Blogosfäär kui salong

Potsataja kirjutas eile gruumingust kui ühest sotsiaalse skoorimise võimalusest nii ahvide kui blogijate seas. Huvitav teooria.
Pani mõtisklema, et miks mina konkreetselt blogin. Kunagi, üsna alguses, arvasin et peamine põhjus on säiluvate märkemete järele hobude ja koerte kasvatamisel. Märkmed, millest loodan ka teistele loomapidajatele abi olevat. Internet on sageli ainus allikas, kust küsida, otsida infot. Hobuse äkkhaigestumise või kummalise käitumise puhul, näiteks - lihtsalt, asjatundlikke veterinaare ei jätku või pole nad hetkel levialas. See selleks.

Tegelikult olen märganud, et blogimine (vähemalt minu puhul) aitab mõtteid korrastada ja kirjutada hoopis teises stiilis ning vormis, kui igapäevane ametikeel seda nõuab. Parasjagu pingutust nõudev, ent peamine "kasutegur" minu jaoks vast asjaolu, et töömõtted mis enne kuni uinumiseni kummitasid, on hakanud taanduma - tänu blogimisele/teiste blogide lugemisele ja sellest tulenevale ümberlülitusele.

Teine, vaat et olulisemgi põhjus, mis kaasneb avaliku blogipidamisega, on blogi lugejad ja teised kirjutajad. Blogide formaat ja etteantud struktuur soosib väikeste kogukondade teket

blogrollide näol. Nähtamatult koonduvad ühesuguste huvide ja tõekspidamistega inimesed - lugema, kommenteerima, infot vahetama, teadmisi omandama. Viimast tegevust olen muideks lühikese blogipidamise ajaloo jooksul korduvalt teinud - ammutanud uusi teadmisi nii erinevatest maailmavaadetest kui ka mõttelaadidest ja huvialadest. Julgen väita, et mu maailmapilt on tublisti avardunud ses osas. Uskumatult mitmeid (mitte väga palju:) on neid inimesi, kel mõnusalt lobe kirjastiil väljendamaks ja kaitsmaks oma maailmavaatelisi seisukohti või kirjeldamaks oma huvitavat elustiili ja huviala(sid).
Tore, sest ka mulle meeldib kirjutada ja lugeda! Ja need on kindlalt need omadused, mis kogu blogosfääri üheks kogukonnaks seovad.

Sestap loodan jätkuvalt kohtuda hubastel salongiõhtutel lugedes, väideldes ja kirjutades... See see minu gruumingu kiiks;-)