Inimeste pärlikee

Olen Tartus Dorpati hotellis. Mõnulen üksinduse, isikliku päevakava ja aknast paistva Emajõe vaate käes. Aastalõpu tõmblused on tekitanud taas tungiva vajaduse kõigest pisut eemal olla ning oma mõtteid korrastada - mis saab olla parimaks paigaks kui jõuluehtes Tartu!

Eile, TB-ga mööda jõekallast ning tuledes helklevat linna jalutades, voolas rahu ja tasakaal minusse tasapisi tagasi. Külastasime üsna äraspidist kohta - Genialistide klubi, kus Orelipoisid esitlesid oma uut plaati (ei ole nii head absurdihuumorit tükil ajal kohanud... näiteks lugu Kidravõim pluss täiesti kreisi backround - ohohhhoo:). Selline nihkesolek, mis ses asutuses nii ajas kui ruumis toimus, oli parim valik, pööramaks mu tagurpidiolek taas "õigesse" rütmi. Pöörane koht!:)
Pole just palju inimesi, keda sellistel hetkedel enda ligidusse tahan lasta...ent jah, kuidagi hea ja turvaline hakkas. Tänud veelkord!

Pealkiri ongi inspireeritud TB poolt demonstreeritud pärlikeest, millesse kuuldavasti lükitud aasta inimesed. Mnjaa, huvitav kui pika ahela mina kokku saaksin. Käevõru või kaelakee jagu? Mõtlemise koht...