Meigiga või meigita


Hommikune meikimine on sama harjumuspärane kui hambapesu, vähemalt minu jaoks. Toonitan kulme, pintseldan pisut silmi, põski... rituaal. Muidu oleks kuidagi lage.

Tõsi küll, pisut tagasihoidlikumaks olen aastatega muutunud: karmiinpunast huulepulka kasutan vaid erandjuhtudel. Enamasti kusagil õhtusel üritusel... järjest harvem, ühesõnaga. Loodus on andnud mulle üsna kahvatu jume, mistõttu puuderdamine pole mulle kunagi väga vajalik olnud. Minu jaoks on oluline just silmade ja suu "väljajoonistamine". Kunagi kannatust ja aeganõudev tegevus võtab nüüdseks loetud minutid.

Täna hommikul tabasin end mõttelt, et kui ma tavapärast meikimisprotseduuri enam läbi ei viiks... ju siis on saabunud vanaduspõlv. Arvan, et kuulun nende naiste hulka, kes mingis elueas meikimisest loobuvad. Samas, imetlen vanemaid naisi, kes seda kunsti oskuslikult valdavad ning end silmatorkavalt jumestavad. Elonna Spriit meenub esimesena. Põnevat dramaatilisust eraldab maitsetust maskist õhkõrn piir. Mnjaa, seda peab oskama "välja kanda".

Mu ema ei jumestanud end eriti, vaid väga harva, eriliste sündmuste puhul. Näiteks teatrisse minnes. Mäletan, et mulle väga meeldis, kui emal olid huuled/ripsmed värvitud, ise pidulikult riides, lokitatud. Minu ilus ema. Hoopis teine helk silmis!

Nii mõnedki aastad tagasi armastasin erksaid, puhtaid ja külmi toone. Ühtegi roosakat küünelakki ega huulepulka mu meigikotti ei kuulunud. Nüüd eelistan juba mõnda aega segatud värve ja märksõnaks ammu pastell...
Millest selline postitus? Vot kohtusin ühe ammuse tuttavaga, keda ammu polnud näinud. Mõnda aega mind üllatunult silmitsedes teatas ta, et olen kuidagi teistmoodi... et silmad olevat suuremad olnud. No ma ei tea... vaevalt, et mu silmapiir ahenenud on, vast ikka need va pastelsed toonid!:)

Kommentaarid

tumeblondi ütles …
Nii mõnusalt sinulik=naiselik sissekanne!
Aga ma vist järgin surmani seda oma ema kunagist kõvahäälset märguannet, et naisterahval, eriti vanemal võiksid olla kodust välja minnes vähemalt huuled ikka värvitud. Et nii palju jõuab ju igaüks enda eest hoolt kanda ja see näitab ka teatud lugupidamist iseenda ja oma välimuse suhtes. Huulepulga värvi ja konsistentsi varieerumine ning maitsekus on muidugi omaette teema:)
Ja mulle tõesti sümpatiseerivad need maitsekalt(sic!) meigitud daamid, vanusest sõltumata...Ilus on ju!
Heli ütles …
TB!
Su lubadus surmatunnini huuli värvida, kõlab küll kui femme fatale`likult:)
Oijah, tegelikult tahaks ju kaa... Aga minus pole vist seda powerit.
helle ütles …
Veidi värvi ja eakohaselt meiki annab tõepoolest palju juurde, eelkõige enesetundele. Kui aga ennast hästi tunned, läheb kõik muugi hästi(paremini).
Kristhel Vaht ütles …
hah, mina aga ei ole ennast absoluutselt meikinud ja arvatavasti ei meigi kah, ever :)
Ainult lõpupeoks sai korraliku "profi" meigi ning vahel harva ka ripsmeid võõbatud, pean ilusaimaks siiski loomulikku ilu :) Kuigi jah, mõnele inimesele sobib meik rohkem kui loomulikkus :D
Heli ütles …
Tean samuti paari naist, kellele meikimine absoluutselt teise näo "annab".