Postitused

Hobul putukaallergia?

Eile, peolt tulles ja hobusid koplist talli viies avastasin, et Theo oli puhta kuplas. Sääsed ja muud elukad olid teda ikka korralikult purenud. Mozartil seevastu polnud suurt mida viga... huvitav, kas sääsed eelistavad värskemat verd?:) Igal juhul kimasin täna hommikul vara Kesko Agrosse (muideks, juba alates 08:00 lahti!) ja ostsin mingisugust jube intensiivse lõhnaga deodoranti neile. Kandsin selle hobudele peale, ent kuna Theo ei näidanud üles erilist vaimustust, siis tema sai oluliselt vähem sissemöksitud. Täna õhtul - taas Theo punne täis. Ja ikka üsna palju... lisaks leidsin mõlemal puuke. Huvitav, kas see on mööduv näht... umbes nii et, kujuneb immunsus suveks? Või mis oleks hea vahend sääse jm putukate peletamiseks? Parmud ju samuti peagi kohal... Täiendatud: Aibolit käis ja hobudel sai tehtud teistkordne teetanuse ja gripi vastu vaktsineerimine. Samuti said mõlemad ussikuuri.

Üks emotsioon

Eile õhtupoolikul õnnestus meil üle pika aja ühiselt tuttavate sünnipäeval käia. Tegu oli abielupaari ümmarguse juubeli(te)ga. Kunstiinimestele omaselt olid nad kokkuleppinud "ühe päeva", mil kahepeale kokku 100 aastat ära tähistada. Kuna mõlemad olid oma esimese noorusaja veetnud estraadilavadel nii Eestis kui ka Venemaa avarustes, siis oli ka külalistering põnev ja lapsepõlvemälestusi esiletoov. Meenus, kuidas majataguse lauavirnast väljaulatuva laua peal kiikudes "esinesin", lauldes ulapalomablanca`t jms. Sünnipäevalapsed said tavapäraste kingituste kõrval ka muusikalisi üllatusi. Nii näiteks esinesid Anne Veskit, Liia Laatsu ja sünnipäevlasi matkivad transvestiidid või kuidas naiseks riietunud mehi nimetadagi? Igatahes vastuvõtt oli maruline. Ja siis tuli Tema, Madame... Tõeline kabareetäht! Tänas elegantselt parodiste ja pidas vajalikuks meenutada, et tõeline kunst seisneb muus... tunnetes ja oskuses neid väljendada. Mäletan Madame`i ajast, mil olin ~20-aastan

Muusika külalistele

Seekordne tellimus Amazonist sai kokkupandud puhtalt hetkeemotsiooni ajendil. Nimelt oli mul üleelmisel nädalavahetusel külas sõpruskond, kelle hulgas tõsiseid metalli ja tantsumuusika sõpru. Oleng hakkas juba päeval pihta, laisklesime valge veini ja grillimise saatel õuel ja polemiseerisime päevakajalisemad sündmused loodusrüpes ära. Õhu jahenedes siirdusime toapoolele ja hakkasime muusikavalikus sobrama. Soov oli live kontserti järgi. Kuna tuju oli üsna üleval, siis avastasimegi et pole ühtegi sellist dvd-d, mis peotujuga haakuks. Noh, et mis ei vajaks väga süvenenud kuulamist/vaatamist. Üks külalistest, Segu, tahtis ilmtingimata Black Sabbath`it kuulata. Pika otsimise peale leidis poeg Ipod`ist ühe üldse mitte blacksabbathiliku bluesi:) Muusikaõpetajast Liivi aga seevastu soovis hoopis midagi Abbalt... ise tundsin kah kahetsust, et Abbalt polnud mul ühtegi plaati. Täna, kodust suurpuhastust läbiviies, olengi olnud Sabbathi The Last Supper`i ja Abba seltsis. Dekadentlik elamus vürt

Tommy Emmanuel - mees nagu orkester

Täna siis esineb Kumus selline Kitarrist. Piletid tema kontserdile müüdi imekähku läbi, ent tänu headele inimestele õnnestus (tänud, Tõnn) meil ikka 3 piletit saada. Olen ta kontsertsalvestist dvd-lt kuulanud, vaadanud. Tegu tõelise virtuoosiga... Kitarristid teavad paremini - tema fingerpicking tehnika pidada olema unikaalne. Tommy Emmanuel Somewhere Over the Rainbow Täiendus 22:49 Arvan, et need mõnisada inimest keda Kumu saal täna mahutas, nägid/kuulsid väikest muusikaimet... Tegelikult pelgan alati pisut , minnes virtuoosi kontserdile, sest mingil hetkel võib tehniline võimekus muusika "alla neelata". Aga mitte tänasel kontserdil... Kõrghetk oli minu jaoks Tommy Emmanuel ja tema kihlatu duett "Burn for Me" (ma pole kindel kas oli selline nimetus), võttis sipelgad jooksma... Teineteise häälte tunnetus, lihtsus, muusika. Liigutav ja igatsusi tekitav. Aga muidugi jätkus kontserdi jooksul ka ülemõistuse tehnilisi kõlavigureid (kratsitud kitarr), Tommy elegantset rü

Batman-ühe peremehe koer vol 2.

Kujutis
Mõtlesin, et kuidas ma Batmani loo lõpu küll kirja panen ja... ei saagi seda teha, sest koguaeg meenub anuv silmapaar "ära mine ära". Igal juhul, kaukaaslane pole see tõug, kelle närvisüsteem elaks üle peremehe vahetuse. Kaukadega ei katsetata, tagajärjed võivad olla ülimalt traagilised... Õppisin seda läbi väga valusa kogemuse. Ja kaukade kasvatajad peaksid väga hoolikalt uurima oma kutsikate uute omanike tausta... Kes tahab võtta kutsikat vaid tema armsalt karupoegliku välimuse pärast , omamata eelnevalt mingit kokkupuudet selle uhke, ent põikpäise tõu esindajatega - otsige parem uus tahtja kui kutsika saatus korda läheb... Selle koeraga tuleb tegeleda palju ja maast-madalast. Mul on väga heameel tõdeda, et nii mõnigi kaukakutsika omanik on võtnud minuga hiljem kontakti, kas siis käitumisprobleemide pärast või lihtsalt, andmaks ülevaadet nende käekäigust. See annab kinnitust, et vähemalt enamik neist said kindlatesse ja hoolivatesse kätesse. Rohkem infot ja pilte sellest su

12 päeva möödas ruunamisest

Kujutis
Loodetavasti kriitiliseim aeg Theo ruunamisest möödas ja sellest protseduurist kirjutamine enam "kurja karja" ei kutsu. 1. päev - operatsioonipäev Nõrganärvilisena hoidusin sel tunnil kodust eemale. Abikaasa assisteeris dr Aiboliti ja tema mulle seda kõike ka kirjeldas. Hobule tehti tuimestav süst ja oodati pisut kuni see mõjuma hakkas. Saba teibiti kinni. Seejärel tegi arst 2 lõiget ja urgitses munad välja. Täkumunad umbes rusikasuurused ja mõnedes kultuurides manustatakse neid delikatessina... Kui munad väljavõetud, lasti õõnsustesse valgunud verel välja joosta... nii umbes 20 minutit. Kui verejooks lakkas, puhastas dr Aibolit haavad ning siis talutati hobu boksi toibuma. Mõnedel hobudel (väga harva)pidavat olema vere hüübimise probleem, see teeb ka ruunamise ohtlikuks. Õnneks meie hobul taolist probleemi ei ilmnenud. Arsti ettekirjutused: 5 järjestikusel päeval süstida Gentamycini lahusega Dieet - ainult kuiv hein pluss vesi, ei kaerale porgandile jne Koplikeeld - boksi

Noore hobuse treenimine

Kujutis
Kuna Hobufoorum juba pikemat aega maas, ei saa seda küsimust kahjuks sinna postitada. Aga jah - Theo on saanud külge halva kombe kordel "lõigata". Kui ma nüüd end õieti väljendasin. See seisneb selles, et hobu ei tee täit ringi, vaid ühe külje pealt püüab mulle hästi lähedale tulla. Lootsin, et see läheb järgmisel korral üle, aga tundub mitte. Viimasel ajal teeb ta iga korde ajal teeb ta seda sama trikki. Kusjuures suunavahetusel just - päripäeva traavis teeb kõike ideaalselt, ent just vastupäeva joostes see probleem ilmneb... Püüdsin selle kohta infot netist leida, ent tulemusteta. Kas peab kasutama spetskordet?Topeltkordet või Chamboni vms? Treenin teda praegu tavaliste päitsmetega, tegelikult tahakski teada, millal ja milleks peab kasutama spets kordepäitsmeid. Need tunduvad nii kobakad, et praegu ta nendega ilmselt küll ei lepiks. Äkki on mingi lihtsam nipp?