20 aastat hiljem...

Reedel, kella 17-19 vahel, täitus Sahkari köök inimestega, kel ühine minevik. Pateetiline algus, ent sündmus oli tõepoolest suuri tundmusi esilekutsuv...

Viimaselt töökoosolekult koju jõudes "avastasin" esmalt eest Thea, Sirtsu ja Endli. Üsna pea jõudsid kohale ka Margus, Lauri, Indrek, Urmas ja Hillar. Ajalooline õhtusöök koos Proov 583 ja P-3 koosseisudega võis alata.

On uskumatu, kuidas mõned inimesed ei muutu. Jah, kunagise Tallinna Juveelitehase ansambli liikmed on kõik äratuntavad oma endises säras. Paljud neist endiselt muusikaga tegelema jäänudki: Indrekut seob LedR-nimeline kollektiiv ning töö helidega Linnahalli stuudios, Thea süstib laulupisiku edasi noortesse (kes ei teaks Vaiko Eplikku, eks ole!), Tarvi uhab Lamendiga mööda erinevaid Eesti paiku, Margus tegeleb IT kõrvalt muusika kompositsiooniliste küsimustega:) ja kollektsioneerib vanu analoogsüntesaatoreid (korrastas näiteks vana Linnahalli Prohveti!), Endli muusikalised projektid nii Rohelisel mandril kui ka üllatus-üllatus nüüd koduEestis, Hillar suunab muusikaliselt oma 3 poega, kellest Björn on juba üsna mitmete üllitistega avalikkuse ette astunud, Urmas - kelle vaba aega täidab 2 Quickstart ja muidugi Lauri, kes on valinud raske ning hundiseadusi nõudva ala nagu muusikaäri ja produtseerimine...

Esimeste tavapäraste piltide klõpsimiste ja kohtumisnäljas olevate inimeste küsimuste-vastuste rahuldamist, siirduti meenutuste juurde: kuidas kõik algas, kuidas tollane tuntus tuli... Muu seas peeti ka maha üsna mitu lõbusat vaidlust, musitseeriti, unistati ja tunnustati üksteise tegemisi... Thea väitis, et vot kahte lugu ta enam kunagi laulda ei taha: nanaa-nanaanat (kui suudaks jätta linnud oma laulud kõik) ja "neid öiseid teid..."
Helge oli.

Idanema sai ka üks väike come-backi mõte ühe suurürituse raames. Kuna keskearõõmude märke kõnealustes ei täheldanud, olen miskipärast üsna kindel et see teostub. Püssirohtu jätkub küll:)