Sahkari talu

Inspireerituna Sjgellest teen minagi selle aasta viimase sissekande. Homne päev kujuneb üksildasest õhtupoolikust hoolimata üsna kiireks. - ärgates kallistan meest ja soovin talle head aastalõppu, sest lõuna paiku ta mandri-Eestist lahkub:( - seejärel lähen tööle, et ühe andmeallikaga veel tegeleda (no vot on graafikujärgselt veel andmelaadimine aasta viimasel päeval:) - lõuna paiku võtan poja sõbrad linnast peale ja siis sõidan koju, kust Mari ning poeg samuti seltskonnaga liituvad ja seejärel pakun neile küüti Juminda poolsaarele, kus neil vanaasta ärasaatmise pidu - siis tulen tagasi oma loomakeste juurde ning katan neile õhtusöögilaua (äkki jõuan veel metsa kuuseoksi tooma?) - väike plaan on sauna kütta ja teha üks mõnus äraolemine seal - toa poole suundudes kuulan kindlasti oma lemmikmuusikat, läidan küünlad, limpsin pisut konjakit või veini või mullivett, eks näis... Võib-olla teen isegi süüa:) - kindlasti unistan ja püüan salamisi "nõiduda", milline võiks tulev aasta

Ootasin eile hommikul Tapsat, kes Eestis käimas et "halbade kapjadega" hobusid aidata. Mozart oligi üsna viimse piiri peal - olen täheldanud, et niipea kui kapjade värkimisega viivitada, halveneb ta seisak oluliselt. Ilmselt mõjutavad nö pikad kabjad ta õlalihaseid ja seetõttu ka muutub liikumine ebamugavamaks. Niisiis, kuna ma ei teadnud täpselt, mis kell hommikul Tapsa meile jõuab, jätsin pärast sööda andmist talli, ise lugesin toas. Võimalik, et korraks ka suigatasin, sest öö oli lühikeseks jäänud Kaja ja Jaagu külaskäigu tõttu:) Umbes 13 paiku suundusin talli, et lasen hobud siiski koplisse - ja mis ma näen! kabjaviilud juba hunnikusse pühitud. Mozarti reibas olek lasi samuti oletada, et Tapsa juba spetsialist käega tast üle käinud:) Talveraudadele oli lisaks ka krihvid allakruvitud! Aga põhiline on tõepoolest hobu absoluutselt teine olek - kohe silmnähtavalt erksam oli:) Kuna värkimise, koputamise tulemusena võivad kabjad siiski ööpäeva jooksul pisut hellad olla, siis l

See lugu on mulle kuidagi eriliselt armas. Hümn.Ilma liialdamata - olen kuulanud seda oma sada korda küll.Juba esimene salm ajab mind peast suhteliselt segi:) I will be there said my friend of a distant life Covered in greens of a golden age, set in stone Follow me "he sounded of dreams supreme" follow me Drifting within the glow and the after-glow of the eve.... Video leidsin tuubist aastaid hiljem ja heameel oli tõdeda, et ka Margus polnud seda varem näinud! Niisiis, kallid Jon_Jes_J.... jne mehed - see on kahtlemata teie lugu...:)

Eks peale Jõulusid saabub ikka väike kokkuvõtete tegemise aeg. Lõppevat aastat veel napilt nädala jagu. Imelik, aga alati valdab mind tunne, et "järgmise aastani" pikk-pikk aeg ning küll jõuab veel jõuda sõprade juurde, vanemate juurde, kontserdile, metsa mõtteid mõlgutama... Aga jah, kuidagi ootamatult "viimne päev" saabub. Milline on olnud minu 2007? Jätkuvalt keeruline aeg sisemiste otsingute valguses. See, mis sai alguse 2005 Kanadast tagasi pöördudes, jätkub... ent õnneks enam mitte nii ekstreemsetes värvides. Isiklikus elus keeruline, valgusega(?) tunneli lõpus. Inimesi olen hakanud taas armastama ja hoidma. Küll diskreetselt,distantsi hoides, aga siiski. Mõned on mu ellu juurde tulnud, mõned lahkunud igaveseks... Surma olemusest sain aimu. Muidugi on mahtunud aastasse palju väikeseid argipäevarõõme ja samapalju ka rahulolemtatust enda ja teistega. Kummaline, aga teatud eas lähevad kõik asjad kuidagi balanssi... niimoodi, et kõik kuidagi iseenesest kujuneb lau

Olen Tartus Dorpati hotellis. Mõnulen üksinduse, isikliku päevakava ja aknast paistva Emajõe vaate käes. Aastalõpu tõmblused on tekitanud taas tungiva vajaduse kõigest pisut eemal olla ning oma mõtteid korrastada - mis saab olla parimaks paigaks kui jõuluehtes Tartu! Eile, TB-ga mööda jõekallast ning tuledes helklevat linna jalutades, voolas rahu ja tasakaal minusse tasapisi tagasi. Külastasime üsna äraspidist kohta - Genialistide klubi , kus Orelipoisid esitlesid oma uut plaati (ei ole nii head absurdihuumorit tükil ajal kohanud... näiteks lugu Kidravõim pluss täiesti kreisi backround - ohohhhoo:). Selline nihkesolek, mis ses asutuses nii ajas kui ruumis toimus, oli parim valik, pööramaks mu tagurpidiolek taas "õigesse" rütmi. Pöörane koht!:) Pole just palju inimesi, keda sellistel hetkedel enda ligidusse tahan lasta...ent jah, kuidagi hea ja turvaline hakkas. Tänud veelkord! Pealkiri ongi inspireeritud TB poolt demonstreeritud pärlikeest, millesse kuuldavasti lükitud aa

Sattusin tuubis kolistades ühe kunagise "projekti" peale. Shakira on siin eriti võluv...:) Edit: kahjuks polnud Cheri, Celine Dioni jne muuvi enam saadaval ja asendasin selle Shakira väljavõttega. See on muidugi nael omaette.

Läinud laupäeval seadsid Mari ja poeg sammud metsa - kuuseoksi tooma. Mari soovitusel sidusin need boksivarbade külge. Niimoodi tehtavat vahetult enne 26.detsembrit, mis olla kõikide hobude pühaku, Tapanipäev. Enne okste paigutamist harjasin boksiseinad ja aknaääred tolmust puhtaks. Mõnus puhtuse ja kuuseokste lõhn sai talli! Poisid tegid suured silmad, kui õhtul oma kambritesse pugesid. Nagu rohelisse koopasse. Tea, kas see on Tapanipäeva kombestikukohane käitumine, ent täna õhtuks pole alles enam kuuseoksa rootsugi. Mozart ja Theo pistsid kõik kinni:) Ju siis saadi vajalikke vitamiine kasvudest. Samal põhjusel ei taha ka mu metsaäärne kuusehekk eriti jõudsalt kasvada... kitsemammal ja papal on tänavu 2 talle, eks käiakse kuusekeste päid kärpimas. Ka hobusid endid tabanud meeletu ehtimismaania. Mozart ilmselt pole rahul raudjate laikude arvukusega kehal ning niipea kui maapind taas sulanud, alustas ta ulatuslike poris püherdamissessioonidega. Ainus viis tema valge värvi taastamiseks o