Minu kallis maaelu ehk mis maksab saiapäts?

Ideaalne laupäevahommik minumoodi veel aasta tagasi nägi välja nii: hiline ärkamine, kohv tõmbama, hommikusöök ja pikk mõnulemine voodis, ühe silmaga telekast naistekaid kiigates. Täna tabasin end mõttelt et täisväärtuslik hommik on minu jaoks juba ammu teistsuguses vormis ja mõõtmes.

Ärkan harjunult(!) vara, umbes kaheksa paiku - esimese asjana lasen Bibi õue, siis kohvi jooksma (mitte ise ;), dressid selga ja talli. Kabjakaapsude ja mühatuste saatel segan kaera-müslisegu valmis ning sel ajal kui seda kahe suupoole poolt manustatakse, kannan heina ette, koristan pabulad ja harjan hobudelt öötolmu maha. Lakad sirgu ja - koplisse sammu marss! Kui hobud koplis, lükkan elektrikarjuse järgi, toidan koerad ja kui ilm vähegi lubab, võtan kohvitassi näppu ning suundun hobude juurde. Istun kivi otsas, vaatan kuidas nad mind silmanurgast jälgides järjest lähemale ampsavad ja tunnen end....tohutult õnnelikult. Loodus, vaikus - Õnnis!

Sõbrad-tuttavad on sageli küsinud, et miks otsustasime linnaelu maaelu vastu vahetada? Ja et kas on ka odavam oma majas elada, pidades silmas oma aiamaa kasutamist ja vee ning kanalisatsioonimaksete puudumist. Maal elamine on kallis lõbu. Jah, vesi tuleb küll puurkaevust
ja kanalkaks on septikuga imbväljak, ent maja hooldamine ning loomapidamine selllises võtmes nagu meil - see maksab ja mitte vähe... Pole küll täpset arvestust pidanud, ent kahe kaukaaslase ja kahe hobuse ülalpidamiskulud kuus on ~4000 krooni ümber. See on ainult toit ja arstiarved. Ei arvesta siia talliehituse kulusid, aga ehitusmaterjalide hinnad on teadagi kõrged. Käesolev aasta on olnud kuidagi eriti arstide rohke... ainuüksi Bonhami op läks maksma kopsaka summa... Lisaks Mozarti liigesteravim, mille maksumus kuus 1200 jne jne. Lisanduvad veel ajutised kulutused ratsatarvete peale. Kuna eluks vajalik teenistus eeldab sagedast ja teineteisest sõltumatut sõelumist linna ja muude Eesti punktide vahet, siis on taolise elustiili lahutamatuks osaks 2 neljarattalist hobujõudu. Ka nende ülalpidamine pole just odav lõbu.

Oleme jõudnud tõdemuseni, et tõepoolest, töötame selleks et taolist elustiili endile võimaldada. Paljudele tundub see kindlasti maja ja loomade orjamisena. Mulle mitte. Ei suudaks enam linnas olla. See tunne, mis tekib kujuteldava linnaukse sulgemisel Tartu mnt-l Lennujaama kandis, see on pingutamist väärt. Minu jaoks algab siis teine reaalsus. Maailm, kus miski pole juhuslik ega pealiskaudne. Kunagi üritasin end leida reisides, võimalikult erinevaid inimesi kohates ning uusi maid avastades. Paraku on tavapärase turismireisi kestvuseks nädal-paar ja õige pea mõistsin, et mind taoline pealiskaudsus ja põgus kokkupuude ei köida... Armastan detaile, mis teha:)

Sestap olengi vahest kimbatuses kui mult küsitakse möödunud nädalavahetuse või puhkuse kohta - ja kuuldes et ma kusagil ei käinudki - konstanteering ah, et olid JÄLLE kodus. Jah, ma ei soovi ringi süstida eri paigus - leian järjest uusi ja uusi nüansse oma kuningriigis. Puhkan niimoodi kõige paremini, omas tempos...kallis maaelus. Vabatahtlik valik.




Kommentaarid

Anonüümne ütles …
väga armas lugu endale elamise võimalikkusest.. aitäh!

aasta on pikk aeg, ent aasta on ka väga lühike aeg. soovin meile kõigile julgust tehtud otsuseid ellu viia ja nende tegemist ette mitte karta. kuidas muidu teada saaksimegi.
helle ütles …
Idülliline pilt maaelust.
Kas Bibi on teil kass või koer? Meil oli bBibi-nimeline koer, madalajalgne krants, elas 18aastaseks.
Heli ütles …
Leelo,

tegelikult on käesolev postitus kaudselt seotud Sinu 26.09 postituse ja vastuskommentaariga mulle.

Laiendaksin nüüd pisut: Sul on õigus, hobude ja pere kõrvalt pikemalt ära ei käi. Siinkohal olekski paslik rääkida mu võimalikust teisest valikust, milleks oleks kindlasti elu metropolis, süvenemine endasse õppimise läbi... Paraku on pereelu kompromiss. Ega ma seetõttu õnnetu ega kannataja ole, sest valik on ju ikkagi minu.

Pealegi, saan Sinu blogi läbi pisutki aimu ja kaasa elada "võimalikust teisest variandist".
Heli ütles …
sjgelle,

Bibi on kaukaasia lambakoer, kel täitus eile 12. auväärne eluaasta:)Kaukaaside kohta on see küllalt kõrge iga.
Anonüümne ütles …
Vabandused juba ette lolli küsimuse pärast, aga mis tööd Sa teed, et see niisugust elustiili võimaldab? Tegu ei ole kiusliku küsimusega, lihtsalt natuke kadedaks teeb ;)
Heli ütles …
Kulla anonüümne, pole mõtet kadetseda. Ütleme nii, et "raskelt tuleb kergelt läheb";-)

Vastates Sulle - tegutsen IT-alal. Samas, ega ma saa Eesti maksimumpalka ja sissetulekute poolest on me pere vast see va keskklass, aga kulutuste poolest - oh, ma ei tea...
Püüame kõike ikkagi mõistuse piires hoida, ent kui küsimuse all on elamisväärne elu, siis jah - oleme valmis üsna palju "mängu panema"... Nagu kõik inimesed vist. Oleneb , mida keegi tõlgendab liigtarbimise ja unistuste realiseerimise all.

Üritasingi öelda oma postitusega seda, et oma "päriselu" elamiseks pole kunagi millestki kahju. Olgu see siis reisimine, ekstreemsport, melo- või bibliomaania... Lihtsalt, see mis kaasneb omatahtsi elatud eluga, on hindamatu.
Heli ütles …
Ja veel: ma väga loodan, et seda postitust ja kommentaare jõuavad lugema need, kes plaanivad lemmiklooma ostu ning pidamist.

See kulutus, mille teete ostu-müügi tehinguna, pole kindlasti lõplik. Edaspidiseid ei suuda keegi ette prognoosida, ent seda vajalikum oleks nendega eelarvestada... Kas ikka on selleks kõigeks valmidus? Hiljem küsida on liiga hilja.

See on umbes nagu kirikus abieluvande andmine:) Luban toetada nii mures kui rõõmus, haiguses ja viletuses... jne. jne.
Anonüümne ütles …
Metsapiigale..

..et pole siin kadestada midagi. kõik elud ongi erinevad. vahel ka naljakalt teistmoodi:
http://www.phdcomics.com/comics/archive.php?comicid=919

aga küll me teineteist kursis hoiame, et kuidas ja mis. linn või maa, vahe on ainult meis endas.