Otsus
Dexoforte hormoonsüst aitas täpselt 5 päeva. Hingeldus on tagasi:(
Helistasin dr Aibolitile ja kurtsin muret. Otsustasime proovida Ventipulmi abi. Täna sai esimese doosi. Pean jälgima, et ta higistama ei hakkaks - kõrvade juurest ja rinnaisese eest märgumine pidavat normaalne olema - ent kui üle kere, siis pean doosi vähendama. Hetkel on ok.
Ute käest tellisin posti teel ka sakslaste immuunsust tõstvad homöpaatilised tilgad ja köhakrampide leevendaja. Igaks juhuks muutsin Ute soovitusel ka sööta - kaera vahetasin välja Havensi kaeravaba müsli vastu. Kui mälus sobrasin, siis tundus, et probleemid hakkasid kui vahetasin sööda tänavuse kaera vastu. Kehv kaera aasta - ei tea ju kui kaua tootja kaeral seista lasi. Vajaliku 8 abil ehk siiski vähem. Võib-olla on allergija-tekitaja kaeras. Eks näis.
Havensi täissöödaga on jällegi see häda, et kusagil pole märgitud kogust. Kui hobune on 600 kg raskune, palju tuleks manustada? Praegu Annan liitri korraga ja 3 korda päevas. Kas see on paras kogus või vähe? Kel kogemust, võiksid vastata...
Rääkisime dr Aibolitiga ka Soome laborisse saadetavast vereanalüüsist ja selle pealt ravimi tootmisest U.S-s. Hind on krõbe. Ikka väga krõbe... nii krõbe, et kui peres sellest juttu tegin, siis - sa saad ju aru, et see ei pruugi aidata? - See pole mõistuspärane enam - Oleme palju teinud niigi ja ...
Kõik on õige. Ka dr Aibolit ütles, et šansid, et kallis ravim aitab, on 50-50. Täpselt sama nagu raskelt haigega, keda operatsioon võib aidata, ent ka mitte.
Ühe otsuse ma juba tegin. Bibi suhtes. Tegelikult tegime aastaid tagasi ju ka Bonhami, praeguseks 5-aastase kaukaaslase suhtes. Tema kahe tagumise jala operatsioon oli kallimgi, kui praegu küsitav. Ka Mozarti suhtes olen otsustanud... Ja ma pole ainus taoline otsustaja... tuttav superhobune suri mõned päevad tagasi soolekeerdu, olles jõudnud Soome, operatsioonilaual. Arve tuli sellest hoolimata maksta. Kuna sees on sõnad "Soome", "operatsioon", siis võib iga hobuseteadlik inimene ettekujutada, mis summadest jutt käib.
Kas on võimalik elu osta? Mitte alati pole see mõistlik. Lemmiklooma elupäevade kunstlik pikendamine... Kõrvaltvaatajale tundub see mõttetu raiskamisena, sest maailmas on ju nii palju häda ja viletsust. Selge see, et otsustajaks on emotsioon(id).
Ent mõeldes kauka Bonhami ja hobu Mozarti peale, siis - nad elavad täisväärtuslikku loomaelu. Õnnelikku, julgeksin isegi väita. Võib-olla on kõik need loomad mulle "saadetud" tagamõttega?:) Ja lõppude-lõpuks on tegu minu pisikese maailmaga. Muidugi ma tahan, et seal oleks kõik ilus ja kõik häppid.
Theo on 4-aastane. Ma pole kordagi temaga saanud neid õndsaid hetki nautida - minna hobusega maastikule, uudistada, avastada, nautida koostööd ja usaldust. Aga ma tahaksin väga.
Haigena kasvab hobu usaldus inimese vastu piiritult. Kõik ravimid, süstid - kõik kannatatakse ilma kobisemata ära. Kui hobune lihtsalt liibub sinu vastu, justkui paludes - aita mind - siis minu jaoks eksisteerib vaid üks mõtlemisviis.
Ja muide - ma pole kunagi eriti mõistlik olnud;-)
Helistasin dr Aibolitile ja kurtsin muret. Otsustasime proovida Ventipulmi abi. Täna sai esimese doosi. Pean jälgima, et ta higistama ei hakkaks - kõrvade juurest ja rinnaisese eest märgumine pidavat normaalne olema - ent kui üle kere, siis pean doosi vähendama. Hetkel on ok.
Ute käest tellisin posti teel ka sakslaste immuunsust tõstvad homöpaatilised tilgad ja köhakrampide leevendaja. Igaks juhuks muutsin Ute soovitusel ka sööta - kaera vahetasin välja Havensi kaeravaba müsli vastu. Kui mälus sobrasin, siis tundus, et probleemid hakkasid kui vahetasin sööda tänavuse kaera vastu. Kehv kaera aasta - ei tea ju kui kaua tootja kaeral seista lasi. Vajaliku 8 abil ehk siiski vähem. Võib-olla on allergija-tekitaja kaeras. Eks näis.
Havensi täissöödaga on jällegi see häda, et kusagil pole märgitud kogust. Kui hobune on 600 kg raskune, palju tuleks manustada? Praegu Annan liitri korraga ja 3 korda päevas. Kas see on paras kogus või vähe? Kel kogemust, võiksid vastata...
Rääkisime dr Aibolitiga ka Soome laborisse saadetavast vereanalüüsist ja selle pealt ravimi tootmisest U.S-s. Hind on krõbe. Ikka väga krõbe... nii krõbe, et kui peres sellest juttu tegin, siis - sa saad ju aru, et see ei pruugi aidata? - See pole mõistuspärane enam - Oleme palju teinud niigi ja ...
Kõik on õige. Ka dr Aibolit ütles, et šansid, et kallis ravim aitab, on 50-50. Täpselt sama nagu raskelt haigega, keda operatsioon võib aidata, ent ka mitte.
Ühe otsuse ma juba tegin. Bibi suhtes. Tegelikult tegime aastaid tagasi ju ka Bonhami, praeguseks 5-aastase kaukaaslase suhtes. Tema kahe tagumise jala operatsioon oli kallimgi, kui praegu küsitav. Ka Mozarti suhtes olen otsustanud... Ja ma pole ainus taoline otsustaja... tuttav superhobune suri mõned päevad tagasi soolekeerdu, olles jõudnud Soome, operatsioonilaual. Arve tuli sellest hoolimata maksta. Kuna sees on sõnad "Soome", "operatsioon", siis võib iga hobuseteadlik inimene ettekujutada, mis summadest jutt käib.
Kas on võimalik elu osta? Mitte alati pole see mõistlik. Lemmiklooma elupäevade kunstlik pikendamine... Kõrvaltvaatajale tundub see mõttetu raiskamisena, sest maailmas on ju nii palju häda ja viletsust. Selge see, et otsustajaks on emotsioon(id).
Ent mõeldes kauka Bonhami ja hobu Mozarti peale, siis - nad elavad täisväärtuslikku loomaelu. Õnnelikku, julgeksin isegi väita. Võib-olla on kõik need loomad mulle "saadetud" tagamõttega?:) Ja lõppude-lõpuks on tegu minu pisikese maailmaga. Muidugi ma tahan, et seal oleks kõik ilus ja kõik häppid.
Theo on 4-aastane. Ma pole kordagi temaga saanud neid õndsaid hetki nautida - minna hobusega maastikule, uudistada, avastada, nautida koostööd ja usaldust. Aga ma tahaksin väga.
Haigena kasvab hobu usaldus inimese vastu piiritult. Kõik ravimid, süstid - kõik kannatatakse ilma kobisemata ära. Kui hobune lihtsalt liibub sinu vastu, justkui paludes - aita mind - siis minu jaoks eksisteerib vaid üks mõtlemisviis.
Ja muide - ma pole kunagi eriti mõistlik olnud;-)
Kommentaarid