Sahkari talu

... siiski on! Käisin eile dr Aiboliti juures hobuste ussikuuri (Bimetin, andsin mõlemale 18.11) tarbeks ravimeid hankimas. Rääkisin ja kirjeldasin olukorda ning ta ütles - uinutamisele on vara mõelda! Uhh, kui hea tunne see oli. Ja muideks - niipea, kui ilm külmaks läks, kadus isegi rinnutusvagu. Hingeldamisest rääkimata. Täna öösel oli ka lumi maha sadanud ning ka see peaks aitama õhus levivaid niiskusest tingitud seeneoseid tappa. Samas - Dexaforte mõju on seni kestnud täpselt 5 päeva. Theole sai see tehtud laupäeva õhtul, 15.nov. Aibolit soovitas ka Ventipulmini manustamise lõpetada. M. palun siis mõtle nii nagu palusin! Ühendame mõtetes jõu - ehk läheb üle! Kulla K.! Juhul, kui teda täna vaatama jõudsid - palun saada mulle e-kiri, kuidas ta Sulle tundus ja kuidas ta end tundis! Ahjaa, jalused rasvatasin eile ära ja palusin T-l talli viia. Loodetavasti oli tal meeles, ehk leidsid üles?

... et oleks Theo kohta siia häid uudiseid kirjutada. Aga kahjuks ei ole. Kohe üldse mitte:( Nüüd pean tunnistama, et jään vist alla. Igal juhul ei oska ma teda kuidagi enam aidata. Kõik on ilmastiku ja tema organismi kätes. Ja kui pole piisavalt õnne, siis saan teda vaid ühe otsusega aidata. Tegelikult - kahega. Sest Aibolit püüab teda päästa veel ka 50%-50% õnnestumisvõimalusega süsti abil (kas jalad või kergendus 6 kuuks). Ikkagi on meil praegu veel väike tõenäosus (3 kuu suhteliselt edutute ja ajutiste abistamiskatsete vastu), et ehk ta tuleb välja. Dexaforte mõjus seekord üsna pikkamisi ja ega nähud veel täielikult möödunud pole. Kaelas on väike vilin endiselt. Igatahes - julm ja salakaval haigus on RAO. Olen viimastel päevadel lapanud läbi mitmeid foorumeid, kus haigusest kirjutatakse. Paaris neist on kiidetud väga Air Power`i nimelist ravimit . Kas see nii ägedas staadiumis aitab, on muidugi kahtlane, ent kuna see on puhtalt taimsel baasil, siis püüan ka seda hankida.

Tegelikult tahaks veelgi vängemalt praeguse ilma kohta öelda. Hakkas ju nii kenast külmemaks muutma, aga võta näpust - täna sajab jälle "tatti". Oleks, et veel hoovihm ja vahelduv pilvisus - ei! Säbrutab ja halli`tab. Theol on hetkel küll parem, ent kui õhrõhkkondade vaheldumine (esimene öine pikk miinuskraad) kutsus taas esile hingeldushoo. Eks ole ta hetkel õrn ja vastuvõtlik kõigele. Hingeldus on tänaseks küll taandunud, ent Ventipulmi arsti poolt ettekirjutatud 10 päeva saab ka õige pea läbi. Samas on tal endiselt hingamisel väljas rinnakuvagu, mis näitab et ta hingab rohkem kõhu abil. Otsisin ka Internetist võimalikku lisamaterjali haiguse kontrolli all hoidmise kohta ja leidsin selle saidi . Seal avaldatud materjalide põhjal tuleks haiguse peiteseisundisee viimiseks tegeleda ka antioksüdantide taseme tõstmisega (seleeni, E- ja C-vitamiini manustamise abil) hobuse organismis. Rääkisin "leiust" ka Ritaga. Ta olevat seda moodust samuti kasutanud ja tulemuslikult.

Täna käis Urmas. Mozartilt leidis ta mõlema esimes kabja raua alt põletikulised kolded. "Halvaks läinud" verevalumid või miskit sellist. Mõlemast tuli mädane vedelik välja. Üks esimene kabi oli ka suht pude, üsna raske oli naela isegi sisse lüüa. Ta soovitas lisasööta - MarsTal vms. Huvitav, kas kellelgi lugejatest on sellega koegmusi - kust seda saaks? Ruila tallides vist keegi pidi selle müügiga tegelema. Muidu oli Mossu erakordselt rahulik ja leplik rautamisel - vana kala juba. Lubas kõiki jalgu pukile panna ja puha. Surus nina minu põse vastu ja nii me siis seisime. Liikumatult. Silma sisse vaadates:) Theo seevastu näitas igal võimalikul moel, et tal on siiber... Aga saime rauad alt ja värgitud. Jääb paljajalu praeguseks, sest maa ju pehme ja kabjad tal head. Urmasega oli lahe "asja arutad". Preid pidavat sel aastal paljudel hobudel olema, isegi tumekõrbidel. Noja minu Mossu ilmselt ei allu ühelegi reeglile - tema valgd jalad on tänavu kõik puhtad (ptui-ptui

Hetkel Theol kõik haigusnähud möödunud. Olen loomulikult endiselt ettevaatlik. Paraku ei teagi, mis kiiret tagasitõmbamist põhjustas:( Sain Aibolitilt ka pisut riielda - helistasin talle ja uurisin Ventipulmini mõju - ta ütles, et peaks mõjuma kiirest 1-2 päeva jooksul. Ent tulemus tuli juba esimese manustamiskorra järel. Samal ajal jätsin toidusedelist välja kaera. Asendasin Havensi kaeravaba müsliga, mida annan 2 korda päevas, 1 liiter korraga. Lisaks veel 2-3 kg porgandeid ja Ute käest saadud homöpaatilisi terasid. Seetõttu Aibolit oligi nördinud - RAO allergiku puhul peaks "uusi asju" katsetama samm-sammult midagi ära jättes või juurde lisades. Siis saaks hõlpsamalt teada probleemi põhjustaja Tervis on tagasi ja ülbus ka, mis väljendub ka iseloomu näitamises. Eile õhtul näiteks pandi suur pauk jalaga vastu boksi ust, samal ajal kui ma rohtu segasin müslisse - umbes nii, et mis sa seal koperdad... Ahjaa, müsli segan sooja veega pudruks, sest niimoodi on tal seda hetkel ker

Dexoforte hormoonsüst aitas täpselt 5 päeva. Hingeldus on tagasi:( Helistasin dr Aibolitile ja kurtsin muret. Otsustasime proovida Ventipulmi abi. Täna sai esimese doosi. Pean jälgima, et ta higistama ei hakkaks - kõrvade juurest ja rinnaisese eest märgumine pidavat normaalne olema - ent kui üle kere, siis pean doosi vähendama. Hetkel on ok. Ute käest tellisin posti teel ka sakslaste immuunsust tõstvad homöpaatilised tilgad ja köhakrampide leevendaja. Igaks juhuks muutsin Ute soovitusel ka sööta - kaera vahetasin välja Havensi kaeravaba müsli vastu. Kui mälus sobrasin, siis tundus, et probleemid hakkasid kui vahetasin sööda tänavuse kaera vastu. Kehv kaera aasta - ei tea ju kui kaua tootja kaeral seista lasi. Vajaliku 8 abil ehk siiski vähem. Võib-olla on allergija-tekitaja kaeras. Eks näis. Havensi täissöödaga on jällegi see häda, et kusagil pole märgitud kogust. Kui hobune on 600 kg raskune, palju tuleks manustada? Praegu Annan liitri korraga ja 3 korda päevas. Kas see on paras kogus

Tal on parem praegu. Kuna süstisin teda kohe, kui koju jõudsin ( 23.10 ), siis osalt on see paremus tänu süstile. Proovisin eile Theod kergelt liigutada. Ta on nõrk ja ettevaatlik ka ise, ent tegime sagedasti sammu ja traavi lasin joosta järjestikku vaid mõned ringid. Köhatama hakkas ja kuulsin, kuidas röga hingamisteedes "lurisema" hakkas. Koheselt pärast kerget trenni viisin ta talli, kus andsin soojendatud kaera koos ravitee tõmmisega. Päris kõvasti köhatas sõõrmetest sodi välja. Tänaei hakanud erakordselt sandi ilma tõttu teda tülitama. Tekid on seljas mõlemal ja hoian neid õues nii palju kui võimalik. Ööseks siiski lasen talli, sest tormab ju... Tuttav soovitas soovitas proovida ka veel lihtsat võtet - vahetada hobuste boksid. Hingamisteede haiguste puhul võivat mõjuda ka n.ö elukohavahetus:) Homme proovin lühikese aja jooksul selle järgi. Loodetavasti saan tal hingamisteede ärrituse sedavõrd alla selle aja jooksul, mil veel süsti toime kestab. Ürdid vist veel nii ki

Mõned pildid ajast, kui Theo tervis veel lubas treeninguid teha.

Ei ole kahjuks veel silmaga nähtavaid tulemusi. Eks ürtide manustamine ja nende toime võta aega. Eile, tööreisilt saabudes, nägin et hobu oli hingamisega ikka väga hädas. Õnneks on eelmisest süstist möödas 2 nädalat - seega, manustasin uue doosi. Tänaseks oli hingeldus pisut alla läinud. Sain ka alles täna teada, et ürditõmmist tuleb kaeraga soojalt sisse sööta. "Ta tunneb end hetkel nagu oleks kurk haige", ütles Rita. Õhtul igatahes tema õpetussõnade järgi toimisin. Ürdid sain ma Loreida Tskonia kaudu, kes mulle hobuseannustes astmateed kenasti posti teel kohale saatis. Annan Loreida soovitusel vaheldumisi Astma I ja Astma II - koosnevad erinevatest taimesegudest. Ühes on ka allergiaalandaja, kolmisruse. Lõhnavad hästi ja on kenasti suurtesse paberkottidesse pakitud. Ka tõmmise keetmise anum on oluline, see ei tohi olla roostevabast terasest, vaid emaileeritud nõu, kus saab droogi ka tõmmata lasta. Rita arvas, et Theo veab välja. Arvan ja loodan ka. Pealegi... ilmad pidavat

Loomapidamine toob aegajalt kaasa kurbi ja suisa ahastamapanevaid hetki. Selleks ei saa kunagi liiga hästi ettevalmistatud olla, hoolimata sellest et tead... lemmikloom nagu sa isegi, on surelik. Mu kaukaaslane Bibi on pärast 13-aastast sünnipäeva iga päevaga tervise poolest viletsamaks jäänud. Kõndimine on vaevaline. Söögiisu kehv. On päevi, kus ta peamiselt magab. Eelmise nädala lõpus, kui nägin et kuts on väga apaatne, käisin kodukoha loomakliinikus. Rääkisin oma mure ära ja palusin nädalavahetuseks mõned valuvaigistavad süstid jätta. Igaks juhuks. Täna, kui Bibi eriti tugevalt lõõtsutas ning toidust keeldus, otsustasin teda süstida. See, mis pärast süsti (ketamiin) toimus oli täielik agoonia. Mõnda aega oli loom šokis ja jäsemetest halvatud. Süda peksles kui meeletu. Helistasin oma tuttavale loomaarstile, kes ütles et 15 min. on kriitilised - kui vastu peab, siis läheb üle. Pidas vastu. Läks üle. Õhtuhakul ta igatahes sõi, jõi ohtralt ja isegi tuli minuga talli kaasa. Helistasin ka