Jaanuar 2010
Eks iga loomapidajale ole praegused ilmaolud katsumuseks. Meie kandis on termomeeter suisa paaril korral -30 kraadini langenud.
See tähendab pingutust.
Tugevat enesesundi- ja distsipliini.
Aja- ja närvikulu.
Oleme püüdnud koormust kaasaga kahe peale ära jagada. Õnnetuseks on ka tööl pingelised ajad ja aeg-ajalt valdab mind üsna tavapärane tüdimus kõigest. Aga sellist abitust ei saa endale kahjuks kauaks lubada.
Mozart on nüüd taas jalgel ja koplis. Ta jalad on küll paremas korras - eriti üks esijalg, sellel seisab ta oluliselt kindlamalt. Samas lonkab ta endiselt kehvema diagnoosiga jalga. Ent ka siin on näha paranemist. Ma tean, et liigesesüsti efekt pole väga kauaaegne ja mingit ime ei maksa loota. Infoks - liigesevedelik maksab ~600 kr ml. Mozartile oli vaja seda süstida ühtekokku 4 ml.Eks kinnita see ka vajadust närvi läbilõikamise op. kevadel ette võtta.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida:)
Positiivne on see, et Mozart ise on oluliselt rõõmsameelsem. Niipea, kui ta boksi sisenen, et teda harjata või niisama patsustada, annab ta mulle igal võimalikult moel teada, kuivõrd oodatud ma tema päevakavasse olen. Need hetked on lihtsalt sedavõrd erilised, et parem loobun katsetest seda edasi anda. Igatahes - on uskumatu, et üks suur loom oskab olla sedavõrd õrn ja tundlik...
Theol on praegu raske. Sedavõrd suur temeperatuurilangus mõjutas loomulikult ta kopsude tööd ja kuna mul pole kuivsilo kusagilt võtta, siis olude sunnil söödan teda heinaga. Olgugi, et kõrge kvaliteediga - täna saabus just 2,5 tonni pakiheina Raplamaalt. Pakihein on geniaalne! Kerge ja heinakadu pea olematu.
Last but not least - Betty operatsioon. Meil on nüüd torbikuelanik:) Juba 4-ndat päeva põrkab steriliseeritud, eemaldatud kasvaja(te)ga Betty koos oma torbikuga vastu kõike....
Öösiti nutab pisut.
Õnneks tundub, et haavad paranevad kenasti. Torbikut peab paraku kaasas vedama veel 6 päeva. Sama palju päevi on ta ka peamiselt tubasel režiimil. See ei meeldi meile kummalegi, ent mis parata. Õhtune lohutussöök pasteedisaia näol lepitab meid mõlemaid selle olukorraga.
Käisin metsas Bonhamiga. Palju märke armutust ellujäämisvõitlusest - vereloigud....rabakanad, kellest vaid suled järgi... jänese sabatutt.
Loodus näitab, et ta on Kroon. Mulle see meeldib.
See tähendab pingutust.
Tugevat enesesundi- ja distsipliini.
Aja- ja närvikulu.
Oleme püüdnud koormust kaasaga kahe peale ära jagada. Õnnetuseks on ka tööl pingelised ajad ja aeg-ajalt valdab mind üsna tavapärane tüdimus kõigest. Aga sellist abitust ei saa endale kahjuks kauaks lubada.
Mozart on nüüd taas jalgel ja koplis. Ta jalad on küll paremas korras - eriti üks esijalg, sellel seisab ta oluliselt kindlamalt. Samas lonkab ta endiselt kehvema diagnoosiga jalga. Ent ka siin on näha paranemist. Ma tean, et liigesesüsti efekt pole väga kauaaegne ja mingit ime ei maksa loota. Infoks - liigesevedelik maksab ~600 kr ml. Mozartile oli vaja seda süstida ühtekokku 4 ml.Eks kinnita see ka vajadust närvi läbilõikamise op. kevadel ette võtta.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida:)
Positiivne on see, et Mozart ise on oluliselt rõõmsameelsem. Niipea, kui ta boksi sisenen, et teda harjata või niisama patsustada, annab ta mulle igal võimalikult moel teada, kuivõrd oodatud ma tema päevakavasse olen. Need hetked on lihtsalt sedavõrd erilised, et parem loobun katsetest seda edasi anda. Igatahes - on uskumatu, et üks suur loom oskab olla sedavõrd õrn ja tundlik...
Theol on praegu raske. Sedavõrd suur temeperatuurilangus mõjutas loomulikult ta kopsude tööd ja kuna mul pole kuivsilo kusagilt võtta, siis olude sunnil söödan teda heinaga. Olgugi, et kõrge kvaliteediga - täna saabus just 2,5 tonni pakiheina Raplamaalt. Pakihein on geniaalne! Kerge ja heinakadu pea olematu.
Last but not least - Betty operatsioon. Meil on nüüd torbikuelanik:) Juba 4-ndat päeva põrkab steriliseeritud, eemaldatud kasvaja(te)ga Betty koos oma torbikuga vastu kõike....
Öösiti nutab pisut.
Õnneks tundub, et haavad paranevad kenasti. Torbikut peab paraku kaasas vedama veel 6 päeva. Sama palju päevi on ta ka peamiselt tubasel režiimil. See ei meeldi meile kummalegi, ent mis parata. Õhtune lohutussöök pasteedisaia näol lepitab meid mõlemaid selle olukorraga.
Käisin metsas Bonhamiga. Palju märke armutust ellujäämisvõitlusest - vereloigud....rabakanad, kellest vaid suled järgi... jänese sabatutt.
Loodus näitab, et ta on Kroon. Mulle see meeldib.
Kommentaarid