Kohtusid Kosmos ja Maa:)

Pärast seda kui hobud taas öisel tallirežiimil, olen hakanud umbes ööhakul veel nende juurest läbi astuma. Osalt seetõttu, et Bonzo teab - luban ta korraks aiast välja ja osalt sellepärast, et panna mõni hangutäis heinu veel ööseks sõpradele ette. Lugesin targast raamatust, et hobude magu on "ehitatud" nii, et söömise vaheaeg tohib olla maksimaalselt 9 tundi... Peaelgi on talveperiood tulemas ning nahaalust rasvkude vaja arendada:) Igal juhul - poistel on juba mõnusalt tihe karvastik seljas ning kõhud hakkavad kah järjest ümaramaks minema.

Ja muidugi on taoline õhtune väljaskäimine ülimalt toniseeriv vaheldus raamatutele, ja arvutile.

Seni on hobude ja kaukaaslase vaheline omavaheline suhtlemine olnud üsna "nugadel". Näha oli, et nad Bonhamile tohutut huvi pakuvad, ent samas püüdis ta neid pidevalt ehmatada - hiilis vaikselt aia taha ja hakkas täiest kõrist pahandama. Hobud perutasid ja nii oli tal hetkeks lõbu laialt. Olin teda selle eest noominud, ent üsna tulemusteta. Suvel lõpus aga tekitas ta aga üsna dramaatilise seisu...
Tulin kahe hobuga koplist, et neid putukate eest mõneks ajaks varjule viia. Abikaasa oli unustanud sauna juurde redeli - noh, see oli esimene asi, mis hobud korraks puhisema võttis... Ja siis hüppas äkitselt Bonzo sauna nurga tagant metsiku haukumisega välja . Nüüd ehmusid hobud tõsiselt - mõlemad tõusid hetkeks tagajalgadele nii, et Theo olin sunnitud oheliku otsast lahti laskma. Õnneks sain Mozarti boksi pandud ning kuna Theo ei jää tast sammugi maha, kihutas ta iseseisvalt oma boksi uksest sisse, ent ei võtnud korralikult "kurvi välja" ja libastus nii, et kogu reie nahk oli narmas:( Vot siis ma korraks kaotasin närvid ja riidlesin Bonzoga päris kõva häälega.... ja sellest aitas, sest mitte kordagi pole ta enam hobude peale haukuma tulnud või neid ehmatada püüdnud. Vastupidi, sealt tekkis tal ilmselt soov uusi karja liikmeid tundma õppida... et keda perenaine küll nii kiivalt kaitseb.. Samas on Bon olnud tohutult arg hobudega "otsesuhtlusel" - pole söandanud kordagi talli siseneda, lihtsalt istub talliuksel, ohutus kauguses. Eelmisel nädalal sai ta korraks endast võitu ja sisenes vahekäiku, niimoodi hästi aeglaselt hiilides. Kui teda kiitsin ja julgustasin, tõmmati saba jalgevahele ja pandi plehku.

Aga eile jah, olin tunnistajaks tärkava sõpruse algusele? Olles ametis Theo heina niisutamisega märkasin, et hobu boksi ukse vahelt kedagi nuusutab - oligi Bonzo. Bonham tõmbas tal korraks keelega isegi üle nina:) Aga jube pikalt tunnistati ja uudistati teineteist, suure huvi ja respektiga.

Ehk saan kunagi minna metsaradu mõõtma koos hobude ja Bonhamiga? Pole vist hea mõte, arvestades kaukade kaitsereflekse...