Sahkari talu

On olemas üks maailm, kuhu mul õnnestunud põgusalt pilk heita. See on Glenn Gould`i poolt (taas)avastatud J.S.Bach. Sattusin aastat viis tagasi nägema Yle_1 pealt dokumentaalfilmi eelmise sajandi tipp-pianistidest: Svjatoslav Richter, Vladimir Askenazy, Vladimir Horowitz...ja Glenn Gould. Tollest hetkest alates olen aasta-aastalt tema loomingut otsinud, kuulanud, endast läbilasknud. Kiindumus. Puudutatus. Nagu ikka siin ilmas, kui miski või keski su südant liigutab. Glenn Gouldi elukäik on üks kummalisemaid, mida tean... tema isiksus oma eremiitluses ja tavapäratuses samuti. Mitmeid mu tuttavaid interpreete segab ja ärritab tema kaasa ümisemine . Mind mitte, vastupidi see sulab ja imendub kõikehõlmavasse muusikasse. Suurte metropolide plaadipoodide ja Amzoni abil on mul "kiirabi" Gouldi muusikaga olemas. Kummaline, aga Beethoveni, Mozarti ega Hindemithi interpretatsioonid pole niimoodi puudutanud nagu Bach, kes oli kahtlemata Gouldi suurim kirg ja armastus. Olen avastanud,

Hommikul puhastasin ja harjasin hobusid, ühtlasi püüdsin Mozartile salvi jalale panna. Seekord tehti üsna tõsine katse mulle jalaga äsada...vaistlikult kiljatasin ja põhjustasin omakorda hobudele väikse panic attack `i... Ei midagi hullu, õnneks rahuneti koheselt, aga siiski. Kella 10 paiku helistas sepp, et ta just nüüd meie kandis ja teeb hobudel kabjad korda. Noh, jätsime nad esialgu kuni järgmise värkimiseni üldse raudadeta. Kusagile asfaltile me ju niipea niikuinii ei lähe. Ratsutame ikka koplis. Theo trall jätkus pisut ka täna, ei tahtnud end eriti boksis kätte anda, ent porganditega laskis siiski "ära rääkida" ja nii sai Reimo tal krihvidega rauad eemaldatud ja kabjad tagasilõigatud. Valgustasin Reimole kah viimaste päevade sündmusi ja kuuldes, kuidas ma Theoga koplist tulin, vangutas pead. Ütles, et kui juba hobune inimesest ette jooksnud, pole mõtet tema taga olla, vaid targem on nöörist lahti lasta üldse. Ja eriti kui täkk tahab minna, siis tema tagajalgade piirkon

Sooh, kahjuks juhtus nädalavahetusel see, mida mõnda aega olin peljanud... Kevad, tärkav loodus ja võib-olla ka uus ning avar koppel pannud vohama ka Theo hormoonid, paraku on ta oma "pruudiks" valinud Mozarti, kes ju samuti isasloom, olgugi et ruunatud. Igal juhul on taolised lähenemiskatsed Mozarti täiesti ära retsinud, sest esimestel kapjadel alles krihvid all... Kuna Mossu on niigi haigusest puretud ja väetim kui tavaliselt, ei suuda ta ka Theod korralikult paika panna ja vaevalt, et see ka aitaks. Armuvalu on nii suur, et sellist käitumist ma veel Theo puhul kohanud polegi... Kael püsti, sõõrmed puhevil, üleni higine ja muudkui möriseb... Kuna olin üksi kodus, siis helistasin koheselt hobulausuja Jaagule, kes soovitas hobud koheselt lahutada. Noh, võtsingi siis Mozarti paela otsa ja viisin talli varjule. Päris jube, mis siis lahti läks... mõlemate meeleheitlikud hirnatused ja Theo ahastav traav piki koplitara. Vaatasin, et nii see kah kestma jääda ei saa... samas tundus

Viimaste päevade blog.tr postitusi sirvides on hakanud silma kõikvõimalikud üleskutsed: süüdata küünlaid, eirata konflikti, Ansipi valitsust jne jne. Kuidagi kõhe hakkab neid lugedes. Ma mõistan ja hindan valitsuse pressibüroo poolt edastatud sms-i ja mailide olulisust. Tean oma poja tutvusringkonda ja neis möllavat nooruslikku radikalismi, mis neid taolistes olukordades VÕIKS barikaadidele Eesti au kaitsma ajada. Õnneks ei kujuta nende, Wikmani poiste (nagu neid naljatades kutsun) puhul küll kunagi ette taolist vandalistlikku libastumist, nagu kahjuks sai osaks vene noortele kahe möödunud ööpäeva jooksul... Leian, et demokraatlikel alustel valitud parlamendil on igati õigus ja suisa kohustus edastada üleskutseid teemal "provokatsioonide ja rahvakogunemiste vältimine". Seda enam ei saa ma aru, kust võtavad endale õiguse üles kutsuda midagi eirama, mingit aktsiooni läbi viima jne jne punased hanharanid, outekid, mr costellod ... Virtuaalpäeviku tegelased siis ühesõnaga:) Kas p

Õhtupoolik möödus "pidulikult" - nimelt said hopsid omale uue, ligi 2ha-l paikneva suvekopli. Tundub, et härraste esimesed muljed on head - ei proovitud end elektrikarjuse lindi üle ega alt läbi murda... Päev oli ka tähtis selle poolest, et meid külastas dr Aibolit, kes sedakorda määras Mozartile antibiotsikuuri süstide ja ravipulbri näol. Süstima tahtis hakata mu abikaasa - noh las proovib. Kuigi, olen ise enne koeri süstinud jne... aga leian et loomapidamise juures see vajalik oskus mõlemile. Treener Jaanika abil kordetasime Theod. Theo sai kõvasti kiitust, kuna õppis kiiresti ja tundus tegevust igati nautivat. Õppisin paar lihtsat nõksu, mille abil hobu üle taas kontrolli saada. Lihtsalt, kui õpilane väga kiskuma hakkab, tuleb pisut enda pool teda tõmmata ja hetk hiljem taas kordepaela järgi anda. Ja niimoodi vajadusel mitu korda kuni sikutamine lõpetatakse. Jaanikaga lobisime mõnda aega ka piruka ja kohvi juures, teemaks peamiselt hobud. Sain temalt näpunäiteid just teatu

Ja ei näe enam ühtegi liikumist üllaste tõdede eest seismas...Uni tuli peale, ilmselt. Minul hetkel küll mitte. Mõtlen ausalt öeldes esimest korda Eestist lahkumisele... kogu karjaga:) Hommepäeva uurin, kuidas oleks hobude ja koerte transport. Marodööride ja ullikeste maa, tõesõna.... Või kuidas oleks ratsapolitsei loomisega? Taoline jõuk ehk aktsepteeriks looma rohkem kui inimest?

Mõtlesin pikalt enne, et kas kommenteerin seda ja seda postitust. Lõppeks otustasin enda postituse kasuks. Kummaline lähenemine ilmalikele asjadele liikumise algatajate poolt... Ja ülimalt naivistlik ja läbinähtav eneseeksponeerimine. Oleks see ainult nii, siis ei kulutaks ühtegi rida. Aga seltskond pürib ju arvamuse kujundajaks... Manifest ja puha. Kogu sellest farsist kumab läbib ju meeletu tähelepanuvajadus ning seetõttu ollakse valmis konflikti õhutama, pungestades ükskõik mida. Oh, tule taevas appi.... kui iga päev mr Costello moodi mööda ilma kindla eesmärgiga ringi siiberdada, küllap leiaks analoogseid näiteid nii eestlaste kui venelaste kasuks/kahjuks. "Salasilm ei maga! " Olgem ettevaatlikud! Ja isegi kui oleme ettevaatlikud, punnitaks 8.mai liikumine oma lauludes ja rääkimiste s ikkagi samasugust hülgemöla välja. Kurat võtaks, te, liikmed ei tundu nii saamatud ja armetud olevat, et sellisel moel endile tähelepanu otsite. Manifest ja puha... Ehk saate omandatud ko

Minu jaoks on kahtlemata parim söögikoht kaukaasia köögiga Must Lammas. Eile õhtul sai seal üle hulga aja käidud. Seekord sõin dolmaad ja rüüpasin pisut ka punast majaveini "Must Lammas", imehea ja õdus tundmus tekkis. Trehvasin mitme hea tuttavaga, keda iidamast-aadamast saati näinud pole - olen ju oma loomaaiaga üsna koduseks jäänud. Igal juhul leppisime ühe nädalavahetuse õhtusöögi meie juures kokku. Aga jah, erakordselt hubane õhtupoolik hea toidu, vanade tuttavate ja taustaks kõlava Sulikoga...

Midagi ei aidanud, tuli taas dr Aibolit välja kutsuda... viimane katsetus Mozarti preist lahtisaamiseks (Natusani tsinksalv) ajas ikka jala totaalselt paiste ja mädaseks:( Arst vaatas, vangutas pead ja käskis paariks päevaks jalg üldse rahule jätta.... Nüüd pesen siis kummeliveega ülepäeva ja mätsin õhukese kihi saialille salvi (arst soovitas ettevaatlikult proovida). Täna igal juhul toetus Mozart juba kindlamalt neljale kabjale. Aibolit veel mainis, et kuna tegu valge hobuga, võib ta ka vabalt olla allergiline salvidele, mis teiste hobude puhul mõjuvad ja on raviva toimega. Ja ka päikesevalgus ei pruugi taolisele hobule just hea olla. Sooh, tuleb välja et allergia on tõeline elusorganismide nuhtlus. Üks mu tuttav teadis rääkida, et ameeriklased olevat väljatöötamas tõelist sensatsiooni allergikutele... ravimit, mis pidavat minema pühkima igasuguse allergia. Juhul kui see tõsi, ehk jõuab järjekord ka neljajalgseteni. Ahjaa juhul, kui mõnel lugejal sel alal kogemusi, palun nõu! Publish

Sellise uudise peale sattusin Lemmik.ee portaalis. Esimene reaktsioon oli muidugi, et taas üks maailma narrus... Ent siis meenus aastavahetus tavapärase saluudi ja rakettide põmmutamistega ning kuivõrd ärritas see Mozartit. Hirm teadupärast on nakkav ja jumal tänatud, et taipasin paukumise ja sähvatuste ajal talli minna. Mõlemad hobud tiirutasid üsna ärevalt mööda bokse. Küünlas nad veel polnud ja end rappinud samuti mitte. Veetsingi aastavahetuse momendid tallis hopside juures, neid rahustades ja porgandeid sissesöötes. Selle uudise puhul - serblastel kindlasti tallis kuumaverelised, kes esimese basstrummi laksaka peale lõhkuma võivad hakata... Olgugi et, Charlie W. suht vana juba;-) Teisalt jällegi, inimeste puhul küll nii suuri ümberkorraldusi ette ei võeta... Kujuteldamatu oleks kui Metallica kontserdi eel oleks Lauluväljaku ümbruses käivitunud samalaadne aktsioon imikutele rahustite andmiseks...