Sahkari talu

Theo on nüüdseks karjajuhi rollis. Theo on nüüd see, kes peab valvet. Eile pälvisid ta teravdatud tähelepanu kaks suusatajat, kes lumekoorikut ärakasutades üle avara lumevälja uisusammu libistasid. Theo läks kopliserva ja jälgis neid pinevalt. Mozart võttis asja rahulikult, puristas ja asus end lumes püherdades puhtaks kasima. Miski äratas suusatajates siiski kahtlust ja korsatuse saatel galopeeris Theo talli poole "varju". Vaene Mozart, ta pidi selle peale samuti kiiresti sääred tegema. Lumes mõnulemine jäi seekord katki. Kiirreageerimisjõud olid rääkinud:)

Mõlemal on tervis normis hetkel. Mozartil on põletik ja valu jalas taandunud ning otsustasime teda praegu mitte torkida. Veits keeruline on ka treileriga talle ligi pääseda - talliteed on kõik umbe tuisanud. Aibolit pole ka sobivat opi aega välja pakkunud ja laseme praegu asjal olla... Aga muidu... on lihtsalt naljakas neid kahte suuri lumehunnikuid uudistamas vaadata. Hobused on ju tohutult uudishimulikud, ent samas pelglikud. Iga uus tuisufiguur vajab esmalt pelglikku korsatust ja hiljem põhjalikku läbiuurimist... Ja muidugi on ka avastatud, et lumes on igavesti vahva sumada, püherdada ja üksteist sooja saamise eesmärgil taga ajada:) Ainus paha asi on hetkel see, et Theo on avastanud kuivõrd põnev on Mozarti talvetekki näksata. - Augud tulevad sisse, vatiin välja ja puha... Ta enda tekk on eeskujulikult terve. Mozarti oma tagumiku pealt täiesti ribadeks. Dets 2009 release , eks ta ole. Aitäh kaasaelajatele ja pöidlahoidjatele - hetkel kappadi-kappadi edasi!:)

Ei saa miskit parata. Mõtlen temale kogu aeg. Et kuidas on õige. Et mul jätkuks mõttekainust teha nii, kuidas hobusele parem. Unustada ta silmasära ja petlik elutahe.Ja et mul inimesena on see õigus ja vastutus.

Aibolit käis. Selgus, et võib-olla on siiski liiga hilja operatsiooniks. Et liigeste muutused on liiga suured. Tuimestavate süstide mõjul  toetas Mozart jala küll varbalt päkale, ent midagi kindlat veel pole teada. Järgmine nädal peaks tooma selgust - esmalt röntgen, seejärel otsus.

Mis juhtub siis, kui üle mitme pakasest paukuva nädala ja lõõtsuva tuisuöö on saabunud pehme talveöö vaikus? Vastus: hobused ei kavatse talli tulla. Imetlevad pead kuklas tähti. Sahistavad pehmes lumes sussi. Isegi Mozart. Kuigi ta hetkel pahasti lonkab. Kehvema diagnoosiga jalg ei tunne end hästi. Aga Aibolit lubas õige pea tulla. Teine jalg on küll paremas olukorras pärast süsti. Mozart ON oma saatusest üle - silm särab ja minuga tembutab. Õppis ära, et jube kihvt on mu tutimütsist kinni võtta:) ja mind naerma ajada.  Ma nüüd mõtlen, kuidas nende idülli võimalikult meeldivalt katkestada.  Muide, isegi lume kühveldamine oli täna kuidagi meeldiv. Endiselt tänavuse talve lummuses.

Eks iga loomapidajale ole praegused ilmaolud katsumuseks. Meie kandis on termomeeter suisa paaril korral -30 kraadini langenud. See tähendab pingutust. Tugevat enesesundi- ja distsipliini. Aja- ja närvikulu. Oleme püüdnud koormust kaasaga kahe peale ära jagada. Õnnetuseks on ka tööl pingelised ajad ja aeg-ajalt valdab mind üsna tavapärane tüdimus kõigest. Aga sellist abitust ei saa endale kahjuks kauaks lubada. Mozart on nüüd taas jalgel ja koplis. Ta jalad on küll paremas korras - eriti üks esijalg, sellel seisab ta oluliselt kindlamalt. Samas lonkab ta endiselt kehvema diagnoosiga jalga. Ent ka siin on näha paranemist. Ma tean, et liigesesüsti efekt pole väga kauaaegne ja mingit ime ei maksa loota. Infoks - liigesevedelik maksab ~600 kr ml. Mozartile  oli vaja seda süstida ühtekokku 4 ml.Eks kinnita see ka vajadust närvi läbilõikamise op. kevadel ette võtta. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida:) Positiivne on see, et Mozart ise on oluliselt rõõmsameelsem. Niipea, kui ta b

Lühidalt võiks Mozarti raviaja niimoodi kokku võtta. Niipea, kui Theo õue saadetud ja Mozart üksi tallibokis jäänud, algab südantlõhestav hädakisa. Nagu oleks viimnepäev käes. Päeva peale see küll vaibub, ent  ega naljalt maitse söök, ei jook. Kuniks hetkeni, kui Theo värskeõhu vannid lõpetanud ja talli tagasi siirdunud. Siis jagatakse üksteisele šoki leevendamiseks oksi, musitatakse läbi boksivarbade ja antakse igal muul võimalikult oma jällenägemisrõõmu edasi. Ja lahusolek vältab vaid 4-5 tundi. 15-20 minutit jalutuskäiku on samuti täielik õudus, sest Theo jookseb pukitades kõrval ja püüab Mozartit lumme möllama viia. Täna kiljatasin hirmust ise kah. Umbes sama kõvasti kui Mozart tallis karjus:) Väljas oli täitsa pime ja kahe elukaga kusagil koplis sumada ei ole tore... Ainus lootus, et nad mind talitajana ikka piisavalt väärtuslikuks peavad :) Ja loodetavasti ei arvata, et olen lihtsalt üks hobune, keda võiks ju ka oma lumemängudesse tõmmata. Kordenööriga lumme püherdama heitnud M

Täna käis dr Aibolit. Liigesesüstid on ikka päris karmid asjad. Kõigepealt  tuimestav süst kaela, seejärel rasseeriti kabjaluuäärne ala paljaks ja siis kortisoon kummalegi jalale. Aibolit kahtlustas, et jalgade olukord on kehvemaks läinud - nii oligi. Kui süstal sisse torgati, väljus geelja liigesevedeliku asemel puhast vett. Sama olukord ka vasakus jalas. Otsustasime süstida liigesevedeliku aseainet mõlemasse esijalga. Aibolit küsis nii armsalt, et kas ma raatsin. Ikka-ikka:) Uurisin ka jalanärvi op.-i kohta. Jah, ta täiesti teeb seda ja isegi soovitas. Hobud on saanud isegi paarist aastast pikemaid ajapikendusi:)  Et seda op.-i teha, tuleb hinnata süstikluu olukorda. Leppisime kokku märtsikuu. Et kõigepealt pildid ja seejärel op. Kõigega saab ühele poole ühe päevaga. Ta teadis ka juhtusid, mil ilmnes et seda on tehtud traavlitele, kes seejärel edasi võistlema sunnitud. No comments....:(  Kliiniliselt tähendab see hobuse esijala  täiesti tundetuks muutmist alates kabjapiirkonnast.

Polnud mõnda aega talli saanud - olime Meegastes suusatamas ja hobusid hoidis Mari. Esimest korda kasutasin koerte hotelli teenust, sest Betty`l oli jooksuaeg ja Bonham käitus täiesti ebaadekvaatselt. Vaatasin, et Marile on kahele hobusele lisaks kahe kauka kantseldamine paras peavalu ja nii saigi Keila lähistele helistatud. Tänu Thela`le mulle see koht meenus. Sealne pererahvas oli lahkelt nõus Betty vastu võtma ja nii ta veetiski oma honeymooni väga heade tingimustega omaette numbris. Peale seda on tallis peamiselt kaasa toimetanud, sest olin tööga koormatud. Täna oli minu kord. Tundus, et ka hobud olid minust puudust tundnud. Eriti Mozart.Pidasime maha umbes veerandtunnise õrnuste vahetamise. Küll nuhutas ta ma mütsi sees või tasku kallal. Vahepeal pani põse minu põse vastu ja hingas vaikselt kõrva. Seisime niimoodi mõned hetked. Mossule meeldib tohutult kui teda lõuaõnarusest sügada. Silmad lähevad mõnust särama. Püüdsin ta haiget jalga pisut masseerida. Ta sai kohe aru, et s

Oluline muudatus - meil on nüüd uus sõbrake Betty näol. Temaga on vaja kindlasti tegeleda, kuna tal puudub oskus, teha vahet omade ja võõraste vahel. Bonham austab kõiki meie sõpru, kes aia- või muidu pidudel käinud. Betty kipub näksama. Pereliikmeid hoiab aga tohutu andumusega. Bonham on endiselt karjajuht - ta teeb oma tööd suure väärikuse ja missioonitundega. Temast on saanud täiesti lahutamatu sõber Mozartiga. Ei möödu päevagi, kui need kaks läbi aia infot ei vahetaks. Theo Juurimaal käik oli kahtlemata väga hea kogemus. Loodetavasti on meil ka järgmisel aastal piisavalt võimalusi tema ratsastamiseks. Mozarti suhtes on samuti võimalusi nagu selgus. Ma ikkagi väga loodan, et saame tema täisväärtuslikke elupäevi veelgi pikendada. Muidugi olen rahul ka 3-aastase pikendusega, mil ta meie juures viibinud. Ta on minu kallis hobu. Minu abiline nii (hobu)hirmude kui ka tööstressi maandamisel. Ja lõpuks kõige tähtsam - mul on tohutult hea meel, et kaasa võtab ratsutamistreeningui