Millest mõtleb Peaminister, kui ta rulluisutab?

Vaatan harva TV-d, ent kusagilt uudiste blokist jäi kõrva meie peaministri avaldus, et nädalavahetuse olulisim sündmus oli tema jaoks kahtlemata rulluisutamise maraton Tartus.

Füüsiline liigutamine on tõusnud ausse. Kui meenutan oma "sportlaskarjääri", siis meenuvad tollased sportimistrendid: metsajoooks terviseradadel, ujumine, pallimängud, tennis, jalgrattasport, talvel suusatamine...

Nüüdseks liigub valdav enamus ratastel ja lintidel - jalgratturid, rulluisutajad jne ei pane linnalähistel juba ammu päid pöörama, et vaat kus fanatt. Jõusaalid on on tohutult populaarsed, kõikvõimalikud aeroobikaliigid- bodypumpid samuti. Lindil sammumised ja jooksmised. Aga jah, kui mu abikaasa teataks, et ta läheb puude saagimise asemel kepikõnnile - ei suudaks ma teda enam tõsiselt võtta:) Samas mõistan, eks korteriinimeste liikumisvõimalused ole piiratud...

Mnjah, küllap olen vanamoodne, ent minu jaoks on ääretult naljakas enda vormishoidmiseks kusagil karelda ja lindil astuda. Huumorivaldkonda liigitus minu jaoks ka mõned nädalad tagasi telekast nähtud silikoontisside, sprotipäevituse ja muidu ületuunitud kehaga treeneri ja saatejuhi poolt demonstreeritavad rannaharjutused. Plastikust veepudel võeti kätte ja sooritati tam-tami laadset liikumist. Novot ei suudaks sellist ebaloomulikku liikumist mitte kunagi teha. Või siis need kõikvõimalikud aeroobikashowd, kus üks inimene teeb ristsamme ja sääretõsteid ees ja siis terve kari järgi. Niimoodi päevast päeva.

Ameerikas elades oli mul õhtuti piisavalt vaba aega ja tasuta spordikompleksi külastamise võimalus. Valikud olid piiritud jäähallist kuni ujulani, sulgpallist siseradadega spordihallini. Täheldasin, et kõige populaarsemad olid ka ameeriklaste seas lindid ja trenažöörid. Suisa järjekorrad tekkisid. Vaadati TV-d, MP3 klapid peas või lehitseti ajakirja ja muudkui astuti mööda linti... või siis sõkuti trenažööri. Eriti naljakad on need liikumislaudadega, kus käed käivad nagu suusatajal:)
...ja päevasel ajal uhati taas endale doonitseid ja hamburgereid või siis teise äärmusena - kunstvalguses ajatatud "heina" sisse.

Ja see meeletu tarbimine, mis kaasneb uuema aja liikumisharrastustega - tohutud tööstused ja laopinnad - ainult spordivarustuse jaoks!

Toitumisgurud kultiveerivad ideoloogiat "oled see, mida sööd". Kas saaks samasuguseid paralleele tõmmata liikumisharrastuste vahel? Lihtne ala, lihtsad mõtted. Ei kujutaks ju ette Mihhail Lotman`it, Marju Lauristini body pumpis või lindil käimas. Eesti viie rikkama Euroopa riigi sekka! - liigse uisutamise tagajärg?


Kommentaarid

tumeblondi ütles …
No mis parata, kui meil maal elamist peetakse ju avalikkuse ja meedia silmis üha enam puhtaks luksuseks ning eksootikaks, kus füüsilist tööd tehakse fotograafide-kaamerameeste silme all kui haruldast tegevust...
Mul on aga alati tõelised süümepiinad, kui kusagil mööda Eestimaad ringi sõites külainimesi näen põllul kas heina koristamas või kartuleid võtmas. Alati on tunne, et peaks masina kinni ja astuks appi, sest töö on raske ja abiväge oleks alati vaja. Aga kuidas sa võõrastele ikka niimoodi... Samas usun, et enamus igapäevasel maal ja metsas töötavatest (ja mitte ärajoonud) meestest (ja nii mõnigi naistest) teeks rammu ja vastupidavuse alal nende jõusaali asjapulkadele üsna kergesti tuule alla... Kui aga peen daame linnas oma supervilla koristamiseks palkab puhastusfirma, siis jääbki ju endal aega jõusaalides või rullamas käia, mis sest et koduse suurpuhastamisega saaks oma füüsilise koormuse kolmekordselt kätte. Kuidagi väärastunud on see ilm...
Anonüümne ütles …
Minule küll, vastupidi, meeldib kõndida valges ülikonnas sügiseste põldude vahel, vaadata, kuidas inimesed teevad jubedat, kurnavat ja vaimu nõrgestavat üksluist põllutööd ning mõelda, kuidas armuline saatus on mind sellist ropust putukaelust säästnud. Maal võib minu arust elada küll, aga ainult juhul, kui põllutööd tegema ei pea. Üldiselt need tööd, mille juures valged kindad määrduma hakkavad, mulle teha ei kõlba, mitte, et neil muidu midagi viga oleks, või neid tegevad inimesed kuidagi halvemad oleks. Aga mulle selline töö ei sünni - see on minu kindel usk ja veendumus. Nii et ses osas olen Tumeblondiga risti vastupidisel seisukohal.

Metsapiigaga olen jällegi nõus (ehkki ka ise vesiaeroobikat teinud). Milleks lindil joosta, kui on võimalik kaunis miljöös maha kõndida kümneid kilomeetreid, sealjuures sundimatult ja viljakalt filosoofiast vesteldes?
tumeblondi ütles …
PH, see jalutamine, eriti meedliva seltsilisega koos filosofeerimisega põldude vahel on absoluutselt 100% minu mängumaa, see aga ei tähenda, et mu süda ei valutaks, vaadates küürutavaid vanainimesi põllul... See vist see kasvatuse küsimus, et patt on kõrval istuda, käed rüpes, kui teine inimene kõrval tööd teeb... Pole minus seda kupja hinge:) Mõisaprouat aga oh kui palju...:)
AlaR ütles …
khmm... meenub üks vana karikatuur, veel nõukaajast. Kaks kukke istuvad baarileti ääres ja arutlevad omavahel: 'küll see munemine on ikka raske töö...'
Heli ütles …
TB ja PH,
mulle küll meeldib füüsiline töö... võtangi seda kui "trenni". Pealegi kaasneb enamuse tegevustega meeldiv lisaväärtus -hobud sahistavad mõnuga puhtas saepurus, pärast sõnniku koristamist... kusjuures Mozart va pepstükk REM unne muidu ei suigugi (REM unes on hobu vaid siis kui ta pikali heidab) kui vaid ideaalselt korrastatud boksis.

Mulle meeldib ka "käsi mullaseks" teha, sest tean et mõne aja pärast pärjatakse mu vaev õite või maitsvate viljadega... Ja põllutööd pole minu jaoks kunagi üksluised tundunud!Vaid TPL-s kõblates. Õnneks ei pea ma sellest ka elatuma ja saan teid teha sõltuvalt tujust ja valmisolekust.

Puid riita ladudes oleme abikaasaga arutlenud vägagi filosoofilistel teemadel:)

Taolise "liikumise" heaks märgiks vast seegi, et külastades ühes spas massööri, väitis ta et nii "heas korras" selles eas inimesi satub tema juurde harva. Vot;-)

Aga loomulikult, igale oma - peaasi ju liikumisest saadav nauding.
Heli ütles …
Kulla jozz!

Su kommentaaril võinuks olla kulla hind, kui oleksin leidnud pisimagi viite, et ise muneja oled...:)
tumeblondi ütles …
Hea piiga, minagi koristan oma kodu ja aia esialgu ikka ise ning sugulaste juures tuleb ikka kõik maatööd ka kaasa lüüa. Kui see konti ei murra ja pikemaks ajaks tervisele ei hakka, siis miks mitte. Ja neid töid vist vähemalt minul polekski võimalik teha, kui ma ei suudaks nendes mingit kasutegurti näha, olgu see siis puhtusest särav tuba või füüsiline koormus:)
Lihtsalt küsimus valikuvõimalustes mõnikord...