Millest mõtleb Peaminister, kui ta rulluisutab?
Vaatan harva TV-d, ent kusagilt uudiste blokist jäi kõrva meie peaministri avaldus, et nädalavahetuse olulisim sündmus oli tema jaoks kahtlemata rulluisutamise maraton Tartus.
Füüsiline liigutamine on tõusnud ausse. Kui meenutan oma "sportlaskarjääri", siis meenuvad tollased sportimistrendid: metsajoooks terviseradadel, ujumine, pallimängud, tennis, jalgrattasport, talvel suusatamine...
Nüüdseks liigub valdav enamus ratastel ja lintidel - jalgratturid, rulluisutajad jne ei pane linnalähistel juba ammu päid pöörama, et vaat kus fanatt. Jõusaalid on on tohutult populaarsed, kõikvõimalikud aeroobikaliigid- bodypumpid samuti. Lindil sammumised ja jooksmised. Aga jah, kui mu abikaasa teataks, et ta läheb puude saagimise asemel kepikõnnile - ei suudaks ma teda enam tõsiselt võtta:) Samas mõistan, eks korteriinimeste liikumisvõimalused ole piiratud...
Mnjah, küllap olen vanamoodne, ent minu jaoks on ääretult naljakas enda vormishoidmiseks kusagil karelda ja lindil astuda. Huumorivaldkonda liigitus minu jaoks ka mõned nädalad tagasi telekast nähtud silikoontisside, sprotipäevituse ja muidu ületuunitud kehaga treeneri ja saatejuhi poolt demonstreeritavad rannaharjutused. Plastikust veepudel võeti kätte ja sooritati tam-tami laadset liikumist. Novot ei suudaks sellist ebaloomulikku liikumist mitte kunagi teha. Või siis need kõikvõimalikud aeroobikashowd, kus üks inimene teeb ristsamme ja sääretõsteid ees ja siis terve kari järgi. Niimoodi päevast päeva.
Ameerikas elades oli mul õhtuti piisavalt vaba aega ja tasuta spordikompleksi külastamise võimalus. Valikud olid piiritud jäähallist kuni ujulani, sulgpallist siseradadega spordihallini. Täheldasin, et kõige populaarsemad olid ka ameeriklaste seas lindid ja trenažöörid. Suisa järjekorrad tekkisid. Vaadati TV-d, MP3 klapid peas või lehitseti ajakirja ja muudkui astuti mööda linti... või siis sõkuti trenažööri. Eriti naljakad on need liikumislaudadega, kus käed käivad nagu suusatajal:)
...ja päevasel ajal uhati taas endale doonitseid ja hamburgereid või siis teise äärmusena - kunstvalguses ajatatud "heina" sisse.
Ja see meeletu tarbimine, mis kaasneb uuema aja liikumisharrastustega - tohutud tööstused ja laopinnad - ainult spordivarustuse jaoks!
Toitumisgurud kultiveerivad ideoloogiat "oled see, mida sööd". Kas saaks samasuguseid paralleele tõmmata liikumisharrastuste vahel? Lihtne ala, lihtsad mõtted. Ei kujutaks ju ette Mihhail Lotman`it, Marju Lauristini body pumpis või lindil käimas. Eesti viie rikkama Euroopa riigi sekka! - liigse uisutamise tagajärg?
Füüsiline liigutamine on tõusnud ausse. Kui meenutan oma "sportlaskarjääri", siis meenuvad tollased sportimistrendid: metsajoooks terviseradadel, ujumine, pallimängud, tennis, jalgrattasport, talvel suusatamine...
Nüüdseks liigub valdav enamus ratastel ja lintidel - jalgratturid, rulluisutajad jne ei pane linnalähistel juba ammu päid pöörama, et vaat kus fanatt. Jõusaalid on on tohutult populaarsed, kõikvõimalikud aeroobikaliigid- bodypumpid samuti. Lindil sammumised ja jooksmised. Aga jah, kui mu abikaasa teataks, et ta läheb puude saagimise asemel kepikõnnile - ei suudaks ma teda enam tõsiselt võtta:) Samas mõistan, eks korteriinimeste liikumisvõimalused ole piiratud...
Mnjah, küllap olen vanamoodne, ent minu jaoks on ääretult naljakas enda vormishoidmiseks kusagil karelda ja lindil astuda. Huumorivaldkonda liigitus minu jaoks ka mõned nädalad tagasi telekast nähtud silikoontisside, sprotipäevituse ja muidu ületuunitud kehaga treeneri ja saatejuhi poolt demonstreeritavad rannaharjutused. Plastikust veepudel võeti kätte ja sooritati tam-tami laadset liikumist. Novot ei suudaks sellist ebaloomulikku liikumist mitte kunagi teha. Või siis need kõikvõimalikud aeroobikashowd, kus üks inimene teeb ristsamme ja sääretõsteid ees ja siis terve kari järgi. Niimoodi päevast päeva.
Ameerikas elades oli mul õhtuti piisavalt vaba aega ja tasuta spordikompleksi külastamise võimalus. Valikud olid piiritud jäähallist kuni ujulani, sulgpallist siseradadega spordihallini. Täheldasin, et kõige populaarsemad olid ka ameeriklaste seas lindid ja trenažöörid. Suisa järjekorrad tekkisid. Vaadati TV-d, MP3 klapid peas või lehitseti ajakirja ja muudkui astuti mööda linti... või siis sõkuti trenažööri. Eriti naljakad on need liikumislaudadega, kus käed käivad nagu suusatajal:)
...ja päevasel ajal uhati taas endale doonitseid ja hamburgereid või siis teise äärmusena - kunstvalguses ajatatud "heina" sisse.
Ja see meeletu tarbimine, mis kaasneb uuema aja liikumisharrastustega - tohutud tööstused ja laopinnad - ainult spordivarustuse jaoks!
Toitumisgurud kultiveerivad ideoloogiat "oled see, mida sööd". Kas saaks samasuguseid paralleele tõmmata liikumisharrastuste vahel? Lihtne ala, lihtsad mõtted. Ei kujutaks ju ette Mihhail Lotman`it, Marju Lauristini body pumpis või lindil käimas. Eesti viie rikkama Euroopa riigi sekka! - liigse uisutamise tagajärg?
Kommentaarid
Mul on aga alati tõelised süümepiinad, kui kusagil mööda Eestimaad ringi sõites külainimesi näen põllul kas heina koristamas või kartuleid võtmas. Alati on tunne, et peaks masina kinni ja astuks appi, sest töö on raske ja abiväge oleks alati vaja. Aga kuidas sa võõrastele ikka niimoodi... Samas usun, et enamus igapäevasel maal ja metsas töötavatest (ja mitte ärajoonud) meestest (ja nii mõnigi naistest) teeks rammu ja vastupidavuse alal nende jõusaali asjapulkadele üsna kergesti tuule alla... Kui aga peen daame linnas oma supervilla koristamiseks palkab puhastusfirma, siis jääbki ju endal aega jõusaalides või rullamas käia, mis sest et koduse suurpuhastamisega saaks oma füüsilise koormuse kolmekordselt kätte. Kuidagi väärastunud on see ilm...
Metsapiigaga olen jällegi nõus (ehkki ka ise vesiaeroobikat teinud). Milleks lindil joosta, kui on võimalik kaunis miljöös maha kõndida kümneid kilomeetreid, sealjuures sundimatult ja viljakalt filosoofiast vesteldes?
mulle küll meeldib füüsiline töö... võtangi seda kui "trenni". Pealegi kaasneb enamuse tegevustega meeldiv lisaväärtus -hobud sahistavad mõnuga puhtas saepurus, pärast sõnniku koristamist... kusjuures Mozart va pepstükk REM unne muidu ei suigugi (REM unes on hobu vaid siis kui ta pikali heidab) kui vaid ideaalselt korrastatud boksis.
Mulle meeldib ka "käsi mullaseks" teha, sest tean et mõne aja pärast pärjatakse mu vaev õite või maitsvate viljadega... Ja põllutööd pole minu jaoks kunagi üksluised tundunud!Vaid TPL-s kõblates. Õnneks ei pea ma sellest ka elatuma ja saan teid teha sõltuvalt tujust ja valmisolekust.
Puid riita ladudes oleme abikaasaga arutlenud vägagi filosoofilistel teemadel:)
Taolise "liikumise" heaks märgiks vast seegi, et külastades ühes spas massööri, väitis ta et nii "heas korras" selles eas inimesi satub tema juurde harva. Vot;-)
Aga loomulikult, igale oma - peaasi ju liikumisest saadav nauding.
Su kommentaaril võinuks olla kulla hind, kui oleksin leidnud pisimagi viite, et ise muneja oled...:)
Lihtsalt küsimus valikuvõimalustes mõnikord...