiga temagi poolt esitatud. Fr. Gulda seevastu on mu meelest ääretult jõulise ja sügava klahvilöögiga, kohati tekib tapva heli efekt:), nii vahedalt lõikab.... Ükskõikseks ta esitused kohe kindlasti ei jäta. Sobrasin Youtubes ja leidsin ka oma kunagise lõpueksami pähkli üles. Kummaline oli seda nii paljude aastate tagant taas kuulata. Olen teost küll Klassikaraadiost või mujalt kuulama juhtunud, ent nii üksipulgi mitte. Huvitav kogemus igatahes. Teada enam-vähem iga "käiku" ette. Muidugi mitte nii dramaatilisi pause...ent pisukese uhkusega pean tunnistam, et sain ka mitte kehvasti hakkama. Mäletan, et komisjon igatahes aplo

Ilusad asjad: Nunn

Kujutis
Olen mitmeid kordi alustanud ja pooleli jätnud Sellest Maalist kirjutamise... Täna öösel oli kinkija mu unenäos, võtsin seda kui märki ja püüan nüüd loo kirja panna. Kõik toimus ammu-ammu... peaaegu 15 aastat tagasi :) Pidasin Kukus paari sõbratariga oma 25-ndat sünnipäeva kui nagu maa-alt ilmus minu ette mees, kes väitis mind ammu tundvat. Võtsin seda kui abitut lähenemiskatset (olin selline ülbe bitch tollal:) ja palusin tal lahkuda, ent järjekindlalt väideti, et peab teada saama, kust ma pärit olen ju kus me võinuksime kohtuda. Noh, teatasin siis et kust... selle peale laksas mees endale vastu otsmikku ja hakkas rääkima lugu . Et kuidas ta x mõisas suvel restauraatorina töötas ja kuidas ta kord metsavaheteed mööda järve äärde suundudes kohtas üht piigat, kes rattaga talle vastu tuli, vilistades laulujuppi ja samal ajal trikood vastu heina kuivaks peksis:) Noh, see piiga olin mina. Mäletasin uduselt, kuidas keegi mees mind kinni pidas, järve äärde teed küsis ja veel mingit kummalist

Reedene torm ehk minu kallis maaelu vol2

Kujutis
Kogu nädalavahetuse veetsime internetivabalt, kuna reedene torm väänas wifi taldriku valesse suunda. Minu kui netisõltlase jaoks, oli see raske katsumus:) Paar korda päevas ikka kiigata vaja või siis mingit fakti otsida... või näiteks, kuidas täpselt bubertit teha (Sjgellle!). A katusele olukorda uurima ei jaksanud meist kah keegi ronida. Aga torm oli vägev! Juba pärastlõunal, umbes kolme paiku, pidasin targemaks hobud sisse kablutada - tekid olid neil küll üll, ent tormi undamine oli nad parasjagu ärevaks teinud, vihm piitsutas samuti järelejätmatult. Abikaasa alarmeerisin töö juurest appi, kuna hobuste söödalt hakkas kate vägisi ära lendama. Jah, kuna talvel on hobudele vajalikku kvaliteetheina suhtkoht raske leida (vähemalt eelmisel talvel olime hädas), siis tellisime seekord kogu heinalaadungi korraga. Kokku siis 30 tk 300 kg-st heinarulli. Üks hobune sööb keskeltläbi 20 kg heina päevas... Heina ladustasime talli kõrval asuvasse müürivahesse, ent katuse asemel olime sunnitud ko

Kas keegi teab vesikilpkonnade pidamisest miskit?

Kolleeg pakkus mulle oma kahte vesikilpkonna koos akvaariumiga. Vett tuleb vahetada tema sõnul iga kahe nädala tagant, termomeeter ja filter olevat akvaariumis olemas. Kala pidavat aegajalt toiduks tahtma... Ise tahab ta nende pidamisest loobuda, kuna kassid pidavat neile liiga tegema kui pererahvas kodust eemal. Leidsin nende kohta materjali ka guugeldades, ent hea oleks kuulda arvamusi. Niisiis, kas kellelgi on nende olevustega kokkupuudet? Kuhu peaks olema paigutatud akvaarium - kas valguse kätte ja sooja? Kas võib neid ka aegajalt põrandale liikuma lasta? Kui kauaks jne? Ühesõnaga, igasugune info teretulnud, sest reptiilidega (nii neid vist kutustakse:) mul pidamise kogemus puudub...

Kohtusid Kosmos ja Maa:)

Kujutis
Pärast seda kui hobud taas öisel tallirežiimil, olen hakanud umbes ööhakul veel nende juurest läbi astuma. Osalt seetõttu, et Bonzo teab - luban ta korraks aiast välja ja osalt sellepärast, et panna mõni hangutäis heinu veel ööseks sõpradele ette. Lugesin targast raamatust, et hobude magu on "ehitatud" nii, et söömise vaheaeg tohib olla maksimaalselt 9 tundi... Peaelgi on talveperiood tulemas ning nahaalust rasvkude vaja arendada:) Igal juhul - poistel on juba mõnusalt tihe karvastik seljas ning kõhud hakkavad kah järjest ümaramaks minema. Ja muidugi on taoline õhtune väljaskäimine ülimalt toniseeriv vaheldus raamatutele, ja arvutile. Seni on hobude ja kaukaaslase vaheline omavaheline suhtlemine olnud üsna "nugadel". Näha oli, et nad Bonhamile tohutut huvi pakuvad, ent samas püüdis ta neid pidevalt ehmatada - hiilis vaikselt aia taha ja hakkas täiest kõrist pahandama. Hobud perutasid ja nii oli tal hetkeks lõbu laialt. Olin teda selle eest noominud, ent üsna tulem

Ilusad asjad: kell

Kujutis
Ma ei pea end "kellainimeseks" - et kell peab kindlasti käe peal olema aksessuaarina või ajanäitajana. Enne Seda Kella pidasin ajaarvestust omal moel, kas piipari pealt vaadates (oeh, olid ju ka sellised vidinad kunagi!), mobla pealt või siis vastutulijalt abi küsides. Nii ei pidanud mu eelmised kellad ka kuigi kaua vastu, sest rikkimineku järel ma nad lihtsalt hülgasin või teisel juhul, kaotasin ära:) Aga see kell on eriline... Sain ta kingituseks oma abikaasalt 1997.a Jõulude paiku. Aeg oli meie perele väga raske 30.septembril toimunud tulekahju tõttu, milles sõna otseses mõttes paljaks põlesime. Ega ma aega, kui sellist, jõuludeni väga hästi mäletagi. Veetsin ju enamuse ajast haiglas poja kõrval. Aga igatahes detsembris olime kõik taas õnnelikult koos. Mees helistas mulle töö juurde ja kutsus mind lõunale. Kui ta šampust tellis, läksid mul silmad suureks, et mis nüüd siis... No ja siis ta mulle karbikese kellaga pihku poetaski... et ta sai töö juures preemiat ja... Olin

Muljeid Horseshow`lt

Kujutis
Sel nädalavahetusel leidis aset siis iga-aastane Horseshow. Eelmisel aastal käisin seal vaid treeningu ajal - ei mäletagi miks põhivõistlusele ei jõudnud - seega, võrdlusvõimalus puudub. Mõned tähelepanekud ja teadasaamised, mida hobuinimesed minuga jagasid: Show avanud "hispaania ratsakool" jättis mulle küll esialgu efektse mulje, ent kahjuks selgitasid asjatundjad et koolisõiduelemente sooritanud valge hobune tegi show peamiselt iseseisvalt, kontakt ratsanikuga oli üsna nullilähedane... Pealegi teadsid "lavatagused" sahistada, et hobu tervislik olukord olla nii kehvakene, et kaaluti suisa loomakaitsjate teavitamist. No vot ei oska kommenteerida... juhul kui nii, siis mu põlgus selliste looma kommertseesmärkidel kasutajate vastu vaid süveneb:(. Pean silmas igasugu tsirkusi jms. Aga friisi täkk oli ikkagi võimas - pikk must lakk ja kaitsmete vahelt välkuvad jalatutid - justkui puudel Artemon. Punane lehvike hobu sabas või lakas, mida mina pidasin "beibetamiseks

Imelikus meeleolus

Kuidagi romantiline meelestatus täna - tahaks kaminatuld, küünlaid, mahedat muusikat ja käehoidmist. Selle asemel pean minema "konni suudlema". Olgu mul siis üks kena meloodiagi tänases päevas kaasas (äkki kellelgi veel samasugune tuju?) - Elton John The One. Mnjah, Pipina tunnen end - loen endale ise õhtust muinasjuttu jne. Täiskasvanuks olemise rõõmud. Kuulu järgi seda lugu ta Tallinna kontserdile ei esitanud, ometigi on see minu meelest üks kaunemaid ballaade ta sulest.

Nirti lõpetas blogimise?

... selline küsimus ongi. Kui nii, siis minul igatahes väga kurb. Pole teist nii ehedat ja loetavat radikaali siin blogosfääris kohanud. Olen kindel, et alias Nirtist veel kuuleme.

Blue

Kujutis
Hähh, tänane päev polnud just meeldivate killast. Seda just töises mõttes. Projekt ei arene päris selle kiirusega nagu vaja. Nagu ikka, kui nõuded muutuvad, ent tähtajad lähenevad. Ja sina ole see fleksibiil/debiil, kes hundid söönud ja lambad terved hoiab. Oehh, läksin õhtuhämaruses Bonzoga metsa närve kosutama. Mõjus küll... Oi, mulle meeldib hämarduv mets, täis salapära ja tuuleiilides värisevate lehtede sahinat. Saabunud on mu lemmik sügisene hetk, täis värve ja maas kahisevaid lehti, milles nii mõnus sumbata. Istusin tormiräsis murdunud kase tüvel ja kuulatasin vaikust... Bon ragistas kusagil eemal võpsikus, ent ta oska nii kuradi hästi mu meeleolusid tabada. See ilmneb kasvõi selles, et kui ma kuidagi omadega longus olen, ilmub ta koheselt esimese vile peale. Maa-alt nagu mõni dzinn:) Nõnda tänagi, viuh! ja kohal, lohutavalt korraks üle põse limpsates. Ja hobud testisid tänase vihmase päeva puhul oma uusi Eskadroni tekke. Mõlematel helesinised. Peterburi 3A, muideks, on soodukas

Loomade esmaabi: silma vigastus

Tekitan veel ühe alajaotuse blogisse: nimelt "loomade esmaabi". Olen isegi hädas olnud, püüdes kergemate vigastuste puhul hobuseid või koeri aidata. Samas on käepärast infot üsna vähe netis leida... Püüan niipalju kui mul kogemusi ja kokkupuudet kergemate probleemidega, siia üht-teist jäädvustada. Paar päeva tagasi Theo`d koplist talli viies, märkasin et ta paremast silmast on vallandunud äge pisaravool. Teine silm oli kuiv. Kui tallivalgusesse jõudsime, otsustas ta silma üldse kinni panna - kerge paistetus oli samuti. Kuna praegusel aastaajal on puude võsud ja lehed eriliselt hästi mekkima hakanud, siis võis oletada et poiss kaelkirjakut mängides oksaga kergelt silma kriipinud või siis mõni muu praht või prügi silma läinud. Igatahes - sain Ritalt väga hea salvis : for Pink Eyes. Tehtud vaseliini baasil, süstlakujulises tuubis, ent soovitan siiski puhta sõrme peale törts lasta ja see siis hobu silmalau (sisemise) peale kanda. Kergendust tõi see salv, muideks, momentaalselt.

Hobutemaatika "ekspluateerimine" muusikas:)

Hobused on muusikavideodes ilmselt kõige rohkem kajastatud loomaliik. Muidugi, nad seostuvad ju vabaduse, edasiliikumise, metslase hillitsemisega partnerluse ja koostöö nimel:). Graatsia segatud lihaste mänguga. Kui mõtlen muusikaliste hobuvideode peale, siis meenub kindlasti Tina Turneri Simply The Best , Led Zeppelini The Rain Song (selline naljakas video, kus Robert Plant hobuga mööda roostikku paarutab:) ja Steve Vai Bad Horsie... Ja muidugi ka eestlaste oma hobuse ja vabaduse lugu "Põgene, vaba laps" Viimsest Reliikviast. Reedan ühe saladuse: ka minu hobud on olnud ühe muusikavideo tegelasteks. Olles vaid vaevalt kuu nende omanik, tehti selline armas pakkumine ja nii nad nüüd kauni laulu saatel kappavadki. Paraku on tegu jõulumuusikaga ja vananaiste suve raames ma seda veel üles ei riputa, ent ajakohasuse saabudes kindlasti;-) Minu absoluutne hobutemaatikaga seonduv muusikaline lemmik on Gino Vanelli poolt esitatud Wild Horses. Selles videos hobust füüsiliselt üldse