Sahkari talu

Ideaalne laupäevahommik minumoodi veel aasta tagasi nägi välja nii: hiline ärkamine, kohv tõmbama, hommikusöök ja pikk mõnulemine voodis, ühe silmaga telekast naistekaid kiigates. Täna tabasin end mõttelt et täisväärtuslik hommik on minu jaoks juba ammu teistsuguses vormis ja mõõtmes. Ärkan harjunult(!) vara, umbes kaheksa paiku - esimese asjana lasen Bibi õue, siis kohvi jooksma (mitte ise ;), dressid selga ja talli. Kabjakaapsude ja mühatuste saatel segan kaera-müslisegu valmis ning sel ajal kui seda kahe suupoole poolt manustatakse, kannan heina ette, koristan pabulad ja harjan hobudelt öötolmu maha. Lakad sirgu ja - koplisse sammu marss! Kui hobud koplis, lükkan elektrikarjuse järgi, toidan koerad ja kui ilm vähegi lubab, võtan kohvitassi näppu ning suundun hobude juurde. Istun kivi otsas, vaatan kuidas nad mind silmanurgast jälgides järjest lähemale ampsavad ja tunnen end....tohutult õnnelikult. Loodus, vaikus - Õnnis! Sõbrad-tuttavad on sageli küsinud, et miks otsustasime linn

Uhh... oli see vast kontsert! Elamus seinast-seina... Üks on minu jaoks nüüd selge - proge on selles bändis ainult klahvpillimängija Jordan Rudess, ülejäänud on kõik metal:) Kontserdipaigale jõudsime üsna täpselt, seni tegime linnas aega parajaks mõnusa õhtusöögi ja drinkide saatel. Pojale turgatas uitmõte külastada Helsinki juuksurit, mis asus pubi läheduses. Mõeldud-tehtud, 30 EUR-i ja ülelahe frisuur olemas. Jäähalli esine oli paksult rahvast täis, see pani meid taaskord ahhetama soomlaste muusikakultuuri üle. Kui Steve Vai kontserdile Rock Cafes saabus vaevalt täismaja, siis Dream Theater`iga vaevalt et Saku Suurhalli põrandaesinegi täis saaks. Publik oli valdavalt musta riietunud, maskuliinne ja noorempoolne. Naisi oli silma järgi ~20 % , minuealisi märkasin fuajees istudes mööda voorivat 3-4. Kohad õnneks olid suhteliselt talutavad - lavale vaadatuna vasak rõdu, küll üsna üleval, ent sound oli hea ja pealegi ei täitunud rõdu esimene rida ning nii saime kogu kontserti jälgida ko

Täna õhtul siis algab Helsinkis Dream Theater`i Euroopa tuur. Õnnestus saada piletid, ent paraku mitte põrandale. Loodan head kontserdielamust - eks näis siis milline set list , praegu on igatahes põnevus üleskruvitud. Foorumist leidsin, et Montrealis esitasid nad järgmisi lugusid: 1. Constant Motion 2. Panic Attack 3. Blind Faith 4. Surrounded (extended) 5. The Dark Eternal Night Keyboard Solo 6. Lines In The Sand 7. Another Day 8. In The Presence Of Enemies -------------------------------------------- 9. Shmedley Wilcox: I.Trial Of Tears II. Finally Free III. Learning To Live IV. In The Name Of God V. Octavarium (Razor's Edge) Kui nad sama kavaga Helsinkis, siis peaks kuulamist ja vaatamist kõvasti olema. Eks näis;-)

iqeZvgAwSi

Naljakas sõnaühend, mida kõik kokkuleppeliselt teavad ja millega üheselt seondub kooliaeg. Vähemalt mulle. Ilmselt mäletataksegi oma esimest pinginaabrit ja siis keskkooliegset. Harvem on nad üks ja sama isik. Ei mäletagi asjaolu, kuidas me keskkooliklassis ühte pinki istuma sattusime, vist põhikoolijärgse pereheitmise tõttu, aga jah - istusime koos kogu keskkooli aja. Jagasime üksteise rõõme ja muresid, olime ka üsna hästi kursis üksteise saladuste ja maailmadega, ent... siiski kuidagi kauged kui tagantjärele meenutada. Igatahes, pärast keskkooli lõpetamist oli me läbikäimine pigem põgus. Läks kuidagi nii. Klassikokkutulekute ja juhuslike kohtumiste läbi küll sattusime lobisema, ent pealiskaudselt. Lähedasem kokkupuude sai osaks ~1,5 aastat tagasi kui Jõulude paiku saime kurva teate oma klassiõe lahkumisest. Jõuluaskelduste tõttu oli vähestel võimalus teise Eesti lotsa matustele sõita, ent meil see õnneks oli ning niimoodi me üheskoos karges talvehommikus Lõuna-Eestisse kulgesime. Ol

Loomapidamisega kaasnevad paratamatult omad hirmud ja kohatine abitustunne. Siis kui loomake ilmselgelt haigustunnustega, ent käepäraseid abisamisvahendeid vähe või puuduvad üldse. Kõige hullem kui taoline olukord juhtub öösel... siis pead suutma ise olukorra tõsidust hindama, vastasel juhul ning loomaarsti ilmaasjata üles ajades võid rikkuda edaspidise kliendisuhte... A la on mingi hüsteerik, kes ööl ja päeval häirekella lööb:) Terve eilne päev ladistas sadada ning hobud olid õues, ilma mantliteta - käisin neid aeg-ajalt kiikamas, kõik tundus ok olevat - nosisid rohtu süüa. Päeval kolme paiku otsustasin nad siiski talli viia, sest mingeid märke ilma selginemisest polnud. Tõmbasin kaabitsaga suurema vee neil seljast maha, kuivatasin rätikuga näod ja lakad ning panin fliistekid selga. Hobud jäid rahulolevate nägudega kaera ja heina jõhverdama. Kui pinginaaber koos tütardega saabus, läksime neid õhtul seitsme-kaheksa vahel uudistama. Mõlemad hobud köhatasid nii sagedasti, et polnud kaht

Ehh, mõjub hästi! Ja nüüd... tube koristama:)