Postitused

Reisimuljed:Tenerife

Kujutis
Lõpuks ometi sain pildid arvutisse tõmmatud. Ütlen kohe alguses ära, et mulle väga meeldis. Kanaari saarestikust olin ~15 aastat tagasi käinud Gran Canaria`l, Playa de Inglesis. Nüüd siis Playa de Las Americas:) Loodus oli mitmekülgsem ning ilmaga vedas samuti rohkem - minu mäletamist mööda oli Gran Canarial päeval liiga palav ja öösel suhteliselt jahe. Tenerifel päeval 22 - 30 ja öösel ~20. Vesi ookeanis oli samuti 20. Eriti sügava mulje jättis väljasõit lähedalasuvale La Gomera saarele. Kes juba Tenerifele sattunud, soovitan soojalt ka sinna minna. Panen kirja mõned märksõnad, mis mulle reisi ka kunagi hiljem meenutaks: * imeilusad metstuvid (pruunikad)ja nende häälitsemine kahe vahelduva põhirütmiga * kus oli asustus, seal kõik õitses ning haljendas. Promenaadid olid ääristatud pöetud põõsaste ja muruga, kõnniteed plaaditud ja läikivpuhtad. Õhk oli lihtsalt nauditavalt õhuline:) * kolme jalaga emane kass, kes hotelli kõrval asuval kaljurinnatisel peesitas. Hommikuti turnis ta alla e

Shower ja House of Games

Raadio Mania sünnipäeva raames astusid Rock Cafes üles tõelised Eesti metal hiiud:) Shower `i algkooosseisust olid küll järgi vaid grand-old trash-man Tamur Marjasoo ja bassimees. Kunagise star trummari Ardo Põder`i oli väljavahetanud Atso ja teise kitarristi Toomas Vanem`a - 8-keelse kitarri keevitamise oskusega Karu:). Kahju, muidugi et Ardo Põtra näha/kuulda ei õnnestunud. Mõningate väitel olevat ta esinenud möödunud aasta detsembris ja üldse mitte halvasti. Atso on küll vägev, ent hakkab juba häirivaks muutuma ühe ja sama trummimehe ekspluateerimine metalli viljelevates bändides... Kes vähegi vägemavamat topeltbasstrummi soundi tahab, kasutab Atsot. Aga muidu oli Shower heas vormist, ilmselt oldi vaeva nähtud tempode ja kokkumängu osas, ei tuldud niisama lavale kokku, et vaatame mis saab:) Mulle meeldis juba 15 aastat tagasi Tamuri diskreetsed ja inisevad kitarrisoolod muu kõmaka taustal:) Sama tase. Igal juhul püüan neid uuesti tabada - värskelt ja toniseerivalt mõjusid Eesti k

Unenäod infosüsteemidest:)

Olen tagasi ja hästi puhanud:) Blogimine jäi sellest hoolimata soiku, sest kodune elu vajas taas sisseelamist. Samuti töine. Õnneks olen seda tüüpi inimene, kel sündumuste koldest eemal olles õnnestub tõeline reset teha. Tõesti-tõesti, ei ühtegi painavat mõtet või pelutavaid tööülesandeid minuni reisiloleku aja jooksul ei jõudnud. Reisimuljetest kunagi pikemalt, esmalt tuleb pildid arvutisse tõmmata ja mingi valik teha nii elamustest kui piltidest:) Juba teist nädalat (siiani on olnud uude töökohta sisseelamise aeg) olen püüdnud saada sotti, mismoodi ja millise andmekoosseisuga luua uut infosüsteemi. Arvestades andmete mitmekülgsust ja rohkust (!) , pole see teps mitte lihtne ülesanne. Metadata kirjeldus on üks asi, ent kõigepealt nagu ikka, tuleks selgeks teha, mida üldse kirjeldada, eks ole. Jah, DW on tore asi selgete äriloogiliste funktsioonidega organisatsioonidele, ent kui andmetöötluse eripärad lähevad kuni isikute tasandini välja, siis on suht raske DW püsistruktuuri normalisee

Time out...

Kujutis
Tulemas on väike blogimispaus. Sain tööandjaga kokkuleppel (väljateenitud aastad;-) pisut puhkust, et teha teoks soov, mida seoses hobude lisandumisega leibkonda polegi õnnestunud teha. Mõneks ajaks juhe seinast välja ja sugulastele-sõpradele pisut peavalu seoses loomaaia ülalpidamisega. Loodetavasti õnnestub kunagi "tagasi teha":)

R.M.Rilke`t lugedes

Kujutis
Pean kohe tunnistama, et ega ma ilukirjandust enam eriti loe... Sellel on mitmeid põhjusi. Üks kindlasti see, et kunagi lugesin arutult palju:) Ilmselt tekkis mingisugune küllastusmoment. Nii ongi juhtunud, et mu öökapil oma järge ootamas virn raamatuid, mida tuju tulles vahes sirvin, ent lõpuni lugemise motivatsioon puudub. Teisalt, eks maailmakirjanduses valitse enam-vähem sama seis nagu ükskõik, millises teises kunstiliigis - üllatada on väge raske, ilukirjanduses eriti.. Kõikvõimalikke formaate ju juba katsetatud. Nii ongi juhtunud, et ma väga pikka ilukirjanduslikku teosesse enam süüvida ei jaksa, eriti kui kompositsioonis tunnetan deja vu´ efekti. Viimasel ajal loengi peamiselt esseistikat ("Avatud raamatu" sari) või siis "vanu häid" (Woolf, Bulgakov,Hesse, Eco). Seda enam naudisklesin haiguse ajal juhuslikult kätte sattunud Rilke "Armastusest" saatel.Loomingu Raamatukogus ilmunud vihikusse on koondatud poeetiliusest ja sümbolitest tüüned novellid:)

Goldbergi variatsioonid

Püüan juba pikemat aega kirja panna barokkfestivali raames toimunud kontserdi elamusi, ent seni tulutult.Energiat on vähe ja kirjutamine seega vaevaline. Otseloomulikult võrdlesin esitatut Glenn Gould`i interpretatsiooniga, kuis muidu. Mitte midagi ei härinud, vastupidi - kõik pakkus meeldivat äratundmisrõõmu võrratult esteetilise keelpillidele seatud arranžeeringu läbi. Aria Da Capo esitus oli kindlasti hõrk pala muusikagurmaanidele. Siinkohal ei saa jällegi läbi omaette muigamata...pruugib vaid mõelda Hannibal Lecter`i õhtusöögile nimetatud pala foonil... Loomulikult elab G.Gould`i poolt vahetult enne ta lõplikku äralibisemist sissemängitud Aria Da Capo oma elu hoopis teistsuguses ruumis ja tähenduses. Natuke vingun ka. Raekoda on küll imeilusa interjööriga paik taolise kontserdi läbiviimiseks, ent juba mitmendat korda tajun ebameeldivalt tänavamelu (Raekoja plats!) tungimist kontsertsaali. Ikka väga räige on, kui piano pianissimo ajal lõhestab muusikat kellegi homeeriline naer välj

Kordamine - tarkuse ema

Juba mõnda aega on Theo`l igav ja õigustatult. Kahjuks pole ma hetkel võimeline talle kordetki tegema... Novembrikuus vigastatud käsi annab tänaseni tunda ja oheliku otsa jooksma teda ei söanda panna. Piisab ühest järsust tõmbest kui käsi taas paigast (järgiproovitud). Milles igavlemine seisneb? Kõige ehtsamas koolipoisilikus laaberdamises...:) Paar nädalat tagasi vedasime temaga vägikaigast saepurukoti juures. Tema arvas, et peab ilmtingimata saama järgi uurida, mida ~1,5 m kõrgune kott endas sisaldab. Selleks oli vaja esijalgadega kotile tõusta ja koormakilet ära rebida. Teda ära ajades ja karmimat häält tehes vastas ta ulja galopiga ning isegi üritas tagajalgadega miskit susida... Va pukitaja! Eile märkasin aknast, et talle on hakanud huvi pakkuma talli nimesilt, mis kettidega müüri külge kinnitatud, vot oli vaja seda sealt hammastega alla sikutada. Sellega ta õnneks hakkama ei saanud. Enne tüdines või tuli parem mõte. Distsipliiniga on samuti probleeme, seda pani tähele Mari, kelle