Kopliõnnetus

Me, hobuinimesed teame, et hobused on õrnad loomad ja õnnetused nendega ei hüüa tulles...

Theoga läks kõik hästi, kohe väga hästi - nii hästi, et isegi Madli on temaga rahule jäänud.
Jah.

Kuniks paar päeva tagasi hobusid õhtul talli lastes, ei silmanud ma koheselt Theod. Mossu kobistas boksi suunas, ent nähes et Theod ei tule, pööras otsa ümber ja kablutas õue tagasi. Võtsin Eltoni päitsetest kinni ja talutasin teda  boksi, mis asub talli teises otsas. Kui ringiga tagasi tulin, olid nii Theo kui ka Mossu boksidesse jõudnud. Nahistasid õndsate nägudega kaera nosida. Nagu ikka.
Esmalt ei märganud ma midagi, ent siis asusin hobudelt tekke ära võtma ja tundsin, et miskit on valesti. See, kuidas Theo jalalt-jalale vajus, jättis kehasse veidra võnke.

Panin talle päitsed pähe ja viisin vahkäiku - hobu tagumist paremat jalga maha ei pannud... lohistades seda järel. Mul läksid jalad nõrgaks. Palpeerisin jalga - ei mingit soojemat kohta, paistetust, valuaistingut. See pisut rahustas. Seejärel kutusin mehe olukorda uurima. Leidsime mõlemad, et ikkagi hull ja helistasime dr Tuvile. Tänaseks on röntgen tehtud. Murdu, mõra pole. Esmane diagnoos kannaliigese lihasrebend (selle suuremat sorti, mis kolme luu vahel), rebendi ulatuse saab kindlaks teha nädala pärast ultraheli abil (dr Tohver). Esialgne ravi - 2-3 kuud boksirežiimi!!! :(   Ei mingeid äkilisi liigutusi,  Paranemisvõimalused - prognoos halvast heani.
Mis juhtus? Koplis möllates ilmselt libises ja kukkus.
Ometi on mul nad talvekoplis, mille igat nurka nad tunnevad.
 Ja krihvidega talverauad ja...
Ja ikka juhtus.

Loodame parimat, kuis teisiti.


Kommentaarid

Ingrid ütles …
Kahjuks hobuste oskus end lõhkuda ületab kaugelt inimeste oskuse neid tervena hoida...
Hoian igatahes väga pöialt!
Heli ütles …
Esmaspäeval teame lihasrebendi ulatust ja ravi pikkust täpsemini, ultraheliuuring näitab. Praegu olen jummala närvis, et kuidas Theod, kes on tohutult särtsakas, hoida 2-3 kuud boksirežiimil. Kõigil, kel kogemusi nippe selle raske katsumusega - palun jagage!
Sööda pean kindlasti välja vahetama (kaeralt maha). Ent kuidas teiste lihasgruppide ja elundite korrasolekut tagada..?
Eve Piibeleht ütles …
Hoian Theole pöialt. Aga jah, et pealtnäha suured ja tugevad hopsid on tegelikult üliõrnad, on mind ennast pannud nendest hoiduma.
Anonüümne ütles …
Minu enda kogemuste põhjal - muidugi oluline see, et midagi kõrrelist kogu aeg nosimiseks ees oleks + kaera eemaldamine - üleüldse jõusööta anda minimaalselt või üldse mitte, kui vähegi võimalik. Ja enda hobune mul üksi niivõinaa olla ei saa, ehk siis boksinaabri olemasolu oli väga oluline, neid sai siis mitu korda päevas vahetatud. Kahjuks Eesti kliimas vist teostamatu, aga endal aitas asjale veel kaasa, et oli aken, kust sai alati pea välja pista ja välist maailma uudistada/kopse korras hoida/sõpradel vähemasti silma peal hoida. Ja minu tegelik võluvits - hobuse puhastamine. Hommikul lõunal, õhtul ja siis veel umbes 7 korda vahepeal. Saab hobusel vereringe käima, karva korras hoida, lihastoonust mingil eriti väikesel määral hoida ja mis kõige olulisem - suhelda. Ei kujuta ette, mida minu kaisumõmmi muidu oleks peale hakanud. Igal juhul jõudu ja jaksu, kerge ei saa olema aga endast kõike andes on paranemisvõimalused alati hulganisti suuremad.
PS! Nagu aru sain, siis vaba boksikohta teie pesas ikkagi enam pakkuda ei ole?

Maarja
Heli ütles …
Suur tänu, Maarja! Olen Su soovitust järginud ja masseerin-harjan teda niipalju kui jaksan:) Talle see meeldib, silmnähtavalt! Praegu on lihaskond veel täitsa heas seisukorras. 1,5 kuu pärast on plaanis rebendi paranemist ultraheli abil uurida. Arst oli ses osas koostöövalmis.
Boks meil hetkel kahjuks vaba ei ole, sest otsustasime et hobud jäävad ikkagi kõik kokku. Elton käitub hetkel väga hoolivalt ja sõbralikult Theo suhtes.