Minu lumepildid

Äkklumi ummistas otseloomulikult ka meie kodu- ja metsarajad. Õnneks "vedeles" talu ees esimesel lumehommikul me peresõbra džiip ja nii saime koos pojaga ikka õnnelikult suure tee peale ja linna tööle/kooli. Töölt kojutulles tegime sama harjutuse läbi - mees ootas neljaveolisega teeotsas ja vedas mind väravani. Õhtul ja öösel hoolitses juba vald, et tee lahti oleks:) Niiet, pole me väga metsaelanikud midagi!

Hobud ja kaukad nautisid kohevat lumerohkust silmnähtavalt - püherdati ja sumati nii palju kui jaksati. Isegi sumasin põlvini lumes nii,kaua kui külm näpistama hakkas. Nii võrratut vaatepilti tänavune talv kahjuks ei pakkunud. Metsas oli imeilus - kõike kattis suhkruvatina puhvis lumi. Ei ühtegi metslooma ega inimjälge - peale tööpäeva lõppu seisin lummatult puude vahel. Hingasin karget õhku ja nautisin näol sulavaid helbeid. Kaunis, ent kõik oli pisut...vale, pettepilt, fatmorgaana. Märtsi lõpp ju...

Endiselt on majaümbrus valge, ent kui ilmateate plusse usaldada, siis järgmise nädalalõpuks laiutab igalpool juba must maa...

Las siis meenutavad tänavust hilistalve allolevad pildid.