Natüürmort Soome sepa ja lambapraega

Nädal on möödunud tšaardaši rütmis, osalt peatsest töökohavahetusest tingitud töökiire suhtes ning osalt ka isikliku elu hõivatusest tingituna:) Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida... Panen kirja pea nädalase hilinemisega sepa külaskäigu.

Mul on hea meel, et kohtusime Tapsaga (Tapio), kes hariduselt hoopistükis ehitusinsener, ent kes mingil ajal pöördus täiesti "hobuusku". Ühel päeval ta lihtsalt mõistis, et hobused on tema jaoks tähtsam kui hoonete ehitusjärelvalve. Tapsa hobulugu algas sellest, et ta hakkas ratsatundides käima... kokkupuude kujunes vajaduseks ning nii treenis ta üksvahe suisa iga päev, mis tipnes osalemisega Soome meistrivõistlustel, kus ta väga hästi esines. Siis tulid juba oma hobud ning ühel päeval tekkis vajadus sepatöö oskuste järele. Soomes ja ka Eestis on professionaalsete seppade põud. Vahest venivad järjekorrad kuupikkuseks, ent kui hobul viletsad kabjad, pole vahest võimalust oodata, seda enam kui enamik Eesti seppasid ravi- ja profülaktikaga ei tegele - lihtsalt, see on aeganõudev "mängimine". No vot -meie Mozart on just seda tüüpi kapjadega loom, keda tuleb putitada nii õige värkimise, kui ka kabjale õige kuju andmise-lihvimise teel.
Seega on meie jaoks Tapsa tulek sündmus, mida tasub tähistada. Loodame sellest kujundada väikse traditsiooni intervalliga iga 8 nädala tagant. Traditsiooni ilmestavad erineva menüüga õhtusöögid:) Eelmisel korral oli teemaks metssea hautis. Seekord algasid ettevalmistused juba nädalajagu varem. Nimelt helistas peretuttav Avo, kes teatas et ta tuttava-tuttav veristas lamba ning pakkuda on värsket lambaliha. Kuna me eriti lambalihaga enne mässanud polnud, läksime Avo ja Pireti juurde Kolga-Aablasse "retsepti järele". Ühtlasi kasutasime võimalust sügist kaluriküla ilu nautida väikse jalutuskäiguga mere piiril (minu jaoks on Kolga-Aabla Eesti kauneim koht, tõesti!), mille käigus Avo meile kiirkursuse lambaliha prepareerimisest andis. Jalutuskäiku eskortisid ka imetabased Kraaka (šotlane) ja Don Basso (bassethound).

Lambateo märksõnadeks olid punane vein, porgandid, seller, koriander ja köömned. Mozarti seekordne "kabjategu" jääb meelde sellega, et hobu absoluutselt rahulikult laskis enda kallal toimetada - märk sellest et kapjade tundlikkus oluliselt vähenenud. Samuti märkis Tapsa, et veel 6 kuud ja kabja kuju peaks olema täielikult normaliseerunud - juba praegu on näha, et kabi kasvab tunduvalt vertikaalsemalt! Tulevad vielä hyvät kaviot! - lubas Soome sepp:) Samuti sai pisut Theod värgitud.

Sepatööd tehtud - suundusime toa poolele -ja no uskumatult hästi maitses nii pitsike haljast kui ka argentiinlane Santa Ana Cabernet Savignon koos lambapraega.

Kutsid said endale kabjaääred, mis nende maiuspala millegipärast:)