Kuidas hobused elavad?

Avastasin, et pole hulgal ajal hobuste käekäigust pajatanud...
Tundub, et neil on kõik hästi - omavaheline kiindumus on nii suur, et eks tule väikestviisi neid hakata ajutise lahusolekuga harjutama. Hetkel on tegu isegi talliümbruses tiirutamisega, kuniks üks neist boksis kinni. Theo hakkab kohe laamendama või kui Mozart tallis, siis kutsutakse sõpra südantlõhestavate hirnatustega. Niiet - ärahellitatud!

Paar päeva tagasi püüdsin Theoga käekõrval trenni teha,isoleerimata Mozartit teise koplisse või boksi. Algus läks vägagi sujuvalt, hobu liikus sujuvalt traavist sammule ja vastupidi. Kuulas mind kenasti. Mozart dubleeris tegevusi kõrvalt kuniks... lõi talle pähe, et nüüd võiks galoppi teha. Noja oligi Theo läinud, koos jalutusrihmaga. Taolisteks juhtudeks olekski vaja paanikaklõpsuga jalutusrihma. Siis ei jää vähemalt pael tolknema. Positiivne oli vast see, et õpilane Theo sai koheselt oma ülemeelikusest aru ja pöördus mu juurde tagasi:) Aga üldiselt jah - vajan abilist, sest ise talitan peamiselt loetu/kuuldu, mitte praktiliste kogemuste najal.

Ptui-ptui-ptui! Ei taha nüüd ära sõnada, ent tundub et aprillist alates on Theol olemas ratsastaja. Praktiliselt naabrusest:) Ootan koostööst palju ja tundub, et mitte ilmaasjata - kuidagi väga õigete mõtete ja võtetega treener tundub olevat. Loodetavasti ei mõtle ta ümber.

Hobudel sai 10.märtsil dr Aiboliti abil tehtud vaktsineerimised (marutaud, gripp, teetanus) ja mõlemal hambad "üle käidud" ehk raspeldatud. Theol soovitas arst 2 korda aastas "suhu kiigata".

Mozart on saanud karvavahetusega enam-vähem ühelepoole. Peaksin veel ettevõtma ta laka ja saba korrastamise/kärpimise. Avastasime ka, et miks ta ühte tagumist rauda pidevalt kaotab - Theo astub talle mänguhoos pidevalt kinga peale:) Sai nüüd raudade ääred rohkem ära peidetud, näis kas peavad vastu kuni Tapsa tuleb.

Vaatasin just pisut aega tagasi hobustest tehtud fotosid 1,3 aastat tagasi (hobude saabumisel)ja nüüd ning leidsin nende pilguis ja viisis, kuidas nad me leibkonna liikmetega poseerivad, märgatava vahe. Kontakt on. Hetkel sellest täiesti piisab mulle. Ahjaa, aprillis hakkan ka usinasti ratsatrennis käima:)

Kommentaarid

Liana ütles …
See on nii imeline, kuidas loomad üksteist hoidma hakkavad, nii et eraldi enam ei saa üldse. Isegi koera-kassi vahel on seda märgata mul kodus - nad on nii lahutamatud, kuigi kass enam mängida tihti ei viitsi:)

Ja Lõvi suhtes muutusid ka asjad natuke..ma kirjutan neist sulle peagi mailile, aga igal juhul, homme,kui lund veel on, lähme temaga lumisesse metsa;)
Heli ütles …
Liana, loodan et Lõviga asjad paremini kui Jet Pilotiga.... Seoses hobuste üksteise hoidmisega tegime ka esialgse otsuse, et ei hakka suhtuma Theosse kui võimalikku sprotlasesse/võistlejasse. Aga eks aeg näitab. Esialgu nad lahus olema ei peagi, ent samas pole keegi kaitstud selle vastu, et hobu vaja transportida ajutiselt mujale - näiteks tervisehädad. Seetõttu vaja ikka harjutada neid mõttega, et lahusoleku järel tuleb taaskohtumine:)
Liana ütles …
Ma vaatan "Nurgakivi" praegu ja mul käis judin südame alt läbi, ma nägin elusuuruses Theod ja Mozartit:)
helle ütles …
Tuttav inimene helistas ja käskis vaadata ühte teatud saadet. No vägev! Poleks arvanudki, et nii uhke ja ilus elamine. Kahjuks ei eksinud kaamera ette kaunis majaemand, aga Bibi vist küll figureeris seal ...ja... hobused!!?
Jõudu kõigeks!
Heli ütles …
Aitähh, Sjgelle ja Liana! Oli tõesti vahva saatelõik. Ausalt öeldes on selle koha kordategemine olnud abikaasa hobi, töö ja armastus. Teatavasti peab tulemusteks nägema ka vaeva... Tal on kuldsed käed ja hea ajaplaneerimise taju. Eks Liana tea ise täpsemalt, mida üks hobusepidamine endaga kaasa toob;-)