Sahkari talu

Lisaks pikkade sammudega üle lumehangede tõttava kevade teeb mu "rinna rõõmsaks" üks teadmine:) Juba mõni aeg tagasi andis poeg teada edasistest edasiõppimisplaanidest. Muusika!! Kui eksamid ja sisseastumiskatsed õnnestuvad, saab tal olema ääretult põnev... Ehh, ka mina olen saanud ju seda elu pisut nuusutada. Mäletan, millise ahnusega kuulasin omal ajal selgitusi " ätiplaat... see solnik.. see crash... see räkk.. :) Poiss oli neljandat kuud mu kõhus, kui Tartu Levi päevadel ta isa bändi soundchecki aeg hommikul kell 4 kätte jõudis. Püüdsin täislaksuga võimenduse saatel pehmes Vanemuise toolis tukkuda omaette mõeldes, et no see beebi saab oma rockiristsed ikka väga varakult kätte:) Asised inimesed ikka püüavad manitseda, et õppigu ta ikka mingi "leibaandev eriala" samuti kõrvalt. Noh, muusiku eriala ei takista hiljem pidamast mõnd "asist eriala", vastupidi aga on küll vist võimatu. Seetõttu ajab mind ääretult vihale jõrmilik suhtumine "kle, moos...

Jah, kui oleks võimalus nautida kohustustevaba elu, kes teab kas see siis niivõrd ahvatlev olekski? Praegu valdab mind küll kihk mittemidagi teha: ei taha tööle minna, sest hetkel terendavad seal vaid probleemid, ei ühtegi töövõitu- või tulemust, mis heameelt valmistaks... Ei taha ka talli minna, sest hetkel näen seal vaid suurpuhastust ootavaid nurkasid ja nurgataguseid. Ei taha ka metsa jalutama minna, sest kohe läheb pimedaks ja vot täna pole ma peale kohustusliku hobustesöötmise suurt midagi teinud... ainult vedelenud ja netis aega surnuks löönud. Ei meeldi mulle ka toas avalduv vaatepilt: käisin eile haiget sugulast Tartu haiglas vaatamas (vaeseke toibub seljaoperatsioonist) ja seetõttu jäid ruumid tolmust imemata ja lilled kastmata. Triikimisnurgast vaatab vastu üüratu triikimata pesuhunnik... Mnjah, täna tunnen, et tahaksin kohustustevaba elu elada. Vähemalt ühe nädala. Kõiges on süüdi... pühapäev ja edasi pööratud kellamäng. Ei taha, et keegi minu aega pöörab/väänab. Vot kui ha...

Äkklumi ummistas otseloomulikult ka meie kodu- ja metsarajad. Õnneks "vedeles" talu ees esimesel lumehommikul me peresõbra džiip ja nii saime koos pojaga ikka õnnelikult suure tee peale ja linna tööle/kooli. Töölt kojutulles tegime sama harjutuse läbi - mees ootas neljaveolisega teeotsas ja vedas mind väravani. Õhtul ja öösel hoolitses juba vald, et tee lahti oleks:) Niiet, pole me väga metsaelanikud midagi! Hobud ja kaukad nautisid kohevat lumerohkust silmnähtavalt - püherdati ja sumati nii palju kui jaksati. Isegi sumasin põlvini lumes nii,kaua kui külm näpistama hakkas. Nii võrratut vaatepilti tänavune talv kahjuks ei pakkunud. Metsas oli imeilus - kõike kattis suhkruvatina puhvis lumi. Ei ühtegi metslooma ega inimjälge - peale tööpäeva lõppu seisin lummatult puude vahel. Hingasin karget õhku ja nautisin näol sulavaid helbeid. Kaunis, ent kõik oli pisut...vale, pettepilt, fatmorgaana. Märtsi lõpp ju... Endiselt on majaümbrus valge, ent kui ilmateate plusse usaldada, siis j...

Avastasin, et pole hulgal ajal hobuste käekäigust pajatanud... Tundub, et neil on kõik hästi - omavaheline kiindumus on nii suur, et eks tule väikestviisi neid hakata ajutise lahusolekuga harjutama. Hetkel on tegu isegi talliümbruses tiirutamisega, kuniks üks neist boksis kinni. Theo hakkab kohe laamendama või kui Mozart tallis, siis kutsutakse sõpra südantlõhestavate hirnatustega. Niiet - ärahellitatud! Paar päeva tagasi püüdsin Theoga käekõrval trenni teha,isoleerimata Mozartit teise koplisse või boksi. Algus läks vägagi sujuvalt, hobu liikus sujuvalt traavist sammule ja vastupidi. Kuulas mind kenasti. Mozart dubleeris tegevusi kõrvalt kuniks... lõi talle pähe, et nüüd võiks galoppi teha. Noja oligi Theo läinud, koos jalutusrihmaga. Taolisteks juhtudeks olekski vaja paanikaklõpsuga jalutusrihma. Siis ei jää vähemalt pael tolknema. Positiivne oli vast see, et õpilane Theo sai koheselt oma ülemeelikusest aru ja pöördus mu juurde tagasi:) Aga üldiselt jah - vajan abilist, sest ise talit...

... tuppa sooja saanud.Olen alatoitumuses ja väga kurb. Palun kutsuge loomakaitsjad!---- Kõlbaks Bonhami poolt manatud ilme pildi allkirjaks:)

Seda ühte lisapäeva nädalavahetuse pikendamiseks oli sedakorda hädasti vaja. Muude tegevuste kõrvale mahtus ka filmielamus "Tüdruk pärlkõrvarõngaga" näol. Kes seda näinud, pole - julgeksin soovitada. Ilus lugu argiaskelduste kõrvale. Täis puhtust, hillitsetud tundeid ja maalilisi kaadreid. Mul igatahes jagus emotsioone ja filmi mõju all olemist terve laupäeva jagu... Ja neljapäeval tabanud tööalane tülpimus ja lootusetuse tunne vajusid samuti tahaplaanile. div> Seetõttu ehk võtsidki möödunud pühade ajal mu käte all vormi erinevad pirukad ja koogid... kaifisin küpsetamist, hakkimist, voolimist erilise innuga... Käeline tegevus aitab peaaegu alati. Vähemalt mõtteisse selguse toomise ja emotsioonidelt "tippude mahavõtmisega". Lõppude lõpuks ei pea ma seda ju taluma ning kui koostöö ning oma kogemuste rakendamine võimatuks osutub, siis tuleb lihtsalt uks enda järel sulgeda. Bonzo sai pikad jalutuskäigud ja hobud puhtaksküüritud künad. Mune ei värvinud, ent pühade hom...

Ükski jalutuskäik pole mul jäänud pimeduse või muu põhjuse pärast olemata. Juba Tallinnas elades võisin olenemata kellaajast võtta Bibi paela otsa ja näiteks Kadrioru parki patseerima minna. Kõikvõimalikud inimkooslused hoidusid minust ja kaukaaslasest ohutusse kaugusse. Kaukaasia lambakoerte halvast kuulsusest tingitud privileeg? Küllap vist. Üldiselt ma pole selle poolt, et koer võiks inimesele ohtlik või hoiatav olla, ent... kõik sõltub. Kas ma tahaksin, et valvekoeraks aretatu soovimatut tülitajat või kutsumata külalist korrale aitaks kutsuda? Juhul, kui inimkõne ja veenmine mõju ei avalda? Arvatavasti. Kaukaasia lambkoera kasvatamine pole raketiteadus, ent mõnigaid olulisi tõdesid peab järgima. - kindlasti on see koer n.ö "ühe karja" koer. Vahepeal levis ka müüt, et suisa "ühe peremehe" koer - nii see ei tohiks olla. Kauka peaks kõiki leibkonna liikmeid võrdselt kohtlema. Loomulikult on ka temal omad lemmikud, keda ta oma silmis karjajuhi staatusesse tõstab ni...

Lõpuks ometi sain pildid arvutisse tõmmatud. Ütlen kohe alguses ära, et mulle väga meeldis. Kanaari saarestikust olin ~15 aastat tagasi käinud Gran Canaria`l, Playa de Inglesis. Nüüd siis Playa de Las Americas:) Loodus oli mitmekülgsem ning ilmaga vedas samuti rohkem - minu mäletamist mööda oli Gran Canarial päeval liiga palav ja öösel suhteliselt jahe. Tenerifel päeval 22 - 30 ja öösel ~20. Vesi ookeanis oli samuti 20. Eriti sügava mulje jättis väljasõit lähedalasuvale La Gomera saarele. Kes juba Tenerifele sattunud, soovitan soojalt ka sinna minna. Panen kirja mõned märksõnad, mis mulle reisi ka kunagi hiljem meenutaks: * imeilusad metstuvid (pruunikad)ja nende häälitsemine kahe vahelduva põhirütmiga * kus oli asustus, seal kõik õitses ning haljendas. Promenaadid olid ääristatud pöetud põõsaste ja muruga, kõnniteed plaaditud ja läikivpuhtad. Õhk oli lihtsalt nauditavalt õhuline:) * kolme jalaga emane kass, kes hotelli kõrval asuval kaljurinnatisel peesitas. Hommikuti turnis ta alla e...

Raadio Mania sünnipäeva raames astusid Rock Cafes üles tõelised Eesti metal hiiud:) Shower `i algkooosseisust olid küll järgi vaid grand-old trash-man Tamur Marjasoo ja bassimees. Kunagise star trummari Ardo Põder`i oli väljavahetanud Atso ja teise kitarristi Toomas Vanem`a - 8-keelse kitarri keevitamise oskusega Karu:). Kahju, muidugi et Ardo Põtra näha/kuulda ei õnnestunud. Mõningate väitel olevat ta esinenud möödunud aasta detsembris ja üldse mitte halvasti. Atso on küll vägev, ent hakkab juba häirivaks muutuma ühe ja sama trummimehe ekspluateerimine metalli viljelevates bändides... Kes vähegi vägemavamat topeltbasstrummi soundi tahab, kasutab Atsot. Aga muidu oli Shower heas vormist, ilmselt oldi vaeva nähtud tempode ja kokkumängu osas, ei tuldud niisama lavale kokku, et vaatame mis saab:) Mulle meeldis juba 15 aastat tagasi Tamuri diskreetsed ja inisevad kitarrisoolod muu kõmaka taustal:) Sama tase. Igal juhul püüan neid uuesti tabada - värskelt ja toniseerivalt mõjusid Eesti k...

Olen tagasi ja hästi puhanud:) Blogimine jäi sellest hoolimata soiku, sest kodune elu vajas taas sisseelamist. Samuti töine. Õnneks olen seda tüüpi inimene, kel sündumuste koldest eemal olles õnnestub tõeline reset teha. Tõesti-tõesti, ei ühtegi painavat mõtet või pelutavaid tööülesandeid minuni reisiloleku aja jooksul ei jõudnud. Reisimuljetest kunagi pikemalt, esmalt tuleb pildid arvutisse tõmmata ja mingi valik teha nii elamustest kui piltidest:) Juba teist nädalat (siiani on olnud uude töökohta sisseelamise aeg) olen püüdnud saada sotti, mismoodi ja millise andmekoosseisuga luua uut infosüsteemi. Arvestades andmete mitmekülgsust ja rohkust (!) , pole see teps mitte lihtne ülesanne. Metadata kirjeldus on üks asi, ent kõigepealt nagu ikka, tuleks selgeks teha, mida üldse kirjeldada, eks ole. Jah, DW on tore asi selgete äriloogiliste funktsioonidega organisatsioonidele, ent kui andmetöötluse eripärad lähevad kuni isikute tasandini välja, siis on suht raske DW püsistruktuuri normalisee...