Üllatus tallipoolelt
Ootasin eile hommikul Tapsat, kes Eestis käimas et "halbade kapjadega" hobusid aidata. Mozart oligi üsna viimse piiri peal - olen täheldanud, et niipea kui kapjade värkimisega viivitada, halveneb ta seisak oluliselt. Ilmselt mõjutavad nö pikad kabjad ta õlalihaseid ja seetõttu ka muutub liikumine ebamugavamaks.
Niisiis, kuna ma ei teadnud täpselt, mis kell hommikul Tapsa meile jõuab, jätsin pärast sööda andmist talli, ise lugesin toas. Võimalik, et korraks ka suigatasin, sest öö oli lühikeseks jäänud Kaja ja Jaagu külaskäigu tõttu:)
Umbes 13 paiku suundusin talli, et lasen hobud siiski koplisse - ja mis ma näen! kabjaviilud juba hunnikusse pühitud. Mozarti reibas olek lasi samuti oletada, et Tapsa juba spetsialist käega tast üle käinud:) Talveraudadele oli lisaks ka krihvid allakruvitud! Aga põhiline on tõepoolest hobu absoluutselt teine olek - kohe silmnähtavalt erksam oli:) Kuna värkimise, koputamise tulemusena võivad kabjad siiski ööpäeva jooksul pisut hellad olla, siis lisasin sööda sisse 1 pk valuvaigistit.
Theo seevastu jääb "paljajalu" praegu. Eks näis, kas jaanuarikuu jooksul saab ta Kurtnasse ratsastusse, siis võib mõelda ka raudade peale..
Theo on viimase kuu jooksul pisut jonnakaks muutunud. Probleeme on kapjade andmise ja allumisega kordel. Alles paar päeva tagasi pani ta Mari käest galopi ajal putku ning kihutas talli sadul seljas, korderihm taga lohisemas... Peamine probleem muidugi selles, et kumbki hobu harjunud teineteise seltskonnaga ja paanika tabab neid koheselt, kui ühega väljas ratsutatakse/ratsastakse ja teine tallis ning vastupidi... Südantlõhestav kutsumine ja närveldamine saadab boksisolijat. Mari aga tõi üleannetu tagasi platsile ja rahustas ta kordel taas maha. Sellist järjepidevus peangi nendega jätkama, sest vastasel juhul ei saa ma hobusid ilma rahustiteta teineteisest üldse lahutada...:)
Aga Tapsa jah, juhul kui loed seda, siis SUURED TÄNUD SÕNAPIDAMISE EEST JA HEAD VANAASTA LÕPPU SULLE! KOhtume uuel aastal ning siis loodetavasti saame oma traditsiooni jätkata mõnusa õhtusöögi seltsis!
Niisiis, kuna ma ei teadnud täpselt, mis kell hommikul Tapsa meile jõuab, jätsin pärast sööda andmist talli, ise lugesin toas. Võimalik, et korraks ka suigatasin, sest öö oli lühikeseks jäänud Kaja ja Jaagu külaskäigu tõttu:)
Umbes 13 paiku suundusin talli, et lasen hobud siiski koplisse - ja mis ma näen! kabjaviilud juba hunnikusse pühitud. Mozarti reibas olek lasi samuti oletada, et Tapsa juba spetsialist käega tast üle käinud:) Talveraudadele oli lisaks ka krihvid allakruvitud! Aga põhiline on tõepoolest hobu absoluutselt teine olek - kohe silmnähtavalt erksam oli:) Kuna värkimise, koputamise tulemusena võivad kabjad siiski ööpäeva jooksul pisut hellad olla, siis lisasin sööda sisse 1 pk valuvaigistit.
Theo seevastu jääb "paljajalu" praegu. Eks näis, kas jaanuarikuu jooksul saab ta Kurtnasse ratsastusse, siis võib mõelda ka raudade peale..
Theo on viimase kuu jooksul pisut jonnakaks muutunud. Probleeme on kapjade andmise ja allumisega kordel. Alles paar päeva tagasi pani ta Mari käest galopi ajal putku ning kihutas talli sadul seljas, korderihm taga lohisemas... Peamine probleem muidugi selles, et kumbki hobu harjunud teineteise seltskonnaga ja paanika tabab neid koheselt, kui ühega väljas ratsutatakse/ratsastakse ja teine tallis ning vastupidi... Südantlõhestav kutsumine ja närveldamine saadab boksisolijat. Mari aga tõi üleannetu tagasi platsile ja rahustas ta kordel taas maha. Sellist järjepidevus peangi nendega jätkama, sest vastasel juhul ei saa ma hobusid ilma rahustiteta teineteisest üldse lahutada...:)
Aga Tapsa jah, juhul kui loed seda, siis SUURED TÄNUD SÕNAPIDAMISE EEST JA HEAD VANAASTA LÕPPU SULLE! KOhtume uuel aastal ning siis loodetavasti saame oma traditsiooni jätkata mõnusa õhtusöögi seltsis!
Kommentaarid
(Hopefully, i can give my best wishes for new year in real life...)