Hobuinimesed

Pole küll eriti kaua hobumaailmaga tuttav olnud, ent mõningaid seiku hobudega tegelevatest inimestest olen märganud.

Esiteks, üldjuhul on nad äärmiselt tagasihoidlikud rääkides oma edusammudest treeningutel või võistlustel. Hobusele orienteeritud, mitte ennastupitavad. Kuigi, olen mõistnud et inimfaktor efektiivseks koostööks äärmiselt oluline...

Teiseks, pole hobuinimesel oma neljajalgse sõbra jaoks millestki kahju, alates vabast ajast ja lõpetades finantsvahenditega, mida hobu hoolduseks ja varustuse hankimiseks vaja.

Kolmandaks, on nad kõik kahtlemata väga vaprad...sest lähikokkupuude nende "elukatega" (ühe mu foorumisõbra väljend:) toob kaasa üsna tõenäolise riski nii kergemateks kui ka raskemateks vigastusteks.

Neljandaks, on nad töökad... Sest need loomad tahavad tööd... See üürike, mis võistlustel vaatajani jõuab, on jäämäe tipp. Samuti rahulikult maastikul jalutavad hobu ja ratsanik. Sellele eelneb ränk ja kannatlikkust nõudev töö. Füüsiline ja moraalne katsumus.

Tänasel õhtupoolikul leidis aset tore kohtumine noore inimesega, kelle abil loodan hobumaailma uksest lõplikult siseneda. Siiani oli vaid varvas ukse vahel....