Toaskäik
Üldiselt on mu kutsud elupõlised õuekoerad. Õuekoera nimetusega kaasneb ettekujutus ketikoerast. Kaugel sellest... kaukaasia lambakoera EI TOHI ketis pidada. Tegelikult ei tohiks ühtegi koera ketis pidada. Katsuge ise nelja jäsemega olla pisikesele territooriumile aheldatud. Aga jah, kaukade ketis pidamine on ka peremehele ohtlik, sest ühel päeval on see pisike territoorium nii oma, et ka peremehe sisenemist sinna peetakse sissetungina. See on muidugi sellisel juhul, kui koeral on klõpsakas närvisüsteemis toimunud. Ketisistumise rutiini puhul võib see juhtuda.
Kaukade "segiminemisest" on lihtsalt rohkem kuulda, sest need ei lõpe enamasti vigastusteta.
Niisiis, mu koerad elavad enamasti aias, lahtiselt ringi joostes. Ka talvel. Ent vahest harva on juurdepääs eluruumidele. Need harvad juhud tulenevad kindlatest põhjustest:
- olen üksi kodus. Teadmine, et koerad mu magamistoaesist troonivad, annab mulle magusa turvatunde ja une:)
- paduviihma ja äikese ajal. Hoolimata sellest, et kaukal on paks karv ja kartmatu süda, ei meeldi talle vihma käes liguneda ja äiksemürinat peljatakse ka.
- mingi haiguse tõttu. Bonzo operatsiooniaegne aeg möödus köögis. Sain tal niimoodi silma peal hoida ja rohtusid manustada. Seltsi pakkuda samuti. Haiguse alla liigitub ka Bibi poegimine. 10 kutsikat oli ju tohutu kogus. Inimesena sain pakkuda vähimat - sööta ja joota teda niipalju, kui ta soovis.
- vanaduse tõttu. Bibi ei taha oma 13. eluaasta tõttu külmas õhus pikalt viibida. Talviti meeldib talle oma vanu kondikesi põrandakütte peal soojendada.
Ülejäänud aja viibivad koerad õues. Samas oleme neile mõlemale loonud piisavalt varjualuseid kohti. Kaukale igasugune koht ei sobi. Ka varjus olles peab tal olema võimalus territooriumi silmas pidada.
Neil harvadel juhtudel, kui tuppa saadakse, peetakse end väga siivsalt ülal. Eriti Bonham. Bibi kutsikaiga möödus linnakorteris. Bonhami jaoks on tuppa laskmine sündmus omaette. Väga ettevaatlikult lükkab ta oma suurt kogu punktist punkti, mulle pidevalt kontrollivaid-küsivaid pilke heites. Et kas tõesti tohib. Kusjuures, see kõik tuleb tal n.ö loomulikust intelligentsist. Keegi pole temaga eales riielnud vms.
Toas olemise juurde kuulub ka privileeg üht-teist head põske saada. Seetõttu on köök koerte lemmikkohaks. Kumbki koertest ei mangu otseselt midagi, ent külmkapi ukse avamise heli peale tõstetakse pea ja jälgitakse pingsalt.
Bonhami puhul on veel väga eriline vaatepilt tema sisenemine elutuppa. Elutoas on lakitud laudpõrand, ei ühtegi vaipa. Ääretult ettevaatlikult ja sisemise aukartusega tipitakse üle põranda. Samasuguselt võisid kunagi käituda talupojad, kes sakste häärberi kiiskavasse toredusse sattusid. Bonhamil on jah, erakordselt suur respekt lakitud laudpõranda suhtes.
Kaukade "segiminemisest" on lihtsalt rohkem kuulda, sest need ei lõpe enamasti vigastusteta.
Niisiis, mu koerad elavad enamasti aias, lahtiselt ringi joostes. Ka talvel. Ent vahest harva on juurdepääs eluruumidele. Need harvad juhud tulenevad kindlatest põhjustest:
- olen üksi kodus. Teadmine, et koerad mu magamistoaesist troonivad, annab mulle magusa turvatunde ja une:)
- paduviihma ja äikese ajal. Hoolimata sellest, et kaukal on paks karv ja kartmatu süda, ei meeldi talle vihma käes liguneda ja äiksemürinat peljatakse ka.
- mingi haiguse tõttu. Bonzo operatsiooniaegne aeg möödus köögis. Sain tal niimoodi silma peal hoida ja rohtusid manustada. Seltsi pakkuda samuti. Haiguse alla liigitub ka Bibi poegimine. 10 kutsikat oli ju tohutu kogus. Inimesena sain pakkuda vähimat - sööta ja joota teda niipalju, kui ta soovis.
- vanaduse tõttu. Bibi ei taha oma 13. eluaasta tõttu külmas õhus pikalt viibida. Talviti meeldib talle oma vanu kondikesi põrandakütte peal soojendada.
Ülejäänud aja viibivad koerad õues. Samas oleme neile mõlemale loonud piisavalt varjualuseid kohti. Kaukale igasugune koht ei sobi. Ka varjus olles peab tal olema võimalus territooriumi silmas pidada.
Neil harvadel juhtudel, kui tuppa saadakse, peetakse end väga siivsalt ülal. Eriti Bonham. Bibi kutsikaiga möödus linnakorteris. Bonhami jaoks on tuppa laskmine sündmus omaette. Väga ettevaatlikult lükkab ta oma suurt kogu punktist punkti, mulle pidevalt kontrollivaid-küsivaid pilke heites. Et kas tõesti tohib. Kusjuures, see kõik tuleb tal n.ö loomulikust intelligentsist. Keegi pole temaga eales riielnud vms.
Toas olemise juurde kuulub ka privileeg üht-teist head põske saada. Seetõttu on köök koerte lemmikkohaks. Kumbki koertest ei mangu otseselt midagi, ent külmkapi ukse avamise heli peale tõstetakse pea ja jälgitakse pingsalt.
Bonhami puhul on veel väga eriline vaatepilt tema sisenemine elutuppa. Elutoas on lakitud laudpõrand, ei ühtegi vaipa. Ääretult ettevaatlikult ja sisemise aukartusega tipitakse üle põranda. Samasuguselt võisid kunagi käituda talupojad, kes sakste häärberi kiiskavasse toredusse sattusid. Bonhamil on jah, erakordselt suur respekt lakitud laudpõranda suhtes.
Kommentaarid