Blogimise klaasmaja
Ma pole absoluutselt vastu väitele, et inimene, kes peab avalikku blogi, peab arvestama ka tema kirjutiste identifitseerimisega. Loomulikult tekitab loetu mingil määral suhestamist ning on üliinimlik, et mõnede lugejate sooviks on kokku viia pilt-tekst-nimi. Eesti ju väike.
Samas olen ju enne blogipidamist mõelnud formaadile...vaaginud, kas kirjutan avalikult või mitte. Mina valisin sellise "poolavaliku" variandi koos anonüümse kasutajanimega, ma pole nimme avaldanud enda kohta täpseid andmeid - ja leian, et sellist privaatsusetahet võiks siiski arvestada.
Mul pole olnud kunagi soovi lahata avalikus blogis väga isiklikke teemasid. Ma lihtsalt pole nii vabameelne, et neid mõtteid jagada tahaksin. Teisalt, isiklike mõtete sõnastamine - sageli jään sellega hätta iseendagi ees, saatiks siis lugejatele vahendamisega. Ja mõtete väljakirjutamise teraapia minu puhul ei toimi:) Seega, pole justkui midagi varjata... või siiski?
Aga suletud blogis ma kirjutada ei taha - leian, et minu kogemused hobuste jm loomadega on ehk abiks teistele harrastajatele. No ja muusikast mulle lihtsalt meeldib kirjutada:) Samuti nagu ka mõnest muust hetkest, mis mu igapäevaelus mind liigutanud või morjendanud.Tõttöelda, ei soovi ma ka suletud blogi väga lugeda, sest võõra inimese saladustesse/isiklikku ellu piilumiseks puudub mul entusiasm. Oma elugi piisavalt kirju.
Minu blogi on mulle armas koht, kus kohtun oma virtuaalsõpradega. Mul on väga hea meel nende paarikümne püsilugeja üle, kes mu tegemisi aeg-ajalt kiikamas käivad. Ma pole ka enda reaalsest isikust saladust teinud, riputades üles pilte jms. Mitmed mu lugejatest on mu head sõbrad/tuttavad, kellega oma hullumeelse elustiili tõttu just sageli ei kohtu... blogides saan samuti "kontakti hoida".
Olen tänu blogosfääris kirjutamisele leidnud üles nii mõnegi tuttava (või pooltuttava) blogija, kellega ühised minevikumälestused või muud seosed ning avastanud neid hoopis teisest vaatenurgast.
Edit: see postitus on ajendatud ühest anonüümsest kommentaarist Tiiauspaikka juurest:)
Olen tänu blogosfääris kirjutamisele leidnud üles nii mõnegi tuttava (või pooltuttava) blogija, kellega ühised minevikumälestused või muud seosed ning avastanud neid hoopis teisest vaatenurgast.
Edit: see postitus on ajendatud ühest anonüümsest kommentaarist Tiiauspaikka juurest:)
Kommentaarid
ju on seal majas ka klaaslagi, mis meid takistab kõrgemale tõusmast või sügavamale langemast.
täpselt nii, nagu blogi arhitekt on selle maja kunagi valmis projekteerinud..