Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2008 postitused

Time out...

Kujutis
Tulemas on väike blogimispaus. Sain tööandjaga kokkuleppel (väljateenitud aastad;-) pisut puhkust, et teha teoks soov, mida seoses hobude lisandumisega leibkonda polegi õnnestunud teha. Mõneks ajaks juhe seinast välja ja sugulastele-sõpradele pisut peavalu seoses loomaaia ülalpidamisega. Loodetavasti õnnestub kunagi "tagasi teha":)

R.M.Rilke`t lugedes

Kujutis
Pean kohe tunnistama, et ega ma ilukirjandust enam eriti loe... Sellel on mitmeid põhjusi. Üks kindlasti see, et kunagi lugesin arutult palju:) Ilmselt tekkis mingisugune küllastusmoment. Nii ongi juhtunud, et mu öökapil oma järge ootamas virn raamatuid, mida tuju tulles vahes sirvin, ent lõpuni lugemise motivatsioon puudub. Teisalt, eks maailmakirjanduses valitse enam-vähem sama seis nagu ükskõik, millises teises kunstiliigis - üllatada on väge raske, ilukirjanduses eriti.. Kõikvõimalikke formaate ju juba katsetatud. Nii ongi juhtunud, et ma väga pikka ilukirjanduslikku teosesse enam süüvida ei jaksa, eriti kui kompositsioonis tunnetan deja vu´ efekti. Viimasel ajal loengi peamiselt esseistikat ("Avatud raamatu" sari) või siis "vanu häid" (Woolf, Bulgakov,Hesse, Eco). Seda enam naudisklesin haiguse ajal juhuslikult kätte sattunud Rilke "Armastusest" saatel.Loomingu Raamatukogus ilmunud vihikusse on koondatud poeetiliusest ja sümbolitest tüüned novellid:)

Goldbergi variatsioonid

Püüan juba pikemat aega kirja panna barokkfestivali raames toimunud kontserdi elamusi, ent seni tulutult.Energiat on vähe ja kirjutamine seega vaevaline. Otseloomulikult võrdlesin esitatut Glenn Gould`i interpretatsiooniga, kuis muidu. Mitte midagi ei härinud, vastupidi - kõik pakkus meeldivat äratundmisrõõmu võrratult esteetilise keelpillidele seatud arranžeeringu läbi. Aria Da Capo esitus oli kindlasti hõrk pala muusikagurmaanidele. Siinkohal ei saa jällegi läbi omaette muigamata...pruugib vaid mõelda Hannibal Lecter`i õhtusöögile nimetatud pala foonil... Loomulikult elab G.Gould`i poolt vahetult enne ta lõplikku äralibisemist sissemängitud Aria Da Capo oma elu hoopis teistsuguses ruumis ja tähenduses. Natuke vingun ka. Raekoda on küll imeilusa interjööriga paik taolise kontserdi läbiviimiseks, ent juba mitmendat korda tajun ebameeldivalt tänavamelu (Raekoja plats!) tungimist kontsertsaali. Ikka väga räige on, kui piano pianissimo ajal lõhestab muusikat kellegi homeeriline naer

Kordamine - tarkuse ema

Juba mõnda aega on Theo`l igav ja õigustatult. Kahjuks pole ma hetkel võimeline talle kordetki tegema... Novembrikuus vigastatud käsi annab tänaseni tunda ja oheliku otsa jooksma teda ei söanda panna. Piisab ühest järsust tõmbest kui käsi taas paigast (järgiproovitud). Milles igavlemine seisneb? Kõige ehtsamas koolipoisilikus laaberdamises...:) Paar nädalat tagasi vedasime temaga vägikaigast saepurukoti juures. Tema arvas, et peab ilmtingimata saama järgi uurida, mida ~1,5 m kõrgune kott endas sisaldab. Selleks oli vaja esijalgadega kotile tõusta ja koormakilet ära rebida. Teda ära ajades ja karmimat häält tehes vastas ta ulja galopiga ning isegi üritas tagajalgadega miskit susida... Va pukitaja! Eile märkasin aknast, et talle on hakanud huvi pakkuma talli nimesilt, mis kettidega müüri külge kinnitatud, vot oli vaja seda sealt hammastega alla sikutada. Sellega ta õnneks hakkama ei saanud. Enne tüdines või tuli parem mõte. Distsipliiniga on samuti probleeme, seda pani tähele Mari, k

Blogimise klaasmaja

Kujutis
Ma pole absoluutselt vastu väitele, et inimene, kes peab avalikku blogi, peab arvestama ka tema kirjutiste identifitseerimisega. Loomulikult tekitab loetu mingil määral suhestamist ning on üliinimlik, et mõnede lugejate sooviks on kokku viia pilt-tekst-nimi. Eesti ju väike. Samas olen ju enne blogipidamist mõelnud formaadile...vaaginud, kas kirjutan avalikult või mitte. Mina valisin sellise "poolavaliku" variandi koos anonüümse kasutajanimega, ma pole nimme avaldanud enda kohta täpseid andmeid - ja leian, et sellist privaatsusetahet võiks siiski arvestada. Mul pole olnud kunagi soovi lahata avalikus blogis väga isiklikke teemasid. Ma lihtsalt pole nii vabameelne, et neid mõtteid jagada tahaksin. Teisalt, isiklike mõtete sõnastamine - sageli jään sellega hätta iseendagi ees, saatiks siis lugejatele vahendamisega. Ja mõtete väljakirjutamise teraapia minu puhul ei toimi:) Seega, pole justkui midagi varjata... või siiski? Aga suletud blogis ma kirjutada ei taha - leian, et minu k

Haige

Kujutis
Pill tulevat pika ilu peale... Minu puhul see nüüd igatahes kehtib. Pühapäeva õhtul, kui eakaaslased (!) lahkusid, tundsin kuidas lümfisõlmed pakitsema hakkasid. Öösel ärkasin lämmatavate köhahoogude tõttu korduvalt üles ja hommikuks oli juba kogu rindkeres krõbin. Olgu siis neljakümpsise algavatest rõõmudest detailne ülevaade tehtud:) Tegelikult olen suhteliselt harva haige. Olen täheldanud, et külmetushaigused ründavadki mind peamiselt siis, kui emotsionaalne müür hõredavõitu. Kogu käesoleva aasta algus on mind kuidagi rahulolematuna hoidnud... peamiselt enese suhtes. Olen hakanud kahtlema viimase aja valikutes. Kogenenumad ütleksid kindlasti, et peamine põhjus on tänavuse talve lumetus ja sellest tulenev heleduse/valguse vaegus. Eks see aurune ja märjast mulksuv maastik kindlasti süvenda masendust ja tekita hämarolekut. Mulle isiklikult aga valmistab raskustunnet jätkuv pidustuste ahel, aastalõpust sujuvalt kuni minu sünnipäevani välja. Rahvarohked seltsiüritused. Kümned lauakatmise

Twilight

Nädalavahetuse retkelt tagasi sõites, kuulsin autoraadiost allolevat lugu ja ohkuipaljumälestusi meenus sellega seoses. Nendes soundides on noorusaeg, kahtlemata. Meeletu ootusärevus tantsusaalis ja seletamatu õnnetunne, kui ootus täkkesse läks. Ülikõva lugu tänaseni, mu meelest:) Kõikvõimalikku energiat sisendab... Ja nostalgiat. Nostalgiaks on ka põhjust, sest täna tulevad mu tüdrukud mind õnnitlema!

Külalise juuresolekul säilita sama hoiak, mis üksi olles...

Leelo sõnastas läbi Shoyen Shaku, esimese Ameerikasse jõudnud mõtlusõpetaja läbi kuldsed tõed: * Hommikul enne riietumist, süüta lõhnarohi ja mõtlusta. * Maga alati kindlal ajal. * Söö korrapäraste vaheaegade tagant. * Söö mõõdukalt, mitte kunagi küllastumiseni. *Külalise juuresolekul säilita sama hoiak, mis üksi olles. *Üksi olles ole samasugune nagu külalist vastu võttes. *Jälgi, mida sa räägid ja mida tahes sa ütled, seda tee. *Kui on vaja tegutseda, siis ära viivita, kuid mõtle enne kaks korda järele. * Ära kahetse minevikku. *Vaata tulevikku! *Võta omaks kangelase kartmatus ja lapse armastav süda. *Puhkama heites maga nii nagu oleks see sinu viimane uni. * Ärgates jäta kohe voodi nagu heidaksid kõrvale vana kingapaari. Tõttöelda, kõiki loetletud mõtteid olen püüdnud teadliku elu jooksul (alates 30-ndast eluaastast:) alateadlikult järgida ja suutlikkusest neid täita või mitte täita sõltub mu tuju(tus). Jah, neid on rohkem kui 10 käsku . Ent olgem ausad, ka kümnest käsust tehakse

40

Kujutis
Tehtud:) Noored:) Vennalastega Karl-Erik Tänud kõikidele õnnitluste edastajatele! Teate ju küll, et mulle meeldiks sellistel juhtudel end hästi väikseks teha ja kusagile ära peita! Sugulaste eest see ei õnnestunud:) Meelolukas oli ja tuiskas nagu ikka. Täna puhkan rahus.