Sahkari talu

Hobud ööbisid täna õues. Peamiselt Theo tõttu - niiskuse tõttu üritan ta tallis olevatest tolmudest võimalikult kaua eemal hoida. Kes teab, kas on Theo hetkel pisut nõrgem ja väsinum või siis müdistati öises koplis omajagu - igatahes hommikul neid kaerale kutsudes avanes järgmine pilt. Theo pikutas kerratõmbunult koplis ja Mozart seisis tema kõrval. Valge saba tuules lehvimas. Tavaliselt tullakse mind nähes koheselt kopliväravasse. Aga Theo ju magas. Mozart ei liigahtanudki. Ainult vaatas. Alles siis, kui Theo end mu kutse peale püsti ajas, liiguti"käsikäes" mulle vastu:)

Laupäevahommik on alanud asiselt:) Tegin teoks mõnda aega tagasi plaanitu ja koostasin väikse Exceli tabeli hopsidele minevatest kuludest. Majanduslangus ukse ees paneb ka mind, kui emotsionaalset kulutajat, oma väljaminekutel silma peal hoidma... Arvestamist tegin oma märkmete põhjal, mida alates juulist teinud olen. Sisendiks 2 hobust ja 2 kuud. Summa ei rohkem ega vähem kui 19460. Päris suur arv. Suvi on muidugi suurte kulutuste aeg - hangime ära talveheina ning sel aastal laiendasime ka talliümbruse liivaala (koorem killustikku ja täiteliiva pluss traktori tööaeg). Heina kulub kahele hobusele 6 tonni. Heina kilohind on tõusnud, sest diislikütuse hinnad tõusid. Ühtlasi oli ka äärmiselt kehvad ilmastikutingimused heina pakendamiseks ning hobuste hein teadupärast peab olema valitud ajal maha niidetud ja kvaliteetne. Ikkagi, kui need kulud (kokku 13610) maha võtta, tundub summa suur. Mis veel? Juulisse-augustisse jäid mõlema hobuste värkimised/tagasirautamised. Mozarti ravimiost ...

Täna võtsime Kesko-Agrost passimiseks Winteci üldsadula: lisaraamiks sadulaga kaasasolevale mustale ( medium ), valisime punase ( wide ). Iste sügavus 17,5 tolli. Ilma õhkpadjata. Kaalusin ka õhkpadjaga varianti, ent mingit kaaluvahet ei tuvastanud. Alustuseks proovisime Theole musta raamiga sadulat, Mari sellega päris rahule ei jäänud - hindas pisut kitsaks. Vahetasime raami punaseks ja sellega tundus sutsuke liiga lai... Nokk kinni, saba lahti. Otsustasime kerge trenni teha siiski punase raamiga. Kuna eelmises trennis pelgasime pisut, et Theo kordel suule haiget tegi ning ratset kartma hakkas, otsustasime teda kordetada kordepäitsete abil. Esmakordselt. Pähe lasi ta need täiesti rahulikult panna, olgugi et need on pisut rasked ja "hirmuäratavate" metallist jubinatega. Kordenööri kinnitasime nina pealt (mitte Ninatagant:P), see oli tema jaoks pisut võõras ja platsi poole suundudes vahtis ta pisut ärevalt minu poole. Platsil olles sai ta üsna pea võõristusest üle ja tegi üli...

Eilse päikselise ilma ja üle pika aja tehtud treeningu tõttu sai mõned fotod klõpsitud. Enne trenni võttis Mari ette põhjaliku juuksuritöö Theo juures - kärpis lõuakarvu, sõrgatsitutte, kõrvakarvu ja muidugi ka lakka ja saba. Trenn polnud just kõige parem -Theod häiris miski, mistõttu galopp oli juba kordel täiesti pöörane. Seljas olles tegi Marile paar küünalt isegi sammus ning ajas pead kuklasse nagu tige hani. Asi võis olla selles, et polnud ~2 nädalat teda liigutanud või siis mõni silmaga nähtamatu põhjus (tegi ehk kordel suule haiget ja pärast juba pelgas ratset). Aga pildid tulid kenad - nii trenni omad, kui ka koplis patseerimise omad. Theo on ikka suureks kasvanud, võrreldes eelmise suvega. Mozart näeb samuti kobe välja. Loodetavasti hakkab ta nüüd kibekähku karva kasvatama. Igatahes õhtul Mossu nahk taas õhetas kergelt - karva on liiga vähe.

Mozarti järgi võib kella õigeks seada. Uskumatu täpsusega teab ta, et käes on time of kaera. Kuidas see väljendub? Täpselt kell kuus õhtul rivistab ta enda ja ülejäänud "karja" üles kopli värava juurde. Nii seistakse järjekindlalt ja liikumatult postil, võideldes kärbseparvega, sest kuidagimoodi teatakse - nüüd on õige aeg. See on väga otsene vihje, et peaksin kõik teised toimetused pooleli jätma ning hobud talli kaera ja müslisegu maiustama viima. Väike jala peal tukkumine pärast õhtuoodet kuulub samuti rituaali juurde.

Päevakorda on tõusnud sadulaost Theole. Kerge ülesanne see pole, sest Eestis tundub valik üsna väike olevat. Sadulat tuleb jus ilmtingimata proovida ehk passida. Noorel hobusel on eriti oluline, et sadul oleks võimalikult mugav ja istuks talle kui valatud. Samas... on kvaliteetse sadula hind kõrge. Hea oleks, kui sadulal oleks tellitav raam - noore hobuse selg veel arenemas ja muutumas. Kuldsesse Ratsusse helistades sain teada, et sünteetiliste sadulate hinnad on jah, 2500 kr, ent uue tellitava raamiga nahksadula hinnad (üldsadul Prestige) algavad 15 000 kroonist. Minu jaoks on see liiga kallis. Huvitav...kevadel, kui uurimas käisin, teatati hoopis teised hinnad - et 8000 krooniga saab korraliku uue sadula... Niisiis, hakkasin uurima ka muid võimalusi, treener rääkis häid sõnu Härma Kaubahoovist Pärnus. Ise olen käinud näppimas ka Kesko-Agro Winteci sadulaid. Sealsed üldsadula mudelid on eriti kerged, õhkpadjaga ja samuti tellitava raamiga. Pealegi, Theo on treeneri Winteciga sõitnud j...

Ma ei saa märkimata jätta, et Mozart traavib, galopib, koputab jalaga tallipõrandat ja tunneb end silmnähtavalt hästi. Olen paaril õhtul püüdnud emast pilte teha, ent see ei õnnestu. Osalt seetõttu, et näen neid õues siis, kui hakkab hämarduma, õhtupoolikul on nad tallis varjul, et päike ja satikad neile liiga ei teeks. Teisalt - nad kaovad sellise ulja kapakuga võpsikusse, et mina oma haige jalaga jään neist kaugele maha:) Mõned päevad tagasi käisid poja sõbrad külas ja nende seas oli ka hobustega tegelev neiu. Ta kiitis, et hobud näevad suurepärased välja. Mõlemad! Niiet... mõnel rindel on siiski muutustega.

Üldiselt on mu kutsud elupõlised õuekoerad. Õuekoera nimetusega kaasneb ettekujutus ketikoerast. Kaugel sellest... kaukaasia lambakoera EI TOHI ketis pidada. Tegelikult ei tohiks ühtegi koera ketis pidada. Katsuge ise nelja jäsemega olla pisikesele territooriumile aheldatud. Aga jah, kaukade ketis pidamine on ka peremehele ohtlik, sest ühel päeval on see pisike territoorium nii oma, et ka peremehe sisenemist sinna peetakse sissetungina. See on muidugi sellisel juhul, kui koeral on klõpsakas närvisüsteemis toimunud. Ketisistumise rutiini puhul võib see juhtuda. Kaukade "segiminemisest" on lihtsalt rohkem kuulda, sest need ei lõpe enamasti vigastusteta. Niisiis, mu koerad elavad enamasti aias, lahtiselt ringi joostes. Ka talvel. Ent vahest harva on juurdepääs eluruumidele. Need harvad juhud tulenevad kindlatest põhjustest: - olen üksi kodus. Teadmine, et koerad mu magamistoaesist troonivad, annab mulle magusa turvatunde ja une:) - paduviihma ja äikese ajal. Hoolimata sellest, ...

Otsustasin, et mõnda aega püüan hobusid koplist tuua nii, et jätan Mozarti jalutusköiest vabaks. Ühte hobu ohjata ja kõrval talutada on mulle turvalisem. Maaslamavana pole must ju niikuinii kasu ja oht, et nad kahekesi kusagile rukkisse põrutavad, on palju suurem. Mossu on taltsam ja kuulekam ning tall on talle väga oluline. Koplisse viimine on muidugi omaette ooper. Vahepeale jääb ristikuala ja seda Mozart ampsamata vahele jätta ei suuda. Samas pole ka kunagi koplisse minnes probleeme tekkinud. Võpatamised ja erksus on ikka talli poole minnes. Täna tegin vastupidi, võtsin Mossu lõa otsa ja Theo jätsin vabadusse. Poiss jooksis muidugi pika sammuga talli, mistõttu ka Mozart traavile läks. Õnneks sain ta vähemalt sammus hoida. Olen hetkel täitsa sant, käe- ja küljelihased on jube hellad. Küünarnuki ja põlve peale toetada ei saa (voodisse mineku ja tulekuga probleeme. Pahkluu on täiesti olematuks paistetanud ja... nagu kiuste on mul homme ja ülehomme vaja kesklinnas kooberdada, koosoleku...

... just niimoodi täna hommikul tundus. Ise olen loomulikult süüdi, sest kahe hobusega koplist tulles ei maksa väga unistamajääda, eks ole. Metsatukale lähenedes ehmatas Theo puude sahina peale ja tegi järsu hüppe, kaotasin tasakaalu ja kukkusin. Aga kriimud ja katkine nahk oli õigetes kohtades! Vasaku käe küünarnukk, parema jala põlv ja pahkluu (see viimane kont valutab veel pisut). Hobud uudistasid ja ootasid, mil end püsti ajasin. Siis võtsid algul suuna kopli poole, ent taipasid üsna pea, et see pole ju kõige turvalisem koht. Seejärel kapati talli. Lonkasin järgi. Niisama, enda rahustuseks hüüdsin ka appi, kuigi teadsin et olen majast piisavalt kaugel. Bonham toetas haukumisega:) Nüüd on plaastrid haigetsaanud kohtadel peal ja lonkan edasi;-)

Nädalajagu tagasi sain õpetunni... Alati, kui puhub tugev tuul ja ladistab vihma sadada, vaevab mind küsimus - kas hobused talli viia või koplisse jätta. Theo pärast oleks parem, kui hobused liiguksid ja viibiksid värskes õhus. Tol õhtul igatahes mõtlesin, et suveaeg ja jätan nad ööseks õue, hoolimata sellest et ilmateade ennustas vihma. Hommikul kell 6 ärkasin katuseaknal trummeldava vihma tõttu. Esimene mõte - Hobused! Panin end kibekähku riidesse ja tormasin õue. Termomeetrinäit lubas vaid 8 soojakraadi. Hobused seisid koplis, tihedalt teineteise kõrval. Vihma ladistas nagu oavarrest, lisaks veel tugev tuul. Mozart värises üle kere, hoides haiget jalga enda ees, üritades seda lõdevstada. Jube armetu vaatepilt, kui hobune vappes on! Üritasin neid talli poole liikvele saada - see võttis jupp aega, sest nad olid moodustanud n.ö tuuletõkke - Theo püüdis oma kehaga Mozartile varju pakkuda. Minu abipakkumisest nad esialgu välja ei teinud. Lõpuks sain siiski Mozarti liikvele, ent Theo e...

Putukatest, satikatest hoolimata on mu hobudel siiani olnud imeline suvi. Mozarti tervis on hea, isegi nii hea et vahepeal käis läbi isegi uitmõte, et mis oleks kui tasakesi tal siiski seljas käia. Õnneks tuli "mõistus koju" ja otsustasime, et nii nagu on, nii jääb. Las ta olla lihtsalt ilus:) Minu väärtuslik koplikaunistus. Ta võtab oma ilus olemise rolli väga tõsiselt. Tuju on tal enamasti hea, sest jalg paistab vähem valu tegevat. Heameelega haarab ta päitsed ise hammaste vahele, kui neid pähe hakkan libistama. See on üks äraütlemata armas liigutus... Hobusel on oma positiivsete emotsioonide näitamisega üldse raskusi. Peaga koogutamised ja eemalt suure rõõmuga kohale kihutamised võivad üsna tõsiseid vigastusi põhjustada:) Mozart on pakkunud mulle ühe märgi lisaks - just seesama päitsete õrnalt esihammaste vahele võtmine... Õhtuti olen teda koos Theoga korduvalt galopijooksu tegemas. Palavate päevade ajal võtsime Mariga ka tema pesemise ette. Lumivalget frakki jätkuks paa...

Mu blogi oli vahepeal lukus. Ma ei kirjutanud. Lihtsalt... ei olnud sellist tunnet, et tahaks. Seetõttu panin ka "kodust äraoleku ajaks ukse lukku". Juba mõnda aega olen tahtnud blogi ülesehitus pisut muuta. Bloggeri keskkond väga lahke taoliste muudatuste suhtes just pole. Otsustasin tekitada eraldi blogi oma koduloomade jaoks ning muud teemad (muusika ja heietused) suruda teise. Sellise jaotuse tekkimises on osalt süüdi Margus ja Vikki, kes nüüd rahulikult hobuste teema oma feed`ist välja saavad jätta:)) Mul ka mugavam, ei pea mõtlema, et pealkirjas kajastuks sõna "hobune". Niisiis - kõik hobuste ja koertega seonduv jääb aadressile http://kohanev.blogspot.com (Hopsid ja Kutsid) ja elust ja endast kirjutan blogis http://kohanev-metsapiiga.blogspot.com (Kõigest ja ei millestki). Kahjuks ei õnnestunud siltidega varustatud teemasid üle tuua (vähemalt mina ei leidnud, kuidas seda teha), seetõttu otsustasin hobutemaatika välised sildid kustutada. Kui soovite mõnda teem...