Kopliõnnetus

Me, hobuinimesed teame, et hobused on õrnad loomad ja õnnetused nendega ei hüüa tulles...

Theoga läks kõik hästi, kohe väga hästi - nii hästi, et isegi Madli on temaga rahule jäänud.
Jah.

Kuniks paar päeva tagasi hobusid õhtul talli lastes, ei silmanud ma koheselt Theod. Mossu kobistas boksi suunas, ent nähes et Theod ei tule, pööras otsa ümber ja kablutas õue tagasi. Võtsin Eltoni päitsetest kinni ja talutasin teda  boksi, mis asub talli teises otsas. Kui ringiga tagasi tulin, olid nii Theo kui ka Mossu boksidesse jõudnud. Nahistasid õndsate nägudega kaera nosida. Nagu ikka.
Esmalt ei märganud ma midagi, ent siis asusin hobudelt tekke ära võtma ja tundsin, et miskit on valesti. See, kuidas Theo jalalt-jalale vajus, jättis kehasse veidra võnke.

Panin talle päitsed pähe ja viisin vahkäiku - hobu tagumist paremat jalga maha ei pannud... lohistades seda järel. Mul läksid jalad nõrgaks. Palpeerisin jalga - ei mingit soojemat kohta, paistetust, valuaistingut. See pisut rahustas. Seejärel kutusin mehe olukorda uurima. Leidsime mõlemad, et ikkagi hull ja helistasime dr Tuvile. Tänaseks on röntgen tehtud. Murdu, mõra pole. Esmane diagnoos kannaliigese lihasrebend (selle suuremat sorti, mis kolme luu vahel), rebendi ulatuse saab kindlaks teha nädala pärast ultraheli abil (dr Tohver). Esialgne ravi - 2-3 kuud boksirežiimi!!! :(   Ei mingeid äkilisi liigutusi,  Paranemisvõimalused - prognoos halvast heani.
Mis juhtus? Koplis möllates ilmselt libises ja kukkus.
Ometi on mul nad talvekoplis, mille igat nurka nad tunnevad.
 Ja krihvidega talverauad ja...
Ja ikka juhtus.

Loodame parimat, kuis teisiti.