Sahkari talu

Täna siis esineb Kumus selline Kitarrist. Piletid tema kontserdile müüdi imekähku läbi, ent tänu headele inimestele õnnestus (tänud, Tõnn) meil ikka 3 piletit saada. Olen ta kontsertsalvestist dvd-lt kuulanud, vaadanud. Tegu tõelise virtuoosiga... Kitarristid teavad paremini - tema fingerpicking tehnika pidada olema unikaalne. Tommy Emmanuel Somewhere Over the Rainbow Täiendus 22:49 Arvan, et need mõnisada inimest keda Kumu saal täna mahutas, nägid/kuulsid väikest muusikaimet... Tegelikult pelgan alati pisut , minnes virtuoosi kontserdile, sest mingil hetkel võib tehniline võimekus muusika "alla neelata". Aga mitte tänasel kontserdil... Kõrghetk oli minu jaoks Tommy Emmanuel ja tema kihlatu duett "Burn for Me" (ma pole kindel kas oli selline nimetus), võttis sipelgad jooksma... Teineteise häälte tunnetus, lihtsus, muusika. Liigutav ja igatsusi tekitav. Aga muidugi jätkus kontserdi jooksul ka ülemõistuse tehnilisi kõlavigureid (kratsitud kitarr), Tommy elegantset rü

Mõtlesin, et kuidas ma Batmani loo lõpu küll kirja panen ja... ei saagi seda teha, sest koguaeg meenub anuv silmapaar "ära mine ära". Igal juhul, kaukaaslane pole see tõug, kelle närvisüsteem elaks üle peremehe vahetuse. Kaukadega ei katsetata, tagajärjed võivad olla ülimalt traagilised... Õppisin seda läbi väga valusa kogemuse. Ja kaukade kasvatajad peaksid väga hoolikalt uurima oma kutsikate uute omanike tausta... Kes tahab võtta kutsikat vaid tema armsalt karupoegliku välimuse pärast , omamata eelnevalt mingit kokkupuudet selle uhke, ent põikpäise tõu esindajatega - otsige parem uus tahtja kui kutsika saatus korda läheb... Selle koeraga tuleb tegeleda palju ja maast-madalast. Mul on väga heameel tõdeda, et nii mõnigi kaukakutsika omanik on võtnud minuga hiljem kontakti, kas siis käitumisprobleemide pärast või lihtsalt, andmaks ülevaadet nende käekäigust. See annab kinnitust, et vähemalt enamik neist said kindlatesse ja hoolivatesse kätesse. Rohkem infot ja pilte sellest su

Loodetavasti kriitiliseim aeg Theo ruunamisest möödas ja sellest protseduurist kirjutamine enam "kurja karja" ei kutsu. 1. päev - operatsioonipäev Nõrganärvilisena hoidusin sel tunnil kodust eemale. Abikaasa assisteeris dr Aiboliti ja tema mulle seda kõike ka kirjeldas. Hobule tehti tuimestav süst ja oodati pisut kuni see mõjuma hakkas. Saba teibiti kinni. Seejärel tegi arst 2 lõiget ja urgitses munad välja. Täkumunad umbes rusikasuurused ja mõnedes kultuurides manustatakse neid delikatessina... Kui munad väljavõetud, lasti õõnsustesse valgunud verel välja joosta... nii umbes 20 minutit. Kui verejooks lakkas, puhastas dr Aibolit haavad ning siis talutati hobu boksi toibuma. Mõnedel hobudel (väga harva)pidavat olema vere hüübimise probleem, see teeb ka ruunamise ohtlikuks. Õnneks meie hobul taolist probleemi ei ilmnenud. Arsti ettekirjutused: 5 järjestikusel päeval süstida Gentamycini lahusega Dieet - ainult kuiv hein pluss vesi, ei kaerale porgandile jne Koplikeeld - boksi

Kuna Hobufoorum juba pikemat aega maas, ei saa seda küsimust kahjuks sinna postitada. Aga jah - Theo on saanud külge halva kombe kordel "lõigata". Kui ma nüüd end õieti väljendasin. See seisneb selles, et hobu ei tee täit ringi, vaid ühe külje pealt püüab mulle hästi lähedale tulla. Lootsin, et see läheb järgmisel korral üle, aga tundub mitte. Viimasel ajal teeb ta iga korde ajal teeb ta seda sama trikki. Kusjuures suunavahetusel just - päripäeva traavis teeb kõike ideaalselt, ent just vastupäeva joostes see probleem ilmneb... Püüdsin selle kohta infot netist leida, ent tulemusteta. Kas peab kasutama spetskordet?Topeltkordet või Chamboni vms? Treenin teda praegu tavaliste päitsmetega, tegelikult tahakski teada, millal ja milleks peab kasutama spets kordepäitsmeid. Need tunduvad nii kobakad, et praegu ta nendega ilmselt küll ei lepiks. Äkki on mingi lihtsam nipp?

Eile viibisin tööasjus pea terve päeva Tartus. Õnneks oli enne tagasisõitu piisavalt aega, et teha väike tiir Tartu südalinnas. Välikohvikus istudes ja imehead mojito`t limpsides, tundsin seletamatut rahu- ja turvatunnet endasse voolavat. Tartu ON kuidagi mõnusalt hubane... Vaadates mööduvaid omaette naeratavaid inimesi, taustaks täistundi lööv Raekoja kell... mõtlesin, et tahaks varsti jälle tagasi tulla.

On üks nendest laupäevadest, mida väga armastan... piisava ärkamisaja, kohvitass näpus uimerdamise ja looduse nautimisega. Naabruses asuvast metsast on saanud Roheline Tuba... Eile otsustasin LedR kontserdi(!) vahetada Bonhamiga metsaskäigu vastu. Valged jänesekapsad hiirekõrvus toominagate ja kaskede vahel, linnud suurte kuuskede otsas viimaseid päiksekiiri püüdmas, saatjaks kõrvlukustav sädin, minu Suure Kiviga aas täis nurmenukkusid....mnjah, pole just palju elus selliseid hetki ja aega (tahtmist) nautimiseks. Andsin uue hoo oma ürdipeenrale - külvasin tüümiani, basiilikut, aed liivateed, tilli... Herneid kah. Hobud tunduvad samuti uue kopliga harjunud olevat... vahepeale võetakse jooksutuurid üles, püherdatakse, Theo näitab noorusuljust end aeg-ajalt küünlasse visates. Havensi müslit hakkasin hobudele lisatoiduna manustama. Mozart nosis seda erilise mõnuga, selekteerides kaera vahelt müslisegu tükke. Beckisagod sai Soome progemetal kontserdile lähetatud (Pain of Salvation). Ta o

Ühe kena inimesega sai kunagi vesteldud süsteemiarhitektuurist ja süsteemide arhitektuurist üldse. Loomulikult jõudsime otsaga semiootikasse ning arutelu jättis palju filoosoofia valdkonda? kalduvaid küsimusi rippu. Oma väidete illustreerimiseks kasutas kena inimene näidet solresol tehiskeelest. Ainsamate tehiskeeltena programmeerimiskeelte kõrval olid mulle sinnani teada ladina ja esperanto. Interneti abil uuendasin oma teadmisi ses vallas.... Sellest teadmisest alates mängingi vahest mõttega, et mis oleks kui ühel päeval kõik inimesed planeedil Maa vestleksid solresolis. Muusika puudutab ju niigi meid kõiki.... pungist klassikani. Igal ühel oma. Püüdsin klaveril järgi mängida edastatud sõnumit " dm, frm, dfsom ", foneetiliselt kõlab siis - domi, faremi, dofasolmi....nagu haldjakeel:) Igal juhul - see sõnum heliseb siiani kõrvus. solresol/prantsuse/inglise sõnastik.

Sellist rohelust nagu kevadega kaasneb, ei leidu vist ühegi kunstniku värvikarbis. Vihm, päike, rahe, tärkamine ja meeleolu - kõik see kokku annab erakordse vaatepildi. Eile õhtupoolikul tegelesime mehega koduümbruse haljastamisega. Saime sekka vett ja vilet (rahet!), aga ühistöö tulemusena sai tulevane kaskede allee täiendust 8 liikme võrra. Saan siis kah kunagi parafraseerida Aleksei Tolstoi eesmärgini jõudmist, mis vältab "kuni kasekeseni" (oli vist nii...). Istutasin kabineti akna alla ka ühe "võõramaalase" - kollase forsüütia - meenutamaks ligi pooleaastast "eksiili" Kanadas... Õnnekägu kukkus, kui töödega ühele poole olime saanud. Hea märk? Ööbikuid aga veel kohal pole. Theo tunneb end üsna hästi, minimaalne paistetus ja korde ajal pisut nõriseb verd. Aga ei midagi hullu. Täna hommikul, kui ruunamisest möödas 6 päeva, lasime mõlemad hobud koplisse. Eraldi tarastusega, kuniks Theo täiesti paranenud. Pikemalt kogu protsessist kirjutan hiljem, ebausk

On ikka nii, et kingsepal pole kingi... Täna hommikul tööle sõites ja ummikus aega surnuks lüües, mõtlesin mõningase hirmuga algava töönädala peale. Õigemini, selle peale kuivõrd palju tuleb sel nädalal ekraani taga passida.... Talveperioodil pole asi vast nii masendav, sest siis istub enamik inimesi nelja seina vahel ning liikumisvaegus ei torka nii valusalt. Ent pruugib vaid päikesel end näidata, kui tajud - ma olen aheldatud töökohta "tänu" oma elukutsele. IT inimesi "toodetakse" ülemaailmselt, noor ja arenev teadusharu ju. Istuv generatsioon, kelle kutsehaigusteks valutavad kaelad, kõverselgsus, halvenev nägemine jne. Probleemi ei lahenda ka edumeelse tööandja poolt kord aastas läbiviidavad terviseuuringud. See pole profülaktika, parimal juhul diagnoositkse midagi ja sinnapaika see meie meditisiini ülekoormatuse tõttu ka jääb. Profülaktikaks sobiks loomulikult liikumine. Isiklikult olen tänulik oma "loomaaiale", kes mind vähemalt korra päevas liikuma

Sageli aetakse ekstreemprogrammeerimise metoodika ( extreme programming methodology) segamini selle ühe võtte, paarisprogrammeerimisega. Paarisprogrammeerimine on aga ekstreemprogrameerimise üks praktika nagu on seda ka plaanimismäng, rekodeerimine, lõppkasutaja projekti kaasamine jne. Paarisprogrammeerimine ajamahukates projektide on üsnagi riskantne, mu meelest... isikuomadused ja stress teeb oma töö. Olen teinud üht ajakriitilist projekti ekstreemprogrammeerimise erinevate võtete abil ja tulemus oli üllatavalt hea. Oli teada, et tellija nõuded võivad pidevalt muutuda kuna süsteem osteti värskelt reformitud organisatsioonile, polnud veel kindlat struktuuri ja kasutajate tööülesanded võisid muutuda. Õnneks mõistis ka tellija olukorra kriitilisust ja nii saigi mehitatud kliendi lõppkasutajatest kasutajaliidese testimisrühm, kes prototüüpe ja uuendusi katsetasid ning vigade korral kiiret tagasisidet andsid. Kogu projekt oli jaotatud väiksemtaks redaktsioonideks ( release ) kestvusega 1-