Üks rõõm


Lisaks pikkade sammudega üle lumehangede tõttava kevade teeb mu "rinna rõõmsaks" üks teadmine:)
Juba mõni aeg tagasi andis poeg teada edasistest edasiõppimisplaanidest. Muusika!! Kui eksamid ja sisseastumiskatsed õnnestuvad, saab tal olema ääretult põnev...

Ehh, ka mina olen saanud ju seda elu pisut nuusutada. Mäletan, millise ahnusega kuulasin omal ajal selgitusi "ätiplaat... see solnik.. see crash... see räkk..:)
Poiss oli neljandat kuud mu kõhus, kui Tartu Levi päevadel ta isa bändi soundchecki aeg hommikul kell 4 kätte jõudis. Püüdsin täislaksuga võimenduse saatel pehmes Vanemuise toolis tukkuda omaette mõeldes, et no see beebi saab oma rockiristsed ikka väga varakult kätte:)
Asised inimesed ikka püüavad manitseda, et õppigu ta ikka mingi "leibaandev eriala" samuti kõrvalt. Noh, muusiku eriala ei takista hiljem pidamast mõnd "asist eriala", vastupidi aga on küll vist võimatu. Seetõttu ajab mind ääretult vihale jõrmilik suhtumine "kle, moosekant...".
Muusikuks ei saa teps mitte igaüks. Pankuriks, advokaadiks, poliitikuks jne aga küll;-) Ja mis kõige tähtsam - ma ei tea ühtegi muusikut, kes oleks olemuselt pahatahtlik, õel ja halb.
Hoian pöialt, kuis muidu!

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
See on vanemale vist suurim tunnustus, kui lapsel kogu oma lapsepõlve jooksul pole veel tekkinud vanemate ametite vastu mürgitust hoolimata sellest, kuidas nad oma elu on elanud selle hetkeni, kui laps ehk siis nooruk otsustab oma elukutset valida. Seega - te olete olnud eeldatavasti nii head vanemad, kui normaalsed inimesed kui ka osanud muusiku ameti piisavalt järeletegemist-väärivaks teha:) Minu õnnitlused, see on suur saavutus!