Sahkari talu

Kuni päikseloojanguni jälgis mu ponnistusi akna tagant üks tähelepanelik testuser. Imekspandav, ent ta teadis silmapilkselt, millal mul plaanis väike paus teha ning metsa jalutuskäigule siirduda:) Bibi seevastu ei huvitunud loodavast infosüsteemist mitte üks teps, vaid viibimis peamiselt hibernate olekus...

Mul on nädalake puhkust enne uuele töökohale siirdumist ja arvake ära, mida ma teen?Tööd, otseloomulikult... :) Võtsin vastu "väikse" lisatöö, nimelt tarkvarajuhendite kirjutamise. Olen testkeskkonnaga ühenduses remote desktop abil, mõtlen sünonüüme verbidele " siirduge ", " pöörduge ", " järgnevalt liikuge" , edin screensote ja kirun endamisi oma otsust. Õues on helevalge, mõnus oleks hoopis hobudega lumes sahistada ju. Tegelikult on juhendite tippmisega saadav lisateenistus seotud järgmiste planeerimata väljaminekutega. Nimelt, on mul ikka kindel plaan hakata veel selle aastanumbri sees Theo ratsastamisega tegelema. Hobufoorumis teema välja hõigates, leidsin et kulutused tulevad üsna soliidsed. Eelkõige seetõttu, et ei tahaks teda saata "suurde talli". Esiteks, hingamisprobleemi pärast, mille ta hiljaaegu üle elas ja teiseks, kindlasti Mozarti pärast - no üsna suurt ümberkorraldust nõuab Theo asendamine mõne teise hobuga ja muidugi

Iga sajand on muusikasse andnud uusi vormilisi elemente. Suurimaks mõjutajaks uuenduste vallas vast religioon ja ümbritsev elustiil (näit. sakraalmuusika, õukonnamuusika, barokk jne). Muusika kui terviku "kuldlõiget" vaadeldes võib subjektiivselt väita, et peamine areng on toimunud kompositsioonis, arhitektuuris. Inimmõistuse abil on loodud suur rida korrastatud vorme, mis kestavad tõepoolest sajandeid... sest meie, inimesed, oleme harjunud neid kuulma... 20.saj lõpp ja 21. algus viitavad " klassikalise kompositsiooni ja arendatud muusika tähtsuse vähenemisest ja selle asendumisest millegi muuga, kus kompositsiooni asemel on heli (soundi) enda arendus" . Tsiteerisin siinkohal Margust, kellega meil paljuski sarnane maitse ja vaated muusikale:) Temaga väideldes oleme jõudnud ka tõdemuseni, et proge muusika oma olemasoleval kujul "aja äraelanud" ning samasuguses võtmes juurdetulijatel, tituleeritagu end siis proge metal `iks või neo-proge `ks, midagi eriti

Nädal on möödunud matuse meeleolus. Olen palju mõtisklenud elust, surmast, hetkedest nüüd ja praegu ning kaduvikku vajuvast... Marise lahkumisel tundsin eriti selgelt kuivõrd vähetähtis on keha, maine kest. Kuna ma lapsena surma ja kõike sellega seonduvat paaniliselt kartsin (surnuaiad, ristid, õõvastav puhkpillimuusika jne), soovitas mul vanaema hirmust ülesaamiseks lahkunut puudutada.... See võtvat ängi. Hoides peos kallist kätt ja tundes elusoojust lahkuvat, meenus mulle see. Kummaline, ent võimalus hüvasti jätta, täitis mind suure rahu ja kindlustundega. Tundsin lihtsalt, et kuhu iganes ta ei lennelnud, jõudis ta pärale. Sellest kõneles rahulik ja kergendunud ilme... Muidugi on mahajääjatel lein ja kohatine raskustunne, seda eelkõige mälestuste tõttu. Kahjutunde tõttu...et palju jäi ütlemata ja arutamata... Samas tundsin 2 nädalat tagasi teda hüvastijätul kallistades, et ta teab väga hästi kui tähtis ja kallis mulle on. Lihtsalt... õrn pigistus rääkis rohkem kui sõnad. Hüvastijä

Reedel, kella 17-19 vahel, täitus Sahkari köök inimestega, kel ühine minevik. Pateetiline algus, ent sündmus oli tõepoolest suuri tundmusi esilekutsuv... Viimaselt töökoosolekult koju jõudes "avastasin" esmalt eest Thea, Sirtsu ja Endli. Üsna pea jõudsid kohale ka Margus, Lauri, Indrek, Urmas ja Hillar. Ajalooline õhtusöök koos Proov 583 ja P-3 koosseisudega võis alata. On uskumatu, kuidas mõned inimesed ei muutu. Jah, kunagise Tallinna Juveelitehase ansambli liikmed on kõik äratuntavad oma endises säras. Paljud neist endiselt muusikaga tegelema jäänudki: Indrekut seob LedR-nimeline kollektiiv ning töö helidega Linnahalli stuudios, Thea süstib laulupisiku edasi noortesse (kes ei teaks Vaiko Eplikku, eks ole!), Tarvi uhab Lamendiga mööda erinevaid Eesti paiku, Margus tegeleb IT kõrvalt muusika kompositsiooniliste küsimustega:) ja kollektsioneerib vanu analoogsüntesaatoreid (korrastas näiteks vana Linnahalli Prohveti!), Endli muusikalised projektid nii Rohelisel mandril

Möödunud laupäeval, kui masendunult haige sugulase juurest tagasi tulime, ootas mind postkastis üllatus amazonase karbikese näol - Jeff Beck`i "Jeff" (2003) ja Cecilia Bartoli " The Art of Cecilia Bartoli ". Jeff Beck`i plaat oli mul küll juba kohe, pärast ilmumist olemas, ent tiheda kuulamise tõttu on jäänud alles vaid plaadiümbris. C. Bartoli plaadi tellisin jätkuna oma eksirännakutele ooperiradadel. Tegelikult, üsna sihipärane ja loogiline teekond:) Koloratuursoprani järel mezzosopran. Tänasel jäisel hommikul Viktoriga kohtuma sõites, lasin muusikal endast läbi voolata... Händeli aaria Lascia Ch'io Pianga (filmist "Farinelli" massisdesse läinud:), Gluck`i, Mozarti, Vivaldi jt aariad tõid küll suurepäraselt välja C.B. hääle nüansid, ent kuidagi kommertslik koogelmoogel tundus lugude valik olevat. See vaid minu subjektiivne arvamus, mis võib vabalt ka hetkemeelolust kantud olla. Aga solist on muidugi võimas! Barokkpillid soosivad ta häält või vastup

*************************************************************************************** Kuulsin läbi Jaagu ja no nii hea lugu, et pean kohe jagama...:) Olnud nii. Pärast MTV gaalal väljakuulutatud võitu olla mustanahaline muusikaajakirjanik Londonist küsinud poistelt: - Olete pärit kusagilt Eestist.... Eesti, see on ilmselt seal Venemaa kandis, jah?! Trummimees polnud aga suu peale kukkunud, olla vastu teatanud: - Sa oled neeger. Ilmselt siis Aafrikast, jah? ***************************************************************************************