Sahkari talu

Täna siis kukkusin tänu iseenda liigsele julgusele... Mulle ju koputati südamele, et hobu pole miski puudel, aga noh inimene õpib kogu elu ja eks mõnda aega tuleta seda ka haigetsaanud sabakont meelde... Valusähvakas oli küll jube, aga veel jubedam oli tunne et ma ei saa mitte midagi parata enam.... õnneks oli Mozart niipalju tark loom, et suutis vältida mulle suuremaid traumasid tekitamast. Aga oigasin ikka jupp aega, hobu tuli nuhutama et mis minuga on. Komberdasin kuidagi majani, lärmi peale oli ka poeg õue tormanud. Eks ta oli sellises seisus emmet nähes üsna ehmunud ja helistas esmalt kohe kiirabisse (õige reaktsioon muidugi), aga pisut hiljem siiski annulleerisime hädaabi. Kondid tundusid terved olevat ja hing sai kah rinnust lahti köhitud:) Ehmatus oli küll korralik ja lonksasin ikka mõned tassid suhkruvett selle asja peale. Tänane õhtupoolik siis peamiselt pikutavas asendis valusa sabakondi tõttu. Aga naljakas on see, et ma ei tunne mingit hirmu nende ees. Tean, et Mozart polnu

Mul oli täna Viljandisse asja ja tagasitulles sai kanuutatud mööda Pärnu jõge. Mõnus... Veevool oli üsna kiire ja nii sai kohati lihtsalt allavoolu libisetud ja ümbritsevat loodust nauditud. Nägin hästi lähedalt kitsekest, kes tunnistas mind enne putkupanekut üsna kaua; sinikael parte, linavästrikupaari, toonekurgi - kõikjal saatjaks vee vaikne vulin. Kurgja talumuuseumi silla all tegin väikse peatuse, lasin vihmapilvel tühjaks sadada, haukasin võileiba ja mõistsin, et taolist hetke olin kaua oodanud ja vajanud... Enne Kersti valdusteni jõudmist sai vihma- ja rahepilv mind siiski kätte, ent mõnus oli seegi - jõgi oli täis miljoneid täppe, pärast sahmakat oli tunne kui oleks puhastustulest läbi käinud. Oh Kersti, Sa oled ikka hullum kui mina - 17 hobu, jajah. Aga raskeveokad olid muljetavaldavad, üldse - kogu kari. See liigutus, kuidas karjajuht mind läbiuurima tuli ja alles siis ülejäänud liikmed nuuskima saabusid, uhh... kõhedaks võttis. Eesel Hans oli samuti tõeline vaatamisväärsus:

Eile õhtul oli siis mõlematel poistel metsik jooksutuju. Kiirused, mis üles võeti olid kohati suisa hirmutavad - ei olnudki sellist vaatepilti nende puhul veel näinud... Aga muidugi ega me tea, millega nad päevad läbi oma aega sisustavad. Igaljuhul olid nad lõpetades üleni higised, siis muidugi püherdati end veel liiva sees korralikult läbi ja nii nad end mulle öiseks tallilaskmiseks üle andsid:) Mozarti prei puhul hõiskasin liiga vara... kohati tundub et olukord hullemaks läinud - korpasid on juurde tulnud. Lugesin foorumitest beebi pepusalvi kohta ja eile tõingi Natusan tsinksalvi. Hoian seda nüüd 24 h peal ja eks siis näis. Samas pelgan, et ehk ei tohi siiski kinni siduda jalga - ei saa õhku. Aga kuna nii tolmune on, siis arvan siiski et vajalik, et mustust sisse ei läheks. Theo hirmutas mind paari köhatusega, pelgasin juba et puuslak - andsin igaks juhuks meega küüslauku ja tuulutasin talli, niisutasin heinu jne. Tegu oli vist siiski ajutise nähtusega, sest peale eilset galopeerim

Eile õhtul viibisin üritusel, kus kitarristina astus üles mu poeg. Kokku esitas nende bänd ~1 jagu muusikat. Täiesti arvestataval tasemel, mu meelest. Lisaks üldtuntud lugudele esitasid nad ka 3 omaloomingulist (bassimehe sulest) lugu, punkrocki sugemetega. Tean et see stiil eriti ei istu pojale, ent laval tundus ta seda ikkagi kaifivat. Muidugi, kõige paremini tema esituses kõlas ikkagi "Gravity" (Nuno Bettencourt ). Erakordseks tegi selle sündmuse veel asjaolu, et kuna bändi tegelik trummar ei saanud osaleda, siis mängis trumme mu abikaasa. Kas nad veel kunagi "kohtuvad" laval? Eks seda näita aeg. Igatahes mees kommenteeris pärast live`t, et tõeliseks muusikuks saamisest jääb neil entusiasmist puudu. Et ta mäletab, millise "isuga" nemad omal ajal bändi tegid... ja et neil kuttidel on ehk ca 20 aasta pärast hea rääkida a la "mäletad, kuidas me bändi tegime..." olles ise reinkilgid, hhluiged, arturtalvikud jne. Eks näis. Nuno Bettencourt Midnig

Batmanist on raske kirjutada, sest paraku pole teda enam elavate kirjas. Tema lugu on mulle suureks õppetunniks. Eelkõige ses suhtes, mis puudutab kaukat ja tema truudust. Batman oli BB 10-liikmelise pesakonna kutsikas. Kuna nad sündisid märtsikuus kui õues oli veel kaunis külm, elasid nad esialgu kööki tehtud suures aedikus. Kõik 10 karvakera. Batmani oli lihtne pesakonnast eristada, sest ta oli valge põhivärvi ja hallide laikudega. Kutsusime teda algul "Lehmakeseks". Aktiivne oli ta samuti, niipea kui BB tissi juurde rabelemises tahapoole jäi, andis ta valju hädakisaga märku, puseldes end kuidagi ikka eesmärgini. Mäletan, et kutsikatel olid just silmad pähe tulnud (~3-4 nädalased), kui hommikul kööki minnes olin riietunud erkpunasesse hommikumantlisse:) Kutsikat poole minnes, tõmbusid kõik kuidagi ehmunult tagasi. Vaid Batman astus pesakonnast välja ja püüdis haukuda mu peale:) Kutsikad olid uute omanike leidmiseni BB ja mu perekonna kasvatada. Võtsin selleks ajaks spetsia

... tavatseb abikaasa ohata, kuulates bändide elavaid esitusi. Täna, Eesti otsib superstaari vaadates/kuulates, tabasin end samalt mõttelt. Iseenesest ju toredad ja julged noored, aga siiani veel pole veel kõrva hakanud erilist tämbrit, mis paneks sipelgad jooksma... Tehniliselt võimekaid hääli oli seevastu küll ja küll. "Puhtalt" laulvaid, samuti. Aga...superstaari? Eks aeg näita. Tegelikult on mind viimasel ajal paelunud üha rohkem instrumentaalmuusika ja selle erinevad žanrid. Võib-olla seetõttu, et "hääl" käib enamasti närvidele või siis on tämber äravahetamiseni sarnane mõne teise artistiga. Ja vast tähtsaim - "hääle" teeb usutavaks vaid otseesitus. Silmas pidades tänapäeva stuudiovõimalusi, tean et on võimalik lugusid salvestada ka takthaaval... või kokku miksides (näiteks uskumatult kaunis Händeli Lascia Ch`io Pianga "Farinellis" , kus kontratenori ja mezzo-soprani piirid sulandatud üheks). Seda enam vapustas soovitatud Antony and Johnso

Vaevaliselt, nagu Utegi Hobu foorumis hoiatas, aga siiski - koorikud on pea kõik eemaldunud ja nahk hakkab paranema. Pole enam nii punetav. Kuidas ma ravin? Vet.arsti soovitusel toimin järgnevalt: hommikul, enne koplisse laskmist mätsin jala paksult sinises tuubis Helosaniga kokku. Õnneks on preist nakatunud vaid üks tagumine jalg - sõrgatsi ala peamiselt....Siis katan jala marliga ja kõige lõpuks isekleepuv side peale, mis fikseerib kogu kupatuse. Õhtul, kui olen hobuse talli lasknud, eemaldan sideme ja pehmeks muutunud korbad tulevad enamuses koos sidemega. Seejärel pesen õrna lasteseebiga jala puhtaks ja püüan veel kärnasid eemaldada, nii palju kui lahti on. Siis kuivatan hästi hoolikalt pehme froteekaga. Mozart hakkas foorumis soovitatud fööni peale ikka väga närviliselt tõmblema:) Kui nahk kuiv, pihustan aerosoolist spets.ravimit (nime pean vaatama) lapikese peale tupsutan sellega kogu sõrgatsiala kokku. Sel siis nahka raviv ja bakterit hävita toime. Aerosoolilt otse nakatatud al

Tarkvaraarendus on suhteliselt noor tööstus (teadus)haru. Kõikvõimalikud uuringud tarkvaraarendusmetoodikatest (vettpidavamaid ehk Data Evans Corporation omad) viitavad siiski, et pole olemas ühest ja kõigile sobivat viisi, kasutatakse peamiselt kosemudeli modifikatsioone ja iteratiivseid meetodeid. Samas olen näinud läbi mitmete riigihanke pakkumiste RUP-i ( Rational Unified Process ) pakutavat ja nüüd, olles ise täitja ehk siis arendaja rollis - lubatagu kahelda RUP-i läbi tööde realiseerimises. Kogu projekti aur kulubki nii vaid RUP-i protseduuride jälgimiseks ja real action ehk siis tarkvara tootmine jääb teisejärguliseks. Aga RUPi autorid on oma metoodikat viitsinud ehk visuaalselt kõige põhjalikumalt seletada ning riigihangetel jätab see ka usutava mulje... Oleme mitmeid kordi oma arendusmeeskonnaga arutlenud teemal, et mis ikkagi on kliendi nõuetele vastava tarkvara tootmise edukuse kriteeriumiks ja jõudnud järeldusele, et peamine on kliendi motivatsioon. Motivatsioon antud k

You are The Star Hope, expectation, Bright promises. The Star is one of the great cards of faith, dreams realised The Star is a card that looks to the future. It does not predict any immediate or powerful change, but it does predict hope and healing. This card suggests clarity of vision, spiritual insight. And, most importantly, that unexpected help will be coming, with water to quench your thirst, with a guiding light to the future. They might say you're a dreamer, but you're not the only one. What Tarot Card are You? Take the Test to Find Out Testi leidsin Meie Maailmas

Täna vihastasin hetkeks. Püüdsin Theole enne koplisse viimist päitsmeid pähe panna ja vot ta ei lasknud. Muudkui venitas oma pead 2m kõrguseks ja tiirutas mööda boksi. Ei saanud algul pihta, mis talle ei meeldinud. Proovisin mitu korda ja lõin käega. Riidlesin temaga pisut, mille peale ta silmad mu meelest ähvardavalt hiilgama hakkasid. Pidasin targmaks ta rahule jätta. Ja siis tuli mu abikaasa ja pani supsti! tal nina päitsmetesse. Theo vist ikkagi tunnetab sellist otsusekindlat käitumist ja kellega on mõtet protsessida ning kellega mitte... Eks minu populaarsuse langus on ka tingitud sellest, et iga päev Mozarti jalga tohterdan, rohu pealepanek on üsna kipitav protseduur ja võtab hetkeks Mossu tagajalga viibutama. Theo vaatab kõike hinge kinnipidades pealt ja ilmselt seostun mina talle nüüd vastiku kiusajana:( Eile õhtul üritasin ju taas miskit "kohutavalt jubedat" - nimelt, Theo lakka kärpida. Kääride lõgin ajas ta taas kaelaga rehmama. Nüüd mõtlesin välja järgmise nipi...