Sahkari talu

Tubasel režiimil viibimise juures on vaid üks hea omadus - lugemine ja omaette olek. Kui pea väga raskeks muutub ja nohune nina lukku läeb, uitan pisut tubades ja tõstan valin järjest uusi raamatuid, millega siis taas voodisse peitu kooserdan... et end parimate paladega kostitada. On raamatuid, milleni kasvatakse - lihtsalt on vaja teatud kogemusi, teadmisi et neid mõista. Vahest haarab mind kahjutunne ja paanika, kui palju on häid teoseid, milleni tahaks jõuda! J.Brodsky Koguja rõõm on üks neist, mille endale ilmumise järel soetasin (Vagabund, 1996), ent mis mulle tollases kontekstis kohati mõistetamatuks jäi. Täna, taas Brodsky`t sirvides, tundub kõik mõistetamatu kokkujooksvat nagu pusle. Ühe olulise mõtte Nobeli kõnest (tõlkinud Piret Lotman) tahan enda jaoks kirja panna: "... Esteetiline valik on alati ilndividuaalne ja esteetilised elamused alati isiklikud. Iga uus esteetiline reaalsus muudab seda kogenud inimese veelgi isikupärasemaks, ja muutudes ajapikku kirjanduslikuks (

Täna on olnud üsna kummaline päev, osalt seetõttu et olen üle hulga aja "korralikult" haige - 31 kraadi õues ja 20 kraadi kliimaseadmes tegid esmaspäevasel Viljandi teekonnal oma töö. Nüüd siis angiin ja üle 38 kraadi palavikku, mistõttu poolest päevast töölt koju ja teki alla. Teine, palju valusam probleem on aga see, et esimest korda 18-aastase kooseksistentsi ajal tunnetasin, et poeg kuritarvitas mu usaldust. Olen terve õhtupoolik vaaginud võimalikke põhjusi, analüüsinud, kus tegin mina vanemana vea... See igivana lapsevanema küsimus, et kuidas olla võimalikult liberaalne nii, et lapsevanema tingimusteta armastus ja usaldus ei muutuks pimedaks . Kuidas aidata, suunata noort inimest nii, et mitte teha temast abitut. Sekkudes sekkumatult... Süda tilgub verd. Näen ta valu, ent ei saa seda võtta, sest olnut enam tegematuks ei tee. Kas on õige läbi valusa kogemuse õppimine? Sest neid ju paratamatult elus tuleb....

... arvas mu sugulane kui pühapäeval hobusid nägi. Mõtlesin, et millest küll selline arvamus, aga jah - enamik hobuseid, keda maal karjas näha võib ongi ju punnkõhukestega tööhobud või suisa raskeveolased. Tavainimene, kes ma ju isegi veel aasta tagasi olin, ei teegi vahet hobuste erinevate tõugude vahel. Ka minu jaoks olid enne hobude tegelema hakkamist olemas valge hobune, tööhobune ja Palladium:) Et siis sellised tõud... Tegelikult tegi mind see hobuse kõhnuse värk algul kergelt õnnetuks. Sest pean oma ponnistusi just söötmise alal väga püüdlikuks. Kui Aibolit käib, uurin ikka hobude konditsiooni kohta ja temalt olen ikka saanud rahustava vastuse, et kõik ok. Aga jah, eks inimestele tunduvad peenikeste jalgade peal seisvad, ~175 cm turjakõrgusega hobud harjumatult kebjakad. Aga selliseks ongi nad aretatatud, et suudaksid mängleva kergusega parkuuridest üle hüpata, manööverdada jne. Raskeveolasega ei kujutaks seda nagu ette, eks ole. Ja rahvaüritustel lapsi ringiratast tiirutavad h

Tegelikult oli ämma külaskäigul ka teine eesmärk - nimelt aitas meheõde naaberkülas organiseerida tantsupidu. Jah, just - majadevahelisel muruväljakul leidis aset juba mitmendat aastat järjest küla tantsupidu, tähistamaks kirikukalendri järgi nelipühi ja lihtsalt - kokkutulemist, - tantsimist. Kõlab sürrealistlikult. Aga tegelikult oli üritus vahva! Rahvariietes memmed, taadid (neid oli küll vaid 2, aga see-eest väga sirgeselgsed), naised, lapsed... ja kõik tantsisid! Tantsud olid väga mitmekülgsed varieerudes reinlendrist, robushkast kuni kunstipärasemateni. Päikseprillid ikka kippusid uduseks minema kohati - nii liigutav oli vaadata tantsulusti, rahavariietesse rüütatuid, valgeid sukkpükse (!) ja väärikust, millega tantse läbi viidi. Üritus vältas umbes tunni jagu ja siis siirduti järvakaldale puljongile/pirukale. Ei mingeid autolahvkasid õlle, longerote ja muu taolisega. Suheldi, naeratati. Helge oli.

Ei mäletagi teist nii kaunist maikuud kui tänavune.... Kuidagi eriliselt õite-, lõhnade- ja linnulaulurohke. Või pole mul enne olnud aega märgata? - Mnjah, ei pea ma ju enam ilmtingimata kella 8 paiku ummikutes rüselema, samas ärkan ikkagi hobuste tõttu üsna vara ja luban endale vähemalt tunnikese värskes õhus olla... Täna tuleb üle hulga aja külla meheema, Kurb, sest esimest korda tuleb ta ilma isata. Kogemata ütlesin hommikul mehele, et "kui ema-isa jõuavad siia, siis..." Niivõrd harjunud olen neid kahte kooslusena nimetama. Aga jah, seekord ja edaspidi ilma temata. Äi oli väga eriline inimene. Kuldne inimene, öeldakse. Tema teadmised loodusest....lindudest, loomadest... väga igatsen tema jutustusi ja teda. Ka teised, kellega tema teed ristusid. Peietel võttis sõna tuntud looduskirjanik, kes meenutas kuidas äi oli talle kinkinud unustamatu hetke, mida ta nimetas rebasekallistuseks . Tegelikkuses tähendas see "nippide kogumit", kuidas rebane inimesega kohtuma

Tumeblondi on otsustanud on blogi sulgeda võõraste pilkude eest. Kahju. Tema postitused andsid ülitervistava laengu, rebides välja argipäeva kontekstist. Siirus ja "trikitamine" vaheldumisi- ehtne blogiilma Piki Pikksukk:) Mõnus oli jälgida kassi-hiire mängu lugejaga manipuleerimisel. Seksisõbrukestest sujuvalt üle tõsiste ja hingekriipivalt õrnade teemadeni. Sellist elegantsi mitmeid kordi päevas oma poliitilisi vaateid serveerivalt ketšupitädilt ei leia.... Aga jah, nüüd ta siis otsustas minna. Mis seal`s ikka - kass sai Sul ju kah kastreeritud. Hääd teed Sul, omapäid kõndiv CatWoman - julge ikka unistada! Täiesti ebaoriginaalselt lohutan end Jeff Beck`iga...:)

Juhtus nii, et paraku ei saa me abikaasaga Genesise kontserdile minna. Kontsert toimub Helsinkis, Olümpia staadionil, 11.juunil. Rohkem infot leiab siit. Huvitatutel palun kontakteeruda aadressil Metsap11ga@hot.ee Täiendatud: NB! Piletid on uued omanikud leidnud ja seetõttu enam mittesaadaval.

Eile, peolt tulles ja hobusid koplist talli viies avastasin, et Theo oli puhta kuplas. Sääsed ja muud elukad olid teda ikka korralikult purenud. Mozartil seevastu polnud suurt mida viga... huvitav, kas sääsed eelistavad värskemat verd?:) Igal juhul kimasin täna hommikul vara Kesko Agrosse (muideks, juba alates 08:00 lahti!) ja ostsin mingisugust jube intensiivse lõhnaga deodoranti neile. Kandsin selle hobudele peale, ent kuna Theo ei näidanud üles erilist vaimustust, siis tema sai oluliselt vähem sissemöksitud. Täna õhtul - taas Theo punne täis. Ja ikka üsna palju... lisaks leidsin mõlemal puuke. Huvitav, kas see on mööduv näht... umbes nii et, kujuneb immunsus suveks? Või mis oleks hea vahend sääse jm putukate peletamiseks? Parmud ju samuti peagi kohal... Täiendatud: Aibolit käis ja hobudel sai tehtud teistkordne teetanuse ja gripi vastu vaktsineerimine. Samuti said mõlemad ussikuuri.

Eile õhtupoolikul õnnestus meil üle pika aja ühiselt tuttavate sünnipäeval käia. Tegu oli abielupaari ümmarguse juubeli(te)ga. Kunstiinimestele omaselt olid nad kokkuleppinud "ühe päeva", mil kahepeale kokku 100 aastat ära tähistada. Kuna mõlemad olid oma esimese noorusaja veetnud estraadilavadel nii Eestis kui ka Venemaa avarustes, siis oli ka külalistering põnev ja lapsepõlvemälestusi esiletoov. Meenus, kuidas majataguse lauavirnast väljaulatuva laua peal kiikudes "esinesin", lauldes ulapalomablanca`t jms. Sünnipäevalapsed said tavapäraste kingituste kõrval ka muusikalisi üllatusi. Nii näiteks esinesid Anne Veskit, Liia Laatsu ja sünnipäevlasi matkivad transvestiidid või kuidas naiseks riietunud mehi nimetadagi? Igatahes vastuvõtt oli maruline. Ja siis tuli Tema, Madame... Tõeline kabareetäht! Tänas elegantselt parodiste ja pidas vajalikuks meenutada, et tõeline kunst seisneb muus... tunnetes ja oskuses neid väljendada. Mäletan Madame`i ajast, mil olin ~20-aastan

Seekordne tellimus Amazonist sai kokkupandud puhtalt hetkeemotsiooni ajendil. Nimelt oli mul üleelmisel nädalavahetusel külas sõpruskond, kelle hulgas tõsiseid metalli ja tantsumuusika sõpru. Oleng hakkas juba päeval pihta, laisklesime valge veini ja grillimise saatel õuel ja polemiseerisime päevakajalisemad sündmused loodusrüpes ära. Õhu jahenedes siirdusime toapoolele ja hakkasime muusikavalikus sobrama. Soov oli live kontserti järgi. Kuna tuju oli üsna üleval, siis avastasimegi et pole ühtegi sellist dvd-d, mis peotujuga haakuks. Noh, et mis ei vajaks väga süvenenud kuulamist/vaatamist. Üks külalistest, Segu, tahtis ilmtingimata Black Sabbath`it kuulata. Pika otsimise peale leidis poeg Ipod`ist ühe üldse mitte blacksabbathiliku bluesi:) Muusikaõpetajast Liivi aga seevastu soovis hoopis midagi Abbalt... ise tundsin kah kahetsust, et Abbalt polnud mul ühtegi plaati. Täna, kodust suurpuhastust läbiviies, olengi olnud Sabbathi The Last Supper`i ja Abba seltsis. Dekadentlik elamus vürt

Täna siis esineb Kumus selline Kitarrist. Piletid tema kontserdile müüdi imekähku läbi, ent tänu headele inimestele õnnestus (tänud, Tõnn) meil ikka 3 piletit saada. Olen ta kontsertsalvestist dvd-lt kuulanud, vaadanud. Tegu tõelise virtuoosiga... Kitarristid teavad paremini - tema fingerpicking tehnika pidada olema unikaalne. Tommy Emmanuel Somewhere Over the Rainbow Täiendus 22:49 Arvan, et need mõnisada inimest keda Kumu saal täna mahutas, nägid/kuulsid väikest muusikaimet... Tegelikult pelgan alati pisut , minnes virtuoosi kontserdile, sest mingil hetkel võib tehniline võimekus muusika "alla neelata". Aga mitte tänasel kontserdil... Kõrghetk oli minu jaoks Tommy Emmanuel ja tema kihlatu duett "Burn for Me" (ma pole kindel kas oli selline nimetus), võttis sipelgad jooksma... Teineteise häälte tunnetus, lihtsus, muusika. Liigutav ja igatsusi tekitav. Aga muidugi jätkus kontserdi jooksul ka ülemõistuse tehnilisi kõlavigureid (kratsitud kitarr), Tommy elegantset rü

Mõtlesin, et kuidas ma Batmani loo lõpu küll kirja panen ja... ei saagi seda teha, sest koguaeg meenub anuv silmapaar "ära mine ära". Igal juhul, kaukaaslane pole see tõug, kelle närvisüsteem elaks üle peremehe vahetuse. Kaukadega ei katsetata, tagajärjed võivad olla ülimalt traagilised... Õppisin seda läbi väga valusa kogemuse. Ja kaukade kasvatajad peaksid väga hoolikalt uurima oma kutsikate uute omanike tausta... Kes tahab võtta kutsikat vaid tema armsalt karupoegliku välimuse pärast , omamata eelnevalt mingit kokkupuudet selle uhke, ent põikpäise tõu esindajatega - otsige parem uus tahtja kui kutsika saatus korda läheb... Selle koeraga tuleb tegeleda palju ja maast-madalast. Mul on väga heameel tõdeda, et nii mõnigi kaukakutsika omanik on võtnud minuga hiljem kontakti, kas siis käitumisprobleemide pärast või lihtsalt, andmaks ülevaadet nende käekäigust. See annab kinnitust, et vähemalt enamik neist said kindlatesse ja hoolivatesse kätesse. Rohkem infot ja pilte sellest su

Loodetavasti kriitiliseim aeg Theo ruunamisest möödas ja sellest protseduurist kirjutamine enam "kurja karja" ei kutsu. 1. päev - operatsioonipäev Nõrganärvilisena hoidusin sel tunnil kodust eemale. Abikaasa assisteeris dr Aiboliti ja tema mulle seda kõike ka kirjeldas. Hobule tehti tuimestav süst ja oodati pisut kuni see mõjuma hakkas. Saba teibiti kinni. Seejärel tegi arst 2 lõiget ja urgitses munad välja. Täkumunad umbes rusikasuurused ja mõnedes kultuurides manustatakse neid delikatessina... Kui munad väljavõetud, lasti õõnsustesse valgunud verel välja joosta... nii umbes 20 minutit. Kui verejooks lakkas, puhastas dr Aibolit haavad ning siis talutati hobu boksi toibuma. Mõnedel hobudel (väga harva)pidavat olema vere hüübimise probleem, see teeb ka ruunamise ohtlikuks. Õnneks meie hobul taolist probleemi ei ilmnenud. Arsti ettekirjutused: 5 järjestikusel päeval süstida Gentamycini lahusega Dieet - ainult kuiv hein pluss vesi, ei kaerale porgandile jne Koplikeeld - boksi

Kuna Hobufoorum juba pikemat aega maas, ei saa seda küsimust kahjuks sinna postitada. Aga jah - Theo on saanud külge halva kombe kordel "lõigata". Kui ma nüüd end õieti väljendasin. See seisneb selles, et hobu ei tee täit ringi, vaid ühe külje pealt püüab mulle hästi lähedale tulla. Lootsin, et see läheb järgmisel korral üle, aga tundub mitte. Viimasel ajal teeb ta iga korde ajal teeb ta seda sama trikki. Kusjuures suunavahetusel just - päripäeva traavis teeb kõike ideaalselt, ent just vastupäeva joostes see probleem ilmneb... Püüdsin selle kohta infot netist leida, ent tulemusteta. Kas peab kasutama spetskordet?Topeltkordet või Chamboni vms? Treenin teda praegu tavaliste päitsmetega, tegelikult tahakski teada, millal ja milleks peab kasutama spets kordepäitsmeid. Need tunduvad nii kobakad, et praegu ta nendega ilmselt küll ei lepiks. Äkki on mingi lihtsam nipp?

Eile viibisin tööasjus pea terve päeva Tartus. Õnneks oli enne tagasisõitu piisavalt aega, et teha väike tiir Tartu südalinnas. Välikohvikus istudes ja imehead mojito`t limpsides, tundsin seletamatut rahu- ja turvatunnet endasse voolavat. Tartu ON kuidagi mõnusalt hubane... Vaadates mööduvaid omaette naeratavaid inimesi, taustaks täistundi lööv Raekoja kell... mõtlesin, et tahaks varsti jälle tagasi tulla.

On üks nendest laupäevadest, mida väga armastan... piisava ärkamisaja, kohvitass näpus uimerdamise ja looduse nautimisega. Naabruses asuvast metsast on saanud Roheline Tuba... Eile otsustasin LedR kontserdi(!) vahetada Bonhamiga metsaskäigu vastu. Valged jänesekapsad hiirekõrvus toominagate ja kaskede vahel, linnud suurte kuuskede otsas viimaseid päiksekiiri püüdmas, saatjaks kõrvlukustav sädin, minu Suure Kiviga aas täis nurmenukkusid....mnjah, pole just palju elus selliseid hetki ja aega (tahtmist) nautimiseks. Andsin uue hoo oma ürdipeenrale - külvasin tüümiani, basiilikut, aed liivateed, tilli... Herneid kah. Hobud tunduvad samuti uue kopliga harjunud olevat... vahepeale võetakse jooksutuurid üles, püherdatakse, Theo näitab noorusuljust end aeg-ajalt küünlasse visates. Havensi müslit hakkasin hobudele lisatoiduna manustama. Mozart nosis seda erilise mõnuga, selekteerides kaera vahelt müslisegu tükke. Beckisagod sai Soome progemetal kontserdile lähetatud (Pain of Salvation). Ta o

Ühe kena inimesega sai kunagi vesteldud süsteemiarhitektuurist ja süsteemide arhitektuurist üldse. Loomulikult jõudsime otsaga semiootikasse ning arutelu jättis palju filoosoofia valdkonda? kalduvaid küsimusi rippu. Oma väidete illustreerimiseks kasutas kena inimene näidet solresol tehiskeelest. Ainsamate tehiskeeltena programmeerimiskeelte kõrval olid mulle sinnani teada ladina ja esperanto. Interneti abil uuendasin oma teadmisi ses vallas.... Sellest teadmisest alates mängingi vahest mõttega, et mis oleks kui ühel päeval kõik inimesed planeedil Maa vestleksid solresolis. Muusika puudutab ju niigi meid kõiki.... pungist klassikani. Igal ühel oma. Püüdsin klaveril järgi mängida edastatud sõnumit " dm, frm, dfsom ", foneetiliselt kõlab siis - domi, faremi, dofasolmi....nagu haldjakeel:) Igal juhul - see sõnum heliseb siiani kõrvus. solresol/prantsuse/inglise sõnastik.

Sellist rohelust nagu kevadega kaasneb, ei leidu vist ühegi kunstniku värvikarbis. Vihm, päike, rahe, tärkamine ja meeleolu - kõik see kokku annab erakordse vaatepildi. Eile õhtupoolikul tegelesime mehega koduümbruse haljastamisega. Saime sekka vett ja vilet (rahet!), aga ühistöö tulemusena sai tulevane kaskede allee täiendust 8 liikme võrra. Saan siis kah kunagi parafraseerida Aleksei Tolstoi eesmärgini jõudmist, mis vältab "kuni kasekeseni" (oli vist nii...). Istutasin kabineti akna alla ka ühe "võõramaalase" - kollase forsüütia - meenutamaks ligi pooleaastast "eksiili" Kanadas... Õnnekägu kukkus, kui töödega ühele poole olime saanud. Hea märk? Ööbikuid aga veel kohal pole. Theo tunneb end üsna hästi, minimaalne paistetus ja korde ajal pisut nõriseb verd. Aga ei midagi hullu. Täna hommikul, kui ruunamisest möödas 6 päeva, lasime mõlemad hobud koplisse. Eraldi tarastusega, kuniks Theo täiesti paranenud. Pikemalt kogu protsessist kirjutan hiljem, ebausk

On ikka nii, et kingsepal pole kingi... Täna hommikul tööle sõites ja ummikus aega surnuks lüües, mõtlesin mõningase hirmuga algava töönädala peale. Õigemini, selle peale kuivõrd palju tuleb sel nädalal ekraani taga passida.... Talveperioodil pole asi vast nii masendav, sest siis istub enamik inimesi nelja seina vahel ning liikumisvaegus ei torka nii valusalt. Ent pruugib vaid päikesel end näidata, kui tajud - ma olen aheldatud töökohta "tänu" oma elukutsele. IT inimesi "toodetakse" ülemaailmselt, noor ja arenev teadusharu ju. Istuv generatsioon, kelle kutsehaigusteks valutavad kaelad, kõverselgsus, halvenev nägemine jne. Probleemi ei lahenda ka edumeelse tööandja poolt kord aastas läbiviidavad terviseuuringud. See pole profülaktika, parimal juhul diagnoositkse midagi ja sinnapaika see meie meditisiini ülekoormatuse tõttu ka jääb. Profülaktikaks sobiks loomulikult liikumine. Isiklikult olen tänulik oma "loomaaiale", kes mind vähemalt korra päevas liikuma

Sageli aetakse ekstreemprogrammeerimise metoodika ( extreme programming methodology) segamini selle ühe võtte, paarisprogrammeerimisega. Paarisprogrammeerimine on aga ekstreemprogrameerimise üks praktika nagu on seda ka plaanimismäng, rekodeerimine, lõppkasutaja projekti kaasamine jne. Paarisprogrammeerimine ajamahukates projektide on üsnagi riskantne, mu meelest... isikuomadused ja stress teeb oma töö. Olen teinud üht ajakriitilist projekti ekstreemprogrammeerimise erinevate võtete abil ja tulemus oli üllatavalt hea. Oli teada, et tellija nõuded võivad pidevalt muutuda kuna süsteem osteti värskelt reformitud organisatsioonile, polnud veel kindlat struktuuri ja kasutajate tööülesanded võisid muutuda. Õnneks mõistis ka tellija olukorra kriitilisust ja nii saigi mehitatud kliendi lõppkasutajatest kasutajaliidese testimisrühm, kes prototüüpe ja uuendusi katsetasid ning vigade korral kiiret tagasisidet andsid. Kogu projekt oli jaotatud väiksemtaks redaktsioonideks ( release ) kestvusega 1-

On olemas üks maailm, kuhu mul õnnestunud põgusalt pilk heita. See on Glenn Gould`i poolt (taas)avastatud J.S.Bach. Sattusin aastat viis tagasi nägema Yle_1 pealt dokumentaalfilmi eelmise sajandi tipp-pianistidest: Svjatoslav Richter, Vladimir Askenazy, Vladimir Horowitz...ja Glenn Gould. Tollest hetkest alates olen aasta-aastalt tema loomingut otsinud, kuulanud, endast läbilasknud. Kiindumus. Puudutatus. Nagu ikka siin ilmas, kui miski või keski su südant liigutab. Glenn Gouldi elukäik on üks kummalisemaid, mida tean... tema isiksus oma eremiitluses ja tavapäratuses samuti. Mitmeid mu tuttavaid interpreete segab ja ärritab tema kaasa ümisemine . Mind mitte, vastupidi see sulab ja imendub kõikehõlmavasse muusikasse. Suurte metropolide plaadipoodide ja Amzoni abil on mul "kiirabi" Gouldi muusikaga olemas. Kummaline, aga Beethoveni, Mozarti ega Hindemithi interpretatsioonid pole niimoodi puudutanud nagu Bach, kes oli kahtlemata Gouldi suurim kirg ja armastus. Olen avastanud,

Hommikul puhastasin ja harjasin hobusid, ühtlasi püüdsin Mozartile salvi jalale panna. Seekord tehti üsna tõsine katse mulle jalaga äsada...vaistlikult kiljatasin ja põhjustasin omakorda hobudele väikse panic attack `i... Ei midagi hullu, õnneks rahuneti koheselt, aga siiski. Kella 10 paiku helistas sepp, et ta just nüüd meie kandis ja teeb hobudel kabjad korda. Noh, jätsime nad esialgu kuni järgmise värkimiseni üldse raudadeta. Kusagile asfaltile me ju niipea niikuinii ei lähe. Ratsutame ikka koplis. Theo trall jätkus pisut ka täna, ei tahtnud end eriti boksis kätte anda, ent porganditega laskis siiski "ära rääkida" ja nii sai Reimo tal krihvidega rauad eemaldatud ja kabjad tagasilõigatud. Valgustasin Reimole kah viimaste päevade sündmusi ja kuuldes, kuidas ma Theoga koplist tulin, vangutas pead. Ütles, et kui juba hobune inimesest ette jooksnud, pole mõtet tema taga olla, vaid targem on nöörist lahti lasta üldse. Ja eriti kui täkk tahab minna, siis tema tagajalgade piirkon